lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-6013/6

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 12.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-6013/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1957
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-6013

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-14-6013

Tsiviilasi

XXXkaebus kohtutäituri Mati Kadak 27. jaanuari 2014 otsuse peale täiteasjas nr XXX

Menetlustoiming

avalduse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, e-post: XXX)

esindajad

Puudutatud

isik:

kohtutäitur

Mati

Kadak

(e-post:

[email protected])

RESOLUTSIOON

1.Jätta avaldus (kaebus) rahuldamata.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja XXXkanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXX(edaspidi avaldaja) esitas 06.02.2014 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadak 27.01.2014 otsuse peale täiteasjas nr XXX.

Avalduse kohaselt oli kohtutäituri Mati Kadak menetluses võlgniku XXXsuhtes algatatud täitemenetlus, täiteasja nr XXX. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 21.11.2013 Eesti Vabariigi (Harju maavanema kaudu) esitatud täitmisavaldus ja 19.11.2002 XXXja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud müügi- ja hüpoteegi seadmise leping, avaldus keelumärke kinnistamiseks, millega on seatud hüpoteek kinnisasjale XXX asukohaga XXX (registriosa nr XXX; edaspidi XXX kinnistu) summas 72 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks ja asjaõiguslepingud koos XXXXXX ja XXX vahel sõlmitud notariaalse lepinguga, avaldusega keelumärke kustutamiseks, võla ülekandmise ja kinnistu müügilepinguga ning asjaõiguslepinguga. Nimetatud dokumentide alusel palus sissenõudja algatada täitemenetlused solidaarselt XXX ja XXX(edaspidi koos abikaasad) suhtes 4134,26 euro suuruse võlgnevuse ning lisanduva viivise sissenõudmiseks, kuna Tallinna notar Silje Velsbergi XXXtõestatud avaldusest nähtub, et lepingu ese hakkab kuuluma abikaasade ühisvara hulka ning XXX kinnitab, et abikaasa on lepingu sõlmimisega nõus.

Avaldaja esitas 09.01.2014 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuses leidis avaldaja, et avaldaja käsitamine võlgnikuna ei ole kohane, sest ta ei ole täitemenetluses osaline. Kohtutäitur on alusetult algatanud ja toimetanud täitemenetlust ning ei ole arvesse võtnud abieluvararegistri kannet. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kinnistu on jäetud abikaasade ühisvara hulka. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tegevus tema suhtes on olnud põhjendamatu ja sellega on tekitatud nii meelehärmi kui ka ebavajalikku asjaajamist. Avaldaja taotles kaebuses arvestada abieluvararegistri kande sisuga, mille kohaselt on abikaasade XXXja XXXvarasuhte liigiks varalahususe varasuhe, tühistada avaldaja suhtes alusetult algatatud täitemenetlus, kustutada avaldaja kui võlgniku isik täitemenetlusregistrist ning tühistada alusetu vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ning selle alusel toimetatud arestimistegevus.

Kohtutäitur jättis 27.01.2014 otsusega 09.01.2014 kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kaebus rahuldamisele ei kuulu, kuna kinnistu puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga.

Avaldaja leiab kohtule esitatud kaebuses, et kuigi kinnistu ostu-müügi leping vormistati ajal, mil abikaasade XXXja XXXvarasuhte liigiks oli ühisvara, on varasuhet abieluvaralepingu sõlmimisega muudetud ning kinnistu ei ole enam abikaasade ühisvara. Vastavalt abieluvaralepingule lõpetati senine seadusest tulenev varaühisus ja kehtestati alates abieluvaralepingu sõlmimisest uue varasuhtena varalahususe varasuhe, mis on kantud ka abieluvararegistrisse. Lepingu sõlmimise hetkel jagati vaid see ühisvara, mis lepingu sõlmimise ajal ei olnud koormatud ja mille suhtes polnud muid vaidlusi. Avaldaja palub tühistada tema suhtes algatatud ja läbi viidud täitemenetlus nr XXX ja tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus, mis tugineb tõestatud abieluvaralepingu ja abieluvararegistri kande sisu mittearvestamisele, kuigi abikaasade XXXja XXXvarasuhte liigina on sõnaselgelt määratletud „varalahususe varasuhe“, mistõttu XXX kinnistu ei ole abikaasade ühisvara, nagu kohtutäitur ekslikult on järeldanud; tühistada täitemenetluses tehtud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt, ning selle alusel toimetatud arestimistegevus, tagastades avaldaja arveldusarvelt võetud 20,12 eurot (kohtutäituri

2-14-6013 maksekorraldus 19,16 ja sellega seotud teenustasu 0,96) ning eelnevaga seoses kustutada nimetatud menetlus täitemenetlusregistrist.

Kohtutäitur Mati Kadak palub 26.02.2014 kohtule esitatud kirjalikus vastuses jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning kordab vaidlustatud 27.01.2014 otsuses sisalduvaid põhilisi seisukohti. Abielu sõlmiti XXX, kinnistu soetati XXXja abieluvaraleping sõlmiti XXX, abieluvaralepinguga kinnistut ei jagatud. Abieluvaralepingu punkti 1.4 kohaselt ei soovi lepingu pooled käesoleva abieluvaralepinguga jagada lepingus nimetamata abikaasadel olevat ühisvara. Kohtutäitur leiab, et niisugusel juhul kui valitud varasuhe asendatakse teise seaduses sätestatud varasuhtega, tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ning uus varasuhe ei kehti tagasiulatuvalt varasemalt omandatud vara suhtes. Kuna antud juhul muudeti abielusuhte kestel varaühisuse režiim varalahususeks, siis enne kokkuleppe sõlmimist omandatud vara arvestatakse kui ühisvara.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohtu tuvastatu põhjal on kaebus kohtutäituri otsuse peale praegusel juhul esitatud tähtaegselt. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi seitsmenda lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Avaldaja on nii kohtutäiturile kui kohtule esitatud kaebuses leidnud, et kuivõrd XXX kinnistu ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, on tema suhtes täitemenetlust alustatud alusetult.

10.Kohus leiab, et kohtutäitur on jätnud põhjendatult avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
11.TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitemenetluse korraldamisel. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud täitemenetluse läbiviimisel (täiteasjas nr XXX) kohtutäituri tegevuses minetusi. Avaldaja etteheited on selles osas põhjendamatud. TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavalduse) ja täitedokumendi alusel. TMS § 7 lg-st 1 tulenevalt võib kohtutäitur keelduda täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Seega peab täitur täitmisavalduse saamisel kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument sisaldub TMS § 2 lg-s 1 toodud loetelus, kas see on jõustunud ning kas sellest

nähtuvad menetluse pooled ja sisu. Kohtutäitur on täitetoimiku materjalidest nähtuvalt alustanud võlgniku suhtes täitemenetlust sissenõudja 21.11.2013 täitmisavalduse ja sellele lisatud 19.11.2002 hüpoteegi seadmise lepingu alusel ning XXXsõlmitud notariaalse kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu alusel (tl 28, 3034 ja 35-37). Viidatud 19.11.2002 hüpoteegi seadmise leping sisaldab TMS § 2 lg 1 p 19 kohast kokkulepet. Sissenõudja täitmisavaldus vastab selle esitamise ajal TMS § 23 lg-tes 24 sätestatud nõuetele. TMS § 2 lg 1 p-s 19 on täitedokumendina loetletud ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Ülalviidatud XXXlepingus sisalduva kinnituse kohaselt hakkas lepinguese (XXX kinnistu) kuuluma abikaasade ühisvara hulka.

12.Avaldaja poolt viidatud abieluvaralepingu (tl 3-7) sisust nähtuvalt lõpetati abikaasade vahel seni kestnud seadusest tulenev varaühisuse varasuhe ning kehtestati alates lepingu sõlmimise hetkest (XXX) uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Kohus märgib, et täiteasja materjalidest nähtuvalt on kõnesoleva abieluvaralepingu andmed kantud abieluvararegistrisse (tl 64). Seega on senise varasuhte lõpetamisel kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 järgi iseenesest õiguslik tähendus ka kolmanda isiku suhtes. Abieluvaralepingu punkti 1.4 kohaselt ei soovinud abikaasad XXX sõlmitud abieluvaralepinguga jagada lepingus nimetamata abikaasadel olemas olevat ühisvara. Lepingus on kokku lepitud ainult selle punktis 3.1 nimetatud ühisvara jagamises. XXX kinnistut lepingus nimetatud ei ole. Kohus lisab, et kehtiv perekonnaseadus jõustus 01.07.2010. Selle seaduse § 210 lg 2 kohaselt tuleb asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust (kui samast seadusest ei tulene teisiti). PKS § 210 lg-le 2 tuginedes on kohtupraktikas asutud seisukohale, et ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt nt Riigikohtu
29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 9). Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 8 lg 1 järgi võisid abikaasad abieluvaralepinguga kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses sätestatust (kui seadusest ei tulenenud teisiti). Praegusel juhul nähtub aga 28.10.2010 abikaasade vahel sõlmitud abieluvaralepingu p-st 1.3, et nende vahel kehtis varasemalt seadusest tulenev varaühisuse varasuhe ning nad ei olnud varem abieluvaralepinguid sõlminud. Kehtiva PKS § 27 lg-st 4 tulenevalt võib abieluvaralepinguga tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. PKS § 57 lg 1 kohaselt võivad abikaasad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida või abieluvaralepinguga ette näha varasuhtena varalahususe. Abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega (edaspidi abieluvaraleping) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta (PKS § 59 lg 1 p-d 1-3).
13.Kohus nõustub eelmärgitu põhjal kohtutäituri seisukohaga, et XXX kinnistu puhul oli ja on tegemist abikaasade ühisvaraga. Kohtu hinnangul ei saa varaühisuse varasuhte lõpetamisel laieneda varalahususe varasuhe tagasiulatuvalt enne abieluvaralepingu sõlmimist omandatud varale, mida abikaasad ühisvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppega jaganud ei ole. Abieluvaralepinguga on abikaasad jaganud ühisvara hulka kuulunud osaluse äriühingus ning sõiduki, XXX kinnistut abieluvaralepinguga ei jagatud. Kohtu hinnangul tuleb

2-14-6013 abieluvaralepingus kokku lepitut mõista nii, et kinnistu kuulub jätkuvalt abikaasade ühisvara hulka. Seega oli kohtutäituri tegevus täitemenetluse korraldamisel õiguspärane. Täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga olid täitemenetluse seadustikus sätestatud täitemenetluse alustamise eeldused täidetud ning kohtutäituril puudus õiguslik alus võlgniku suhtes täitemenetluse alustamisest keelduda. Kohus leiab, et õiguspärane oli kohtutäituri poolt täitetoimingute läbiviimine ka pärast avaldaja poolt varale kui ühe abikaasa lahusvarale viitamist.

14.Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse üksnes põhjusel, et täitemenetluse alustamiseks tema suhtes puudus seaduslik alus. Viimase seisukohaga kohus ülalesitatud põhjustel ei nõustu. Seda arvestades ei anna kaebuses esitatud argumendid kohtu hinnangul alust ka vara hoiusel arestimise akti tühistamiseks. Kohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud, et täitur oleks eksinud nõutava täituritasu suuruse määramisel või muude täitekulude suuruse arvestamisel.
15.Avaldaja on palunud kohtule esitatud kaebuses muu hulgas tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus, mis tugineb tõestatud abieluvaralepingu ja abieluvararegistri kande sisu mittearvestamisele. Kohus leiab, et selline taotlus ei saa olla kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebuse (TMS § 218 lg 1) esemeks. Kaebuse lahendamisel saaks kohus tühistada kohtutäituri tehtud toimingu, kohustada teda mingit toimingut tegema või kohustada toimingut uuesti (ja seaduse nõuete kohaselt) tegema vms. Nõude tunnistada kohtutäituri tegevus seadusevastaseks võiks põhimõtteliselt esitada hagimenetluses, kui avaldajal eksisteerib selles osas kohtusse pöördumiseks iseseisev õiguslik huvi (TsMS § 3 lg 1).
16.Eelnenust lähtuvalt jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata.
17.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi 10. lõike alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
18.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium