Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX esitas 29.11.2013 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu (KÜ) XXX vastu korteriühistu 10.09.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kutsus kostja juhatuse liige XXX kokku KÜ üldkoosoleku toimumisajaga 10.09.2013. XXX teavitas KÜ liikmeid valikuliselt, jättes paberil teated KÜ liikmete postkastidesse. Teavitamata jäid KÜ liige XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXX. Teateid ei saanud veel teisedki liikmed. Elamu esimesse ja neljandasse trepikotta üldkoosoleku toimumise kohta teateid ei jäetud. KÜ liikmed said koosoleku toimumisest teada teiste KÜ liikmete vahendusel. XXX ei esitanud pärast 10.09.2013 üldkoosoleku toimumisest 14 päeva möödumist KÜ liikmetele üldkoosoleku protokolli, sh ei pandud neid teadetetahvlile. Samuti ei esitanud ta protokolli KÜ liikme XXX volitatud esindajale XXX ning veel mitmele KÜ liikmele. KÜ XXX praktika kohaselt peab juhatus teavitama KÜ liikmeid kõikidest korteriühistut puudutavatest küsimustest elamu trepikodades asuvatele teadetetahvlitele teate jätmise kaudu. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda ning 10.09.2013 üldkoosoleku otsus on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 alusel tühine. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Juhatus täitis üldkoosolekust informeerimise nõude kohaselt. Kostja põhikirja p 6.4 kohaselt pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades asuvatele infostendidele vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kutsed pandi kõikide liikmete postkastidesse. Osadele liikmetele, kes ei ela majas, saadeti kutse e-postiga. Kutse panek stendile ja postkastidesse toimus kahe KÜ liikme juuresolekul ning selle kohta on tehtud vastav kinnitus. Kutses 10.09.2013 üldkoosolekule oli märgitud üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Kuulutused pandi välja 23.08.2013, so 15 päeva enne koosoleku toimumist. Hageja väide 10.09.2013 koosoleku protokolli kättesaadavusest pole antud vaidluses asjakohane. Vaatamata sellele märgib kostja, et 10.09.2013 üldkoosoleku otsusest teavitati KÜ liikmeid teatega trepikodades. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike ja suuliste väidete ning tõenditega ja tunnistajate ütlustega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse selle seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 10.09.2013 üldkoosolek kutsuti kokku õiguspäraselt. Kuigi hageja on asjaoludes tuginenud ka 21.08.2013 üldkoosoleku kokkukutsumisel tehtud vigadele,

on taotletud siiski üksnes 10.09.2013 üldkoosoleku tühisuse tuvastamist, mistõttu kohus 21.08.2014 üldkoosolekuga seotud asjaolusid ei analüüsi. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 6.4 kohaselt informeeritakse üldkoosoleku toimumisest liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodadesse. Hageja väitel ei pandud teateid üldkoosoleku toimumisest üles esimesse ja neljandasse trepikotta. Hageja soovis oma väiteid tõendada tunnistajate ütlustega. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ta ise XXX maja korteris ei ela; seal elab tema abikaasa sugulane. Samuti pole XXX ise korteriühistu liige, vaid seda on tema abikaasa. Juulis ja augustis 2013 käis ta XXX peaaegu igal nädalal, sest tegeles erakorralise üldkoosoleku korraldamisega. Tunnistaja viibis kohal ka 10.09.2013 üldkoosolekul. Kuigi tunnistaja väitel koosolekust tema abikaasale ei teatatud, ei saa kohus tema ütlusi siiski pidada piisavalt kaalukateks kuivõrd tunnistaja polnud ei XXX korteri omanik, elanik ega ka korteriühistu liige, mistõttu võis talle võimalik teade trepikojas hõlpsalt märkamatuks jääda. XXX ütluste kohaselt on ta olnud hageja naaber 15 aastat ning temalt sai ta teada üldkoosoleku toimumisest. Tunnistaja töötab Sankt-Peterburgis ega ole XXX maja korteri omanik, samuti pole ta korteriühistu liige. Ka XXX osales üldkoosolekul. Arvestades, et tunnistaja töötab välismaal, ei saa kohus anda tema ütlustele sellist kaalu, et oleks tuvastatud teadete trepikodadesse panemata jätmine. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ta ei mäleta täpselt, kas võttis 10.09.2013 üldkoosolekust osa, kuid pigem jah. Hagejat tunneb ta väga ammu, kuid kostja seadusliku esindajaga pole tal suhted väga head. Kuivõrd tunnistaja istungil üldkoosoleku teadete ülespanemise või postkasti jätmise kohta midagi ei öelnud, ei ole tema ütlused käesolevas vaidluses asjakohased. Kohus peab tunnistajate ütluste kui tõendite hindamisel oluliseks, et nii XXX kui ka XXX on hageja ammused tuttavad, kel pole kostja seadusliku esindajaga head suhted. Samuti tuleb arvestada, et XXX soovis ise kokku kutsuda nö konkureeriva erakorralise üldkoosoleku (see ilmneb XXXi ütlustest). Need asjaolud viitavad, et tunnistajate ütlused ei pruugi olla erapooletud ning ütluste kaal üldkoosolekust teavitamise või teavitamata jätmise osas pole kuigi suur. Kostja on teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks vastusele lisanud 10.09.2013 üldkoosolekule kutsumise teate (t lk 88), millel on märge, et „Teade pandud teadetetahvlile ja kõikidele korteritele postkasti kolme KÜ liikmega“. Kutsele on alla kirjutanud XXX, XXXja XXX. Lisaks on kostja lisanud väljavõtted neljast e-kirjast, mille manusesse on lisatud dokument „Kutse 10.09.2013. a“, ning mis on saadetud aadressidel XXX, XXX, XXX ja XXX. Vaidlus puudub selles, et üldkoosolekul osalesid nii hageja kui ka kõik tunnistajad (XXXosales tõenäoliselt). Hageja selgituste kohaselt sai ta üldkoosoleku toimumisest teada teiste majaelanike kaudu. Kohus leiab, et olukorras, kus puudub vaidlus selles, et kostja on üldkoosoleku toimumise teated pannud välja teise ja kolmandasse trepikotta, ning tõendatud on teate e-postiga saatmine neile, kes selliseks teadete edastamise viisiks on soovi avaldanud, on eluliselt ebausutav hageja väide, et teated jäeti esimesse ja neljandasse trepikotta panemata. On selge, et kostja on soovinud korteriühistu liikmeid üldkoosoleku toimumisest informeerida. Pigem on käesoleva vaidluse puhul tegemist kahe vastasleeris oleva rühma tüli lahendamisega. Hageja ja tunnistajad olid üldkoosolekust teadlikud ning tulid kohale, kuid keeldusid hääletamast. Kohus peab usutavaks kostja väiteid, et ülespandud teated 10.09.2013 üldkoosoleku toimumise kohta võidi sealt korteriühistu juhatuse tahtest sõltumata eemaldada. Kui see nii oli, siis ei pruukinud vastavate trepikodade majaelanikud tõepoolest koosoleku kokkukutsumise teadet teadetetahvlil näha, kuid see oli kostjast sõltumatu asjaolu. Kohus asub seisukohale, et kostja on 10.09.2013 üldkoosolekust korteriühistu liikmeid nõuetekohaselt teavitanud ning puudub alus 10.09.2013 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.

10.09.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks pole asjaolu, et kostja ei teavitanud korteriühistu liikmeid korrektselt üldkoosoleku tulemustest, st ei pannud teadetetahvlile üles üldkoosoleku protokolli. Kuivõrd see asjaolu pole tühisuse aluseks MTÜS § 241 lg-st 1 tulenevalt, kohus hageja sellekohaseid väiteid lähemalt ei analüüsi. Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot. Kohus andis hagejale 06.01.2014 määrusega menetlusabi ning vabastas ta riigilõivu 250 euro tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama sätte lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS § 179 lg 9). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 250 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.