Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 11.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-44330/35
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.06.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3489

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-44330

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-44330

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXvastu võlgnevuse 9 000 euro, intressi 156,53 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9 744 eurot Hageja XXXOÜ (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson (e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja jurist Ants Kuningas (e-post: [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Parandada käesolevas tsiviilasjas toimunud teise kohtuistungi protokollis istungi toimumise kuupäevana ebaõigesti märgitud 21.05.2013. a. ning lugeda teise kohtuistungi toimumise õigeks kuupäevaks 02.07.2013. a.

2.Hagi rahuldada.

3.Välja mõista XXX XXXOÜ kasuks võlgnevus kogusummas 10 563,80 (kümme tuhat viissada kuuskümmend kolm eurot ja 80 eurosenti) eurot, milles põhivõlg on 9 000 (üheksa tuhat) eurot, laenuintress 156,53 (ükssada viiskümmend kuus eurot ja 53 eurosenti) eurot ja viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga 1 407,27 (üks tuhat nelisada seitse eurot ja 27 eurosenti) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-12-44330 kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Hagiavalduses esitatud asjaoludel on hageja väitnud, et kostja on laenulepingu sõlminud justkui oma õe, XXX nimel, kuid antud asjaolu asjas kogutud tõendite alusel järeldada võimalik ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on hageja juhatuse liige XXX seletanud, et korteriomand, mille omandamiseks vajaliku omafinantseeringu tasumiseks kostja laenu palus, oli üürilepingu alusel kostja kasutuses ning kostja tahtis korteri ära osta // ...“OÜ XXX otsustas anda laenu XXX , sest see korter oli tema kasutuses. Hageja tahtis laenulepingut sõlmida XXX , kes pidi raha ka tagasi maksma. Laenu tagasimaksmise tähtaega ei olnud kokku lepitud. Tegime kostjale kuuluvate äriühingutega äri, kuid suhted läksid hiljem keeruliseks. Püüdsime hiljem sõlmida kostjaga kirjalikku laenulepingut, kuid kostja keeldus sellele alla kirjutamast. Laenulepingu sõlmisime XXX “ ...// (tl 121). Ka hageja teine juhatuse liige Toomas Tarus on seletanud, et 17.03.2011. a tuli kostja hageja kontorisse ja palus hagejalt korteri ostmiseks laenu // ... “17.03.2011. a. tuli XXX OÜ kontorisse kostja, kes ütles, et vajab 9000 eurot korteri ostu finantseerimiseks. Teadsin, et inimesel oli vaja hädasti korteritehing ära teha. Ei tea, kuhu see raha tegelikult läks. Minu teada sai see kanne talle ka tehtud.“// (tl 121). Kohtu hinnangul on hageja seaduslike esindajate vande all antud seletusega tõendatud, et pooled vahetasid vastastikku tahteavaldusi, et sõlmida leping, mille kohaselt hageja kohustus kostjale andma tähtajatult 9000 eurot laenu ja kostja vastavalt selle laenu tagasi maksma. Kostja tahteavalduse andmist kinnitab ka hageja esile toodud kostja laenu saamise motiiv, et viimane soovis finantseerida ta õe nimele omandatava korteri müügitehingu omafinantseeringu osa. Hageja seaduslik esindaja XXX on vande all seletanud: ... //“korteriomand XXX kuulus OÜ-le XXX . 2008. a ei saanud korterit osta, siis kostja kasutas seda üürilepingu alusel ja tahtis selle korteri hiljem välja osta. Kostja väitel nõudis OÜ XXX 2010, et kostja korteri välja ostaks. Kostja kasutab seda oma eluasemena ka täna. Kostja tahtis osta korterit, kuid ei saanud pangast laenu, mistõttu osteti korter õe nimele, kes on pangas krediidikõlbulik. Kostjale saadeti õe poolt volikiri lepingute sõlmimiseks, et osta korter XXX nimele. Selgus, et laenusumma ei katnud ostusummat ja oli vaja tasuda omaosalus, et tehing lõpuni viia.“ ...// (tl 121). Kohus on kohtuotsuse p-is 14 tuvastanud, et 17.03.2011. a on kostja XXX kandnud OÜ-le XXX 7960 eurot selgitusega „Korteri makse XXX eest“, milline asjaolu kinnitab hageja väiteid, et kostja vajas laenu korteri ostmise finantseerimiseks. Antud korteriomandi aadressil XXX kohta avatud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast nr XXX nähtub, et korteriomand kuulus enne XXX nimele kandmist OÜ-le XXX .

19.Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et laenu andmisel oleks kokku lepitud ka tasu laenu kasutamise eest ehk laenuintress, kuid on märkinud, et põhivõlgnevusele lisandub intress summas 156,53 eurot, millise nõude on ka kohtule esitanud. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Seega eeldatakse antud sättest tuleneva põhimõtte kohaselt, et teistsuguse kokkuleppe puudumise korral on laenuandja poolt majandus- ja kutsetegevuses antud laen on tasuline ning laenult tuleb arvestada intressi. Hageja tehinguline esindaja ei osanud küll vastata küsimusele, kas laenu andmine oli hageja jaoks tavapärane majandustegevus (tl 81), kuid õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi tuleks arvestades VÕS § 397 lg 1 eesmärki tõlgendada laialt st selliselt, et see hõlmab kõiki juhtumeid kus laenuandja sõlmib laenulepingu majandus- ja kutsetegevuses sõltumata sellest, kas nimetatud majandus- või kutsetegevust seondub laenude andmisega (vt Varul, P jt Võlaõigusseadus II, Kommenteeritud väljaanne, lk 389). Vastavalt VÕS § 397 lg-le 2 kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Nagu eespool mainitud ei ole hageja hagiavalduses küll esile toonud, et laenulepingus oleks kokku lepitud ka laenuintressi määr, kuid kohtule esitatud hageja tehingulise esindaja vahendusel XXX adresseeritud 26.04.2012. a nõudekirjas on märgitud intressimäärana 10% aastas. Kohtu hinnangul saaks seda iseenesest käsitleda VÕS § 397 lg 2 tähenduses hariliku määrana, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, kuivõrd see oleks eelduslikult kostjale soodsam arvestades, et tegemist oli tagatiseta antud laenuga. Seega oleks hagejal õigus laenu kasutamise eest intresse nõuda ajavahemiku 17.03.2011. a – 02.07.2012. a, mis moodustab järgneva arvestuse kohaselt summaarselt 1 168,77 eurot: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 2.7.12 17.3.11 9 000,00

2-12-44330 enampakkumiselt XXX kinnistu ostmise. Kostja põhjendab asjaolu, miks talle ise enampakkumisel osaleda ei saanud ebamugavusega, sest oli firma poolt nõude esitanud kohtutäiturile nõude täitmiseks selle kinnistu arvel. Kostja väitel andis ta XXX XXX kinnistu ostmiseks sularahas 200 000 krooni ning XXX tagastas kostjale viimase õe käest saadud 9000 eurot ülekandega kostja kontole 17.03.2011. a. (tl 29-30). Kostja on ka 15.01.2013. a. menetlusdokumendis kinnitanud, et andis raha XXX kinnistu ostmiseks (tl 72). 21.05.2013. a. eelistungil on kostja esindaja selgitanud, et kostja andis 2010. a märtsis XXX raha 250 000 krooni, laen anti kahes osas ja dokumente ei vormistatud, kuna oli ühine majandushuvi ja raha eest pidi omandatama kinnistu. Laen anti isiklikult XXX XXX kinnisasja ostmiseks (tl 81). Seega pidi kostja esmalt tõendama, et kostja ja XXX vahel on kehtiv leping, mille kostja on laenuandjana täitnud ning et hageja XXXOÜ on täitnud XXX eest laenu tagastamise kohustuse. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja ja XXX vahetasid vastastikku tahteavaldusi, et sõlmida leping, mille kohaselt kostja kohustus andma XXX laenu ja viimane kohustus antud rahasumma tagastama. Tunnistaja XXX ütlustest ei ole võimalik teha usaldusväärset järeldust, et enne raha väidetavat üleandmist vahetasid kostja ja XXX vastavaid tahteavaldusi, sest tunnistaja on küll öelnud, et on näinud sularaha üleandmist XXX (...//“Olen seal viibides näinud, et XXX on XXX üle andnud sularaha märtsi alguses 2010. a. Mäletan, et kolm rahapakki oli, viiesajased – viiskümmend tuhat igas pakis, kokku 150 000 krooni.“// [tl 121 pöördel]), kuid neist ei selgu, et raha anti kostja ja XXX vahelise laenulepingu täitmiseks. Kohus märgib, et juhtis kostja tähelepanu vajadusele tõendada kostja ja XXX vahelise laenulepingu sõlmimist (tl 81). Õige on hageja väide, et kostja ei ole laenatavate summade suuruse osas olnud järjekindel, sest algselt on 03.12.2012. a. menetlusdokumendis väidetu kohaselt andis kostja XXX täitemenetluses müüdava XXX kinnistu ostmiseks sularahas 200 000 krooni, hiljem on väidetud, et laenu anti 250 000 krooni, mis kahandab kostja väidete usutavust. Kostja on rõhutanud, et raha anti XXX täitemenetluse enampakkumiselt XXX kinnistu ostmiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt selgitanud, mis takistas tal sissenõudja esindajana ise soovitava kinnisasja osas enampakkumisel osalemise korraldamist või osalemist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 87 lg 1 teise lause kohaselt võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja. Kohtu hinnangul ei ole ka kostja veenvalt selgitanud kaalutlusi, miks anti laen isiklikult XXX XXX kinnisasja ostmiseks, kui kinnisasja pidi omandama OÜ XXX pärast mida pidi viimane müüma pool mõttelist osa kostja omandisse olukorras (vt tl 81), kus kostjal oli olemas raha soovitava kinnisasja omandamiseks ning tema juhitav äriühing saanuks sissenõudjana enampakkumisel osaleda tagatisraha maksmata juhul, kui tema nõue nõutava tagatisraha kattis (TMS § 83 lg 4 p 2). Kuigi pooltel ei ole iseenesest vaidlust, et OÜ XXX omandas kõnealuse XXX kinnisasja (registriosa nr XXX ) kordusenampakkumiselt hinnaga 200 100 krooni, ei ole kohtu hinnangul antud asjaolu võimalik seostada selliselt, et sellest oleks võimalik järeldada kostja ja XXX vahelise laenulepingu sõlmimist. Kui kostja leiab, et tal on XXX vastu mingi nõue, on tal õigus see kohtulikult maksma panna. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited ei ole leidnud tõendamist.