2-12-18277 Õigusbüroo Aspekt OÜ hagi OÜ Bahreini Grupp (end. OÜ Ramstam) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
47 666,01 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Õigusbüroo Aspekt OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. mai 2014 Apellant (hageja): Õigusbüroo Aspekt OÜ (registrikood: 10352355), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul; Vastustaja (kostja): OÜ Bahreini Grupp (endine ärinimi Ramstam OÜ) (registrikood: 11439513), seaduslik esindaja Eigo Grüner
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. aprilli 2013.a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Bahreini Grupp välja Õigusbüroo Aspekt OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 31 065,85 eurot (kolmkümmend üks tuhat kuuskümmend viis eurot ja kaheksakümmend viis senti), 11.06.2014.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 836 (üksteist tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus) eurot ning alates 12.06.2014.a lisanduv viivis lepingus
sätestatud määras 0,05 % kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 14 545 eurot.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 80 % ulatuses OÜ Bahreini Grupp kanda ja 20 % ulatuses Õigusbüroo Aspekt OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas 7. mail 2012 hagi OÜ Ramstam (uus ärinimi: OÜ Bahreini Grupp) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus töövõtulepingu alusel osutatud teenuste eest summas 38 337,85 eurot, viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 2 425,73 eurot ning edaspidi jooksev viivis lepingus sätestatud määras kuid mitte rohkem kui viivist kokku 14 545 eurot. Kostja ja hageja õiguseellase UÜ Kadres vahel 19. augustil 2011 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu nr 190811-1 kohaselt pidi UÜ Kadres teostama lepingu objektiks oleva Porkuni Kooli intellekti- ja liikumispuuetega laste treeninguväljaku rekonstrueerimisega seonduvad ehitustööd. Ehitustööde maht määrati lepingu p 2.1 kohaselt kindlaks tellija esitatud rekonstrueerimise ja ehitustööde mahutabeliga ja lepingu p-s 8.1 lepiti kokku tööde maksumuses 145 449,60 eurot koos käibemaksuga. UÜ Kadres esitas kostjale teostatud tööde eest arved. Ehitustööd võeti vastu puudustega, mida ilmastikutingimuste tõttu polnud võimalik likvideerida enne kevade saabumist ning hiljemalt 21. mail 2012. UÜ Kadres esitas kostjale 8 200 euro suuruse summa võrra (s.o vaegtööde maksumuse võrra) väiksema lõpparve. Vaatamata vaegtöödele on põhitellija (Porkuni Kool) kostjale kogu lepingusumma välja maksnud kohustusega likvideerida puudujäägid, kuid kostja ei ole tasunud teostatud tööde eest UÜ-le Kadres. Kuni kostja pole täitnud lepinguga võetud maksekohustust ja võlgneb lepingu alusel alltöövõtjale 38 337,85 eurot, keeldub UÜ Kadres ka omapoolsest vaegtööde likvideerimise kohustusest. 20. veebruaril 2012 loovutas UÜ Kadres vaidlusalusest lepingust tuleneva rahalise nõude PassiveHouse Solutions OÜ-le ning 08.03.2012 loovutas
OÜ PassiveHouse Solutions omakorda nõude Õigusbüroo Aspekt OÜ-le. Kostja on jätnud täitmata tellija põhikohustuse, s.o tasu maksmise kohustuse. Kostja tööde vastuvõtmist kinnitab asjaolu, et kostja on tellijale tööd üle andnud.
2.OÜ Ramstam vaidles hagile vastu. Kostjale esitatud arvete nr 47, 59, 63 ja 144 alusel on kostja tasunud UÜ-le Kadres kokku 98 902,80 eurot. Arvet nr 150 (04.01.2012) summas 22 989,20 eurot ei ole kostja saanud. Kuna UÜ Kadres ei ole oma kohustusi täitnud, on kostja õigustatult keeldunud omapoolsete kohustuste täitmisest. UÜ Kadres ei ole esitanud kostjale ühtegi teostatud tööde akti, mistõttu kostjal puudus võimalus töid vastu võtta ja aktsepteerida. Kostja on teostanud maksed UÜ-le Kadres heas usus, ehkki kostjal oli õigus keelduda esitatud arvete tasumisest juba põhjusel, et tööd olid üle andmata. Hageja ei saa käesoleval juhul lugeda kostja poolt tööd vastuvõtnuks toetudes üksnes asjaolule, et tellijale on kostja ehitustöö üle andnud. Kostja on hagis nõutavast summast suuremas summas kandnud kahju seoses UÜ Kadres tegevusetusega ehitise puuduste likvideerimisel. Kostjale on esitatud arveid summas 114 260,40 eurot. 4. jaanuaril 2012 kostja poolt UÜ-le Kadres esitatud pretensioon on käsitletav tasaarveldusena VÕS § 197 lg 1 mõttes, millega on tasaarvestatud 31 749,20 eurot. Pärast tasaarvestust jäi võlgnetavaks summaks 82 511,2 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvete tasumise aruandest nähtub, et kokku on kostja tasunud 98 902,80 eurot, seega 16 391,6 eurot rohkem kui jäi võlgnetavaks summaks. Lisaks nähtub Ramstam OÜ ehitusjuhi poolt esitatud varjatud puuduste ja vaegtööde maksumuse kalkulatsioonist, et kokku on nimetatud tööde maksumuseks käesolevaks ajaks kujunenud hoopis 42 471,6 eurot. Kuna ehitustööd olid oluliste puudustega, ei pidanud kostja neid vastu võtma. Kostja on ise pidanud likvideerima töö puudused. Tellija ja peatöövõtja vaheline objekti üleandminevastuvõtmine ei mõjuta peatöövõtja ja alltöövõtja vahelisi lepingulisi suhteid. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et tellija poolt võeti ehitusobjekt vastu puudustega. Vaegtööde maksumuse tegelikuks summaks oli 24 033 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks vaegtöödele esinesid objektil ka ehitise ülevaatusel avastatud varjatud puudused. 21. mai 2012 aktist nähtub, et osaliselt on kostja kõrvaldanud puudused ning teostanud vaegtööd, mis tegelikkuses oli UÜ Kadres kohustus. Ramstam OÜ ehitusjuhi J.Tu koostatud raporti kohaselt oli tegemata tööd võimalik lõpetada 13. detsembril 2011. Vaatamata meeldetuletustele ei kõrvaldanud UÜ Kadres ilmnenud puudusi, mistõttu oli Ramstam OÜ sunnitud pooltevahelise lepingu lõpetama
10.mail 2012.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis oma 30. aprilli 2013 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus tõi oma otsuse põhjendustes esile, et Ramstam OÜ ja UÜ Kadres olid leppinud kokku tehtud töö vastuvõtmise korra, mis nägi ette töö üleandmise ja vastuvõtmise vastava akti allkirjastamisega. 2011. a sügisel võeti tööd vastu puudustega. Töö vastuvõtmisel täitis Ramstam OÜ VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud kohustuse teatada lepingutingimustele mittevastavast tööst. Tööl puuduste olemasolu ei takista töö vastuvõtmist, millega kaasneb ka töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine, kuid tellija võib VÕS § 111 lg 1 kohaselt keelduda töövõtjale puudustele vastavas osas tasu maksmisest (RKTKo 3-2-1-80-08). Tunnistaja T.Ki, UÜ Kadres objektijuhi, sõnul tehti detsembris ettenähtud tööd ära, kuid kevadeks jäetud tööd jäid tegemata. Objekti puudused nähtuvad ka 10.05.2012 lepingu lõpetamise teatest (tl 98). 21.05.2012 ülevaatuse aktiga loeti vaegtööde likvideerimine puudulikuks, kohustati töövõtjat esitama reaalse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja määrati järgmise ülevaatuse ajaks 28.05.2012 (tl 89-91). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et UÜ Kadres oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja eelnimetatud ülevaatuse aktis
loetletud vaegtööd temale antud täiendava tähtaja jooksul likvideerinud. Vastavalt VÕS § 655 lg-le 1 võis kostja töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kuna hageja rikkus lepingut sellega, et töö ei vastanud lepingutingimustele, siis ei kohaldu lepingu ülesütlemisele VÕS § 655 lg 1 teises lauses sätestatud piirang (VÕS § 655 lg 2). Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumine ei saanud olla sellises olukorras ebamõistlik või vastuolus hea usu põhimõttega, arvestades vaegtööde hulka (VÕS § 111 lg 3). Seega on kostja õigustatult keeldunud omapoolse tasu maksmise kohustuse täitmisest olukorras, kus UÜ Kadres ei ole likvideerinud tehtud töö puudusi. Kuna UÜ Kadres ei ole tehtud töö puudusi kõrvaldanud, siis ei ole hagejal UÜ Kadres õigusjärglasena tasunõuet Ramstam OÜ vastu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
30.aprilli 2013 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti mõistnud puudustega töö vastuvõtmise tagajärgi. Töövõtja UÜ Kadres andis tööd tellijale OÜ-le Ramstam üle, millega muutus tasunõue sissenõutavaks. Kostja ei ole vaidlustanud puudustega tööde vastuvõtmist. Puudustega töö vastuvõtmisega säilis töövõtjal ka kohustus töös esinenud puudused kõrvaldada kokkulepitud tähtajaks. 04. jaanuari 2012 seisuga oli UÜ-l Kadres OÜ Ramstam vastu ühelt poolt sissenõutavaks muutunud tasunõue summas 38 337,85 eurot ja teiselt poolt (mittesissenõutavaks muutunud) kohustus kõrvaldada töös esinenud puudused hiljemalt mais 2012; 2) olukorras, kus OÜ Ramstam oli töövõtjale võlgu kolme arve eest tasunõudeid, oli tal õigus VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda kuni arvete tasumiseni omapoolsete kohustuste täitmisele asumisest. Kuna OÜ Ramstam oli jätnud tasumata 38 337, 85 eurot, mis lepingu üldmahtu arvestades oli oluline summa, siis ei kohaldu VÕS § 111 lg 3. 08.12.2011 ehitise ülevaatuse aktis fikseeritud vaegtööde maht (8 200 eurot) oli tasumata summadest üle 4 korra väiksem. Hageja nõuab tasu, millest on maha lahutatud kogu vaegtööde arvestuslik maht. Maakohus on lähtunud vastupidisest, leides, et hoopis OÜ Ramstam on õigustatult keeldunud omapoolse tasu maksmise täitmisest olukorras, kus UÜ Kadres ei ole likvideerinud tehtud töös puudusi; 3) ei ole maakohus pööranud tähelepanu sellele, et UÜ Kadres tasunõue muutus OÜ Ramstam suhtes sissenõutavaks tükk aega enne (jaanuaris 2012), kui UÜ Kadres pidanuks asuma puuduste likvideerimisele (mais 2012). Seega tekkis VÕS § 111 tulenev õiguskaitsevahend UÜ-l Kadres, mitte aga OÜ-l Ramstam. Kui OÜ Ramstam oleks maksnud sissenõutavaks muutunud arved, oleks UÜ Kadres teostanud mais 2012 ettenähtud ja puudustena fikseeritud tööd; 4) on maakohus jätnud tähelepanuta, et OÜ Ramstam on arvete osalise tasumisega nõuet tunnistanud. Samuti on OÜ Ramstam tunnistanud võlgnevust 04. jaanuari 2012 teatises, millega on teostatud tasaarvestus UÜ Kadres nõudega. Ka tasaarvestamine iseenesest näitab seda, et OÜ Ramstam on tunnistanud tema vastu suunatud nõuet; 5) on põhjendamatu 04. jaanuari 2012 teatises näidatud OÜ Ramstam väidetav vastunõue, sest selleks hetkeks puudusid mistahes vaegtööd, mida tasaarvestada, kuna need kohustuti teostama alles mais 2012. Lepingu p-dest 11.2 ja 11.3 tulenevate leppetrahvide nõudeõiguse oli OÜ Ramstam kaotanud, kuna ei teavitanud neist lepingu p 4 järgi 14 päeva jooksul. Kahju hüvitamise nõue lepingu p 11.5 järgi on täiesti sisustamata.
6.Vastustaja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 31 065,85 eurot, samuti viivise ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga summas 11 836 eurot ning sellele jooksvalt lisanduva viivise lepingus sätestatud määras 0,05 % kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 14 545 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Pooled vaidlesid menetluses selle üle, kas kostja (peatöövõtja) on hagejalt (alltöövõtjalt) töö vastu võtnud. Asjas on tuvastamist leidnud, et 19. augustil 2011.a sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu pooled ei järginud tegelikkuses lepingus sätestatud tööde vastuvõtmise korda. Lepingu p 12.1 kohaselt pidanuks kogu objekti, samuti jooksvate ehitustööde vastuvõtt tellija (kostja) poolt toimuma kahepoolsete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, millele annavad oma allkirja mõlema poole esindajad. Punkti 12.5 kohaselt pidid pooled lepingule mittevastavate või teostamata jäetud tööde kohta koostama akti. Punkti 12.6 kohaselt ei pidanud töövõtja poolt tehtud ehitustööde üleandmist-vastuvõtmist toimuma enne, kui ehitustöös esinevad puudused on töövõtja poolt ja kulul nõuetekohaselt kõrvaldatud. Punkti 12.7 kohaselt kuulus ehitustööde lõpliku valmimise kohta koostamisele ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt. Tegelikkuses tööde üleandmise-vastuvõtmise akte poolte vahel ei koostatud ja selle asjaolu üle vaidlus puudub. Kostja tasus hageja õiguseellasele kuni 2012. aasta alguseni osaliselt ka arveid ilma, et teostatud tööd oleksid nõuetekohaselt akteeritud ja tellija poolt vormiliselt vastu võetud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamata jätmine ei välista iseenesest töövõtja tasunõuet tellija vastu. Üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamisel on esmajoones tõenduslik tähendus. Aktide puudumisel on lubatav tõendada tööde üleandmist ja tellijapoolset vastuvõtmist ka muude tõenditega. Tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise peamiseks õiguslikuks tagajärjeks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine.
9.Käesoleval juhul on hageja seisukohal, et kostja (peatöövõtja) võttis temalt kõik tööd täies mahus vastu vaatamata nendes esinenud puudustele. Hageja on tuginenud eelkõige asjaolule, et põhitellija Porkuni Kool on võtnud kostjalt kui peatöövõtjalt ehitustööd täies ulatuses vastu ja maksnud kostjale välja ka kogu lepingutasu. Hageja on viidanud asjaolule, et kostja (peatöövõtja) ise faktiliselt ehitusobjektil töid ei teostanud ja kõik tööd telliti tervikuna hagejalt, mistõttu tööde vastuvõtmine põhitellija poolt annab aluse lugeda tööd üleantuks ka alltöövõtja-peatöövõtja vahelises suhtes. Samuti on hageja väljendanud seisukohta, et konkreetsete kõrvaldamisele kuuluvate puuduste loetlemine ja nende kõrvaldamiseks tähtaja määramine (08. detsembri 2011.a valminud ehitise ülevaatuse aktis, mille koostamisel osalesid põhitellija ja kostja/peatöövõtja esindajad) viitab asjaolule, et objekt tervikuna loeti vastu võetuks. Kostja vaidles tööde täiemahulisele vastuvõtmisele vastu leides, et töid tehti ebakvaliteetselt ja neid ei antud üle, samuti jäi osa töödest hageja poolt üldse tegemata (vt maakohtu 11.04.2013.a istungiprotokoll, I kd lk 193).
10.Asja materjalidest nähtuvalt toimus pooltevahelise töövõtulepingu täitmine kuni 2011. aasta lõpuni (2011.a detsembris teostati osaliselt veel töid ja 04. jaanuaril 2012.a tegi kostja hagejale viimase makse summas 20 000 eurot). Kogutud tõenditest (sh kostja ja põhitellija, s.o Porkuni Kooli, vahelises suhtes vormistatud dokumentatsioonist) nähtuvalt ei saanud töid 08.12.2011.a seisuga lugeda täies ulatuses teostatuks ega töövõtulepinguga silmas peetud eesmärki saavutatuks. 08. detsembri 2011.a aktis nr 081211-1 (t I kd lk 24-25) loetleti ehitise ülevaatuse käigus avastatud puudused ning lisaks vaegtööd. Ka Porkuni Kooli direktori 24.04.2012.a kirjas hageja õiguseellasele (t I kd lk 23) viidatakse hulgalistele tegemata töödele või ümbertegemist vajavatele vaegtöödele. Töös puuduste esinemine ei välista siiski töö üleandmist ja selle tellijapoolset vastuvõtmist. Tellijal on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral alternatiivselt õigus kas keelduda töö vastuvõtmisest või võtta töö vastu puudustega.
11.Käesoleval juhul ei ole tellija (kostja) väljendanud üheselt mõistetavalt oma keeldumist töö vastuvõtmisest. Kostja on tuginenud sellele, et formaalselt on tööd täies ulatuses üle andmata, kuna üleandmise kohta ei ole koostatud ainsatki akti. Teisest küljest on kostja kaudselt siiski aktsepteerinud, et tööd sai vastu võetuks lugeda osaliselt, kuna kostja on tööde eest tasunud kokku 98 902,80 eurot ehk 68 % lepingu kogumahust ega tugine sellele, nagu oleks hagejale raha välja makstud alusetult. Samuti on kostja möönnud tööde puudustega vastuvõtmist oma tuginemisega töövõtja poolse lepingurikkumisega (s.o puudustega tööde teostamisega) põhjustatud kahju hüvitamise nõudele. Selle nõude tasaarvestamisel hageja tasunõudega vabaneks kostja veel väljamaksmata lepingusumma tasumise kohustusest. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tööd tulnuks lugeda puudustega vastuvõetuks mõnel hilisemal ajahetkel kui hageja poolt väidetud 2011. aasta detsember. Maakohus on oma otsuses (lk 5) tuvastanud, et „poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 2011.a sügisel võeti tööd vastu puudustega.“ Seda maakohtu seisukohta ei ole menetlusosalised apellatsiooniastmes vaidlustanud ning ringkonnakohus juhindub apellatsioonkaebuse lahendamisel sellest asjaolust kui vaidluse all mitteolevast. Tööd tuli seega lugeda täies mahus puudustega vastu võetuks 2011.a lõpu (detsembri) seisuga.
12.Lähtudes eeltoodust saab lugeda põhjendatuks hageja seisukoha, et alates 2012.a jaanuarist muutus hageja töötasunõue täies ulatuses sissenõutavaks. Samas tulenesid pooltele lepingust vastastikku täitmata nõuded. Hageja nõudis lepingu järgi väljamaksmisele kuuluvat tasu. Kostja tugines hageja töös esinenud puudustele ja eeldas nende kõrvaldamist hageja (õiguseellase – alltöövõtja) poolt. Kohtumenetluses tuginesid mõlemad pooled sellele, et neil oli VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest, kuna teine pool oli jätnud oma kohustused täitmata. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et enne 2012.a maikuud oli kostja veel seisukohal, et hageja viib tööd lõpule ja kõrvaldab töös esinenud puudused. Alles kostja poolt
10.mail 2012.a hagejale adresseeritud lepingu lõpetamise avalduses väljendas kostja selgelt oma tahet pooltevaheline lepingusuhe lõpetada, sh ka loobuda nõudest, et hageja kõrvaldaks töös esinenud puudused (lepingu täitmise nõue). Selle asemel viitas kostja soovile tugineda muudele õiguskaitsevahenditele. Avalduses väljendab kostja seisukohta, et loeb kogu hagejale võlgnetava ja sissenõutavaks muutunud osa hageja tasunõudest tasutuks ja keeldub ülejäänud osas tasu maksmisest.
13.Seega puudus pooltevahelises suhtes enne 2012.a maikuud selgus tööde täies ulatuses lõpetatuks ja kostja poolt vastuvõetuks lugemise osas. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks teinud kostjale 2012.a omapoolseid avaldusi tööde üleandmise vormistamiseks ja veel
väljamaksmata tasu saamiseks või vaielnud vastu kostjapoolsetele tasaarveldus- ning kahju hüvitamise avaldustele. Ringkonnakohtu arvates ei oma aga käesolevas asjas põhinõude lahendamisel tähtsust, kas ja kumb pooltest oli ajavahemikul jaanuar – mai 2012.a õigustatud VÕS § 111 lg 1 alusel oma lepinguliste kohustuste täitmisest keelduma. VÕS § 111 lg-st 1 tuleneb ajutine vastuväide teise poole täitmisnõudele, kuid käesolevaks ajaks on pooltevaheline lepingusuhe vaieldamatult lõppenud. Seega kohtumenetluses ei takista VÕS § 111 lg 1 iseenesest kummagi poole võimalike vastastikuste nõuete (töövõtja tasunõue, tellija kahjuhüvitise nõue) lahendamist.
14.Ringkonnakohus nõustub apellandiga osaliselt selles, et kostja OÜ Ramstam on oma UÜle Kadres adresseeritud avaldustes põhimõtteliselt tunnistanud, et lepingu järgi oli kostjal kohustus tasuda töövõtjale kokku 145 449,60 eurot. See ei välistanud siiski kostja poolt õiguskaitsevahendite kasutamist, mille tulemusena võis väheneda hagejale võlgnetav lõplik summa.
4.jaanuari 2012.a teatises (pretensioonis) on kostja tunnistanud hageja nõuet summas 113 700,40 eurot, millest selle aja seisuga oli tasutud 78 902,80 eurot ning samal kuupäeval (04.01.2012.a) tasus kostja hagejale täiendavalt 20 000 eurot. Vastavalt kostja poolt nõude tunnustamise ulatusele jäänuks seega tasuda veel 14 797,60 eurot. Teatisest nähtub, et kostja on lähtunud pooltevahelises töövõtulepingus kindlaksmääratud töötasu kogusummast, tehes sellest omapoolsed mahaarvestused. Seega on kostja nimetatud teatises väljendanud tahet tugineda õiguskaitsevahenditele. 04. jaanuari 2012.a teatis ei anna alust väiteks, et kostja tunnistas hageja nõude täies ulatuses sissenõutavaks muutumist. 10. mai 2012.a lepingu lõpetamise teates tunnistas kostja hageja nõuet sisuliselt samuti
4.jaanuari 2012.a pretensioonis märgitud ulatuses (teatel näidatud summa 14 797,16 eurot) märkides, et kostja keeldub hagejale nimetatud summa tasumisest seoses varjatud puuduste esilekerkimisega ja lepingu rikkumisega.
15.Eelnimetatud kostja avaldustega ei saabunud siiski õigusselgust poolte vastastikuste rahaliste nõuete osas. Kostja väljendas oma 10. mail 2012.a hagejale adresseeritud avalduses lepingu lõpetamise kohta tahet loobuda hagejapoolsest lepingu täitmise (puuduste kõrvaldamise) nõudest ja asus ühtlasi seisukohale, et pooltevahelised rahalised nõuded tuleks lugeda lõppenuks. Kohtumenetluses tugines kostja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõudele hageja vastu, mis tulenes hageja poolsest lepingu rikkumisest. Kostja soovis selle nõude tasaarveldada hageja nõudega enda vastu. Kostja ei ole tuginenud nõudele hüvitada kahju tervikuna lepingu täitmise asemel. Seega on kostja kahjunõue kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 järgi nõudena hüvitada kahju koos kohustuse täitmisega (nn väike kahju hüvitamise nõue), millega ei kaasnenud tervikuna kogu lepingust taganemist. Asjas tuleb kindlaks teha, kas ja missuguses suuruses oli kostjal hageja vastu nõue, mille ta sai hageja tasunõudega tasaarvestada.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi, asudes seisukohale, et kostja poolt VÕS § 111 lg 1 alusel kohustuse täitmisest (tasu maksmisest) keeldumine välistas jäädavalt hageja tasunõude maksmapaneku. Tööde täies mahus vastuvõetuks lugemise korral muutub põhimõtteliselt täies ulatuses sissenõutavaks ka töövõtja tasunõue. Tasunõue ei vähene automaatselt juhul, kui on alust asuda seisukohale, et tööd teostati puudustega. Tasu suuruse vähendamine eeldab tellija poolt õiguskaitsevahendite kasutamist, milleks võivad olla nii lepingust kui ka seadusest tulenevad abinõud. Tellijal on võimalik kokkulepitud hinda alandada VÕS § 112 alusel (esitades töövõtjale sellekohase tahteavalduse) või nõuda töövõtja poolt puudustega töö tegemisest tingitud kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel.
Kostja ei ole menetluses ega sellele eelnevalt esitanud hinna alandamisena käsitatavat avaldust VÕS § 112 tähenduses (lepingu punktis 11.5 sätestatud abinõu kohaldamise kohta vt allpool p 21). Hinna alandamise aluseks ei ole ainuüksi väited ja tõendid selle kohta, missugused konkreetsed tööd jäid UÜ Kadres poolt tegemata ja missugused teostati puudustega.
17.Ringkonnakohtu arvates ei ole asjas esitatud materjalidele tuginedes võimalik kindlaks teha, missugused konkreetsed tööd teostas hageja täiemahuliselt ja nõuetekohaselt ning milliste tööde eest on kostja konkreetselt tasunud. Lepingu järgi tegemisele kuuluvaid töid on võimalik küll n-ö alamobjektide lõikes grupeerida (vastavalt lepingu lisaks olevale töövõtja pakkumusele koos hinnatabeliga, I kd lk 15-16), kuid asja materjalidest nähtuvalt ei toimunud tööde teostamine ega üleandmine üksikute alamobjektide (nt abihoone rekonstrueerimine ja selle juurde kuuluva kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemi rajamine; mänguväljakute rajamine jne) kaupa. Vastuseks ringkonnakohtu päringule esitas hageja 13. mail 2014.a omapoolsed arvestused selle kohta, millised konkreetsed tööd on hageja õiguseellase poolt teostatud ja mille eest on kostja tasunud. Hageja selgitas, et jääb seisukohale, et teostatud on kõik hagi lisaks olevas hinnapakkumises loetletud tööd, milles esinesid väheolulised puudused kogumaksumusega 8200 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda hageja esitatud arvestused siiski konkreetsete tööde üleandmist töövõtulepingu poolte vahelises suhtes ega asjaolu, et kostja on tasunud just nimelt loetletud tööde eest. Hagejaks ei ole käesolevas menetluses mitte vahetult alltöövõtjana tegutsenud äriühing, vaid hageja on omandanud nõude mitmekordse loovutamise teel, millest järelduvalt ei ole hageja ega tema seaduslik esindaja vahetult lepingu täitmises osalenud. Kostja on perioodil september 2011 – jaanuar 2012 tasunud (osaliselt) hageja poolt esitatud arveid, kusjuures arvetel puudub spetsifikatsioon, missuguste tööde eest on tasu arvestatud. Ka arvete tasumine kostja poolt ei ole seega käsitatav tahteavaldusena, mis võimaldaks tuvastada kostja tahte lugeda lõpetatuks ja vastuvõetuks konkreetsed tööd. Samas tuli vastavalt maakohtu otsusele lugeda tööd 2011.a lõpu seisuga kogu mahus vastu võetuks ja hageja tasunõue ei põhine konkreetsete tööde eest saamata jäänud tasul, vaid hageja nõue põhineb kogu lepingujärgse tasu sissenõutavaks muutumisel. Seega ei oma konkreetsete tööde teostatuks lugemine või mittelugemine asja lahendamisel määravat tähtsust.
18.Õige on apellandi väide, et maakohus on jätnud täielikult analüüsimata ja sisustamata kostja kahjuhüvitise nõude. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 kohaselt luua võlausaldajale võimalikult lähedane positsioon võrreldes sellega, milles ta oleks olnud kohustuse kohase täitmise korral. Hüvitamisele kuuluva kahju suurusena saab käsitada eelkõige puudusteta ja puudustega töövõtulepingu eseme väärtuste vahet, mille suurus võrdub eelduslikult puuduse kõrvaldamise kuludega. Kahju suuruse arvestamine on võimalik ka VÕS § 135 kohaselt, s.o tellijal on võimalik töövõtja poolt teostamata jäänud töö tellida kolmandalt isikult ja nõuda töövõtjalt hinnavahe kompenseerimist.
19.Kostja tugines käesoleval juhul kahju hüvitamise nõudele, soovides selle tasaarvestada hageja kui UÜ Kadres õigusjärglase töövõtulepingust tulenenud tasunõudega kogusummas 145 449,60. Hageja esitas nõude 8 200 euro võrra väiksemas summas, arvestades ühtlasi kostja poolt tasutud summat 98 902,80 eurot (145 449,60 – 98 902,80 – 8 200 = 38 346,80 eurot). Seega tulnuks kostjal tõendada, et tal on UÜ Kadres ebakvaliteetse töö tõttu tekkinud kahju vähemalt summas 38 346,80 eurot. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et tööd loeti üleantuks puudustega ning iseenesest saab pidada usutavaks, et puuduste kõrvaldamisega, s.o tööde lõpuleviimisega, kaasnesid kulutused.
20.Kostja tugines tekkinud kahju tõendamisel UÜ-le Kadres 04.01.2012.a esitatud tasaarveldusavaldusele (maakohtu 11.04.2013.a istungi protokoll, toimik I kd lk 197). Nimetatud 4. jaanuari 2012.a avalduses (pretensioonis) on kostja puuduste kõrvaldamise kuludena esile toonud järgmised summad: vaegtööde (hinnanguline) maksumus 16 400 eurot, nõuetekohaste rajakatete paigaldamise kulud 13 000 eurot, lisatööd (600 + 224) 824 eurot, mulla tarne 1200 eurot ja geodeesiatööd 856,80 eurot. Lisaks on kostja oma 4. jaanuari 2012.a pretensioonis tuginenud mitmetele lepingus sätestatud rahalistele sanktsioonidele: trahv viivitamise eest 3 120 eurot, ühekordne trahv (lepingu p 11.3) 2 900 eurot ja kahjuhüvitis 7 272 eurot. Kahjuhüvitise summas 7 272 eurot märkimisel on kostja viitega lepingu punktile 11.5 soovinud vähendada lepingu hinda 5 % võrra, s.o summas 7 272 eurot (145 449,60 eurost moodustab 7 272 eurot 5 %).
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 7 272 euro võrra. Pooltevahelise töövõtulepingu p 11.5 kohaselt oli tellijal õigus nõuda töövõtjalt tekitatud kahju hüvitamist. Juhul, kui teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele, võis tellija vähendada lepingu hinda kuni 5 % võrra. Lähtudes lepingu hinnast 145 449,60 eurot, võis tellija (kostja) seega vähendada lepingu hinda kuni 7 272,48 euro võrra. Pooltevahelise lepingu kohaselt oli tegemist tellijale kuuluva ühepoolse kujundusõigusega ning tellija sellekohase tahteavalduse on töövõtja (UÜ Kadres) kätte saanud. Lepingust ei tulene, et punktile 11.5 tuginemiseks tuleks tellijal tõendada konkreetsete puuduste suurust. Lepingus sätestatud õiguskaitsevahend ei ole samastatav VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamisega ning käesoleval juhul ei ole tellija sellekohane õigus seotud kohase ja mittekohase täitmise väärtuste võrdlemisega. Ringkonnakohtu arvates puudub alus pidada kostja poolt lepingust tuleneva õiguskaitsevahendina hinna alandamist 5 % võrra lepingu kogumaksumusest käesoleval juhul ebaproportsionaalseks. Seega tuleb hageja nõudest 38 346,80 maha arvata lepinguga kindlaksmääratud kahjuhüvitis summas 7 272 eurot.
22.Ülejäänud osas ei ole kostja ringkonnakohtu arvates tõendanud endal kahju tekkimise asjaolusid ega selle suurust. Puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustena on 04.01.2012.a akti puhul võimalik käsitada vaegtööde hinnangulist maksumust 16 400 eurot, lisatöid summas 824 eurot ning mullatarne ja geodeesiatöödega seotud kulutusi kokku summas 2 056,80 eurot (kokku 19 280,80 eurot). 10. mai 2012.a lepingu lõpetamise avalduses viitas kostja lisaks hiljem ilmnenud varjatud puudustele. Avalduses on loetletud 07.05.2012.a seisuga teostamata ja nõuetele mittevastavad tööd, toomata välja nende puuduste kõrvaldamise täpset arvestust.
23.Lisaks esitas kostja tekkinud kahju tõendamiseks OÜ Ramstam ehitusjuhi J.Tu poolt koostatud hinnangu varjatud puuduste ja vaegtööde maksumusele 02.05.2012.a seisuga (I kd lk 113), mille kohta J.T on andnud ütlusi ka tunnistajana (I kd lk 196 jj). Puudustega või teostamata tööde loetelu 08.12.2011.a aktis ja 02.05.2012.a hinnangus kattuvad küll teatud ulatuses, kuid mitte täielikult. Maakohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et 10.05.2012.a lepingu lõpetamise teatises esitatud nõuetele mittevastavate tööde loetelu ja maksumused ei kattu 02.05.2012.a J.Tu hinnanguga (11.04.2013.a istungi protokoll, I kd lk 197 pöördel). J.Tu hinnangu puhul on lähtutud tööde planeeritud hindadest (vastavalt UÜ Kadres hinnapakkumisele) ja nende täitmise või täitmatajätmise määrast. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et need arvestuslikud hinnangud ei ole käsitatavad tõenditena kostjal tekkinud kahju kohta. Arvestused ei võimalda lugeda tuvastatuks, et kostjal saabusid vastavas ulatuses negatiivsed rahalised tagajärjed (s.o tema vara vähenes selles ulatuses või jäi tal selles ulatuses tulu saamata).
24.Ringkonnakohtu arvates ei ole esitatud tõenditega võimalik lugeda tõendatuks kostjal kahju tekkimine summas (38 337,85 – 7 272) 31 065,85 eurot. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, missuguses ulatuses vähenes tema vara UÜ Kadres poolsete lepingurikkumiste (ebakvaliteetse töö) tagajärjel. Muuhulgas ei ole tõendeid esitatud nende lisakulude suuruse kohta, mida kostja pidi tööde lõpetamise eesmärgil kandma. Näiteks teostas tunnistaja T.Ti (I kd lk 194) ütluste kohaselt vaegtööd hageja õiguseellase asemel uus alltöövõtja, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suurt tasu tuli tal uuele alltöövõtjale maksta ja missugused täiendavad kulutused sellega kaasnesid.
25.Täiendavate kulutuste kohta esitas kostja tõenditena Geodeesia SAR OÜ arved nr 79,102 ja 78 summas kokku 857,28 eurot ning OÜ Tõnu Eiki Transport arve nr 11241 summas 3 360 eurot (t I kd lk 92-95). Arved on koostatud ajavahemikul august – september 2011, s.o ajal, mil kestis veel UÜ Kadres ja OÜ Ramstam vaheline töövõtusuhe. Nimetatud arved ei tõenda hagejapoolse lepingurikkumise tagajärjel kostjal kahju tekkimist, kuna kostja ei ole esile toonud asjaolusid, et hageja jättis juba augustis-septembris 2011.a konkreetsed tööd tegemata ja selle tõttu tuli kostjal kui peatöövõtjal teha lisakulutusi. Kostjal väidetavalt tekkinud kahju suurus ei ole võrdsustatav tegemata jäänud või puudustega teostatud tööde hinnangulise maksumusega. Samuti ei ole kahju suurus ringkonnakohtu arvates tuletatav hindadest, milliste eest pidi UÜ Kadres oma hinnapakkumise kohaselt tööd vastavalt poolte kokkuleppele teostama. Maakohtu 11.04.2013.a istungi protokollist nähtuvalt ei suutnud kostja anda selgitusi tema poolt esiletoodud kahjusummade kujunemise kohta.
26.Ringkonnakohtu arvates puudub alus vähendamaks hageja tasunõuet ka proportsionaalselt vastavalt teostatud/teostamata tööde osakaalule, kuna kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kui suures osas tööd UÜ Kadres poolt tegelikkuses teostati ja missugune proportsionaalne osa töödest jäi tegemata või tehti puudustega. Kolleegium jääb eelpool (p 17) väljendatud seisukohale, et teostatud tööde osakaalu ja konkreetsete tööde üleandmist või üleandmata jäämist ei ole asjas esitatud materjalide põhjal võimalik piisava selgusega eristada. Eeltooduga seoses ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida täiendavalt, kas 08. detsembri 2011.a aktis loetletud puuduseid tuli lugeda olulisteks või väheolulisteks. Puuduste n-ö olulisuse määr ei anna iseenesest alust vähendada lepinguga kokkulepitud tasu suurust. Ringkonnakohus piirdub sellega, et loeb puudustega tööde tõendatud väärtuseks 8 200 eurot, millises osas hageja on puuduste olemasolu möönnud ja millises osas ei ole hageja ka tasunõuet esitanud.
27.Kostja tugines oma 04.01.2012.a pretensioonis lisaks töövõtulepingu punktis 11.4 märgitud rahalistele sanktsioonidele, s.o töödega viivitamise puhuks ettenähtud leppetrahvi ja ühekordse trahvi nõuetele (trahv viivitamise eest 3 120 eurot, ühekordne trahv vastavalt lepingu p-le 11.3 2 900 eurot). Lepingu punkti 11.4 kohaselt oli tellijal kohustus teatada vastavate nõuete esitamisest töövõtjale 14 päeva jooksul arvates leppetrahvi nõude õiguse tekkimisest. Ringkonnakohus nõustub apellandi (hageja) seisukohaga, et kostja ei ole sellekohaste nõuete esitamisest tähtaegselt teatanud (tõendanud töövõtja teavitamist leppetrahvi nõuete esitamisest). Kui lugeda, et kostja sai UÜ Kadres poolt teostatud tööde puudulikkusest teada 08.12.2011.a (s.o vastava ülevaatusakti koostamisel), siis tulnuks tellijal lepingu p 11.4 järgi teavitada töövõtjat leppetrahvide nõudest 22. detsembriks 2011.a. Kostja tugines leppetrahvi nõudele oma 04.01.2012.a pretensioonis ega ole tuginenud sellele, nagu oleks tal leppetrahvide nõudmise õigus tekkinud hilisemal ajahetkel kui 08.12.2011.a. Seega tuleb kostja tuginemist leppetrahvide nõudele lugeda hilinenuks.
28.Seega ei ole kostja tõendanud endal UÜ Kadres vastu tasaarvestatava nõude ega kahjuhüvitisnõude olemasolu suuremas ulatuses kui 7 272 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele summas 31 065,85 eurot.
29.Lisaks põhinõudele palus hageja välja mõista ka viivise. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul põhjendatud lähtuda hagejapoolsest viivisearvestusest, mis põhineb hageja õiguseellase poolt kostjale esitatud arvetel (hagiavalduse lk 5). Ringkonnakohus leidis eelpool, et tööde üleandmine ei toimunud vastavalt pooltevahelises lepingus kokkulepitule, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, vaid tööd sai üleantuks lugeda üksnes järelduslikult ja sedagi tagantjärele. Seega ei põhinenud ka hageja nõude sissenõutavaks muutumine töövõtja poolt esitatud arvetel. Vastavalt eelmärgitule (p 12-13) keeldusid ajavahemikul jaanuar – mai 2012.a sisuliselt mõlemad lepingupooled omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmisest. Ringkonnakohus asub TsMS § 436 lg 7 alusel seisukohale, et kuigi töövõtja tasunõue muutus apellatsioonimenetluses vaidlustamata asjaolude kohaselt sissenõutavaks alates 2011.a lõpust (2012.a algusest), siis VÕS § 113 lg 4 alusel ei ole kostjal kohustust tasuda viivist selle aja eest, mil tal oli õigus kohustuse täitmisest keelduda.
30.Ringkonnakohtu arvates oli kostjal kuni 2012.a maikuuni õigus keelduda tasu maksmisest, kuna pooltevahelises suhtes puudus selgus tööde täies ulatuses lõpetatuks ja kostja poolt vastuvõetuks lugemise osas ning kostja eeldas, et UÜ Kadres asub töös esinenud puudusi kõrvaldama. VÕS § 111 lg 1 näeb ette õiguskaitsevahendi sellele lepingupoolele, kellel on õigus täita oma lepinguline kohustus pärast teist lepingupoolt või sellega samaaegselt. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kostja pidanuks oma tasu maksmise kohustuse täies ulatuses täitma enne seda, kui UÜ Kadres asunuks puudusi likvideerima. Viivise nõude sai seega esitada alates 11. maist 2012.a, arvestades, et oma 10. mai 2012.a avaldusega väljendas kostja üheselt mõistetavat tahet lepingusuhte lõpetamiseks. Hageja tugines viivise arvestuses pooltevahelisele töövõtulepingule, mille p 11.2 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05 % tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte enam kui 10 % lepingu kogusummast (s.o 14 545 eurot). Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga 11.06.2014.a on seega sissenõutavaks muutunud viivis võlgnevuse 31 065,85 euro tasumisel 762 päeva eest (31 065,85 × 0,0005 × 762) 11 836 eurot.
31.Maakohtu otsuse tühistamise ja hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust. Lähtudes põhinõude rahuldamise ulatusest tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta asjas kantud menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ja 20 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu Maakohtult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.