Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
10.juunil 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-5316 XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 915,94 euro, sissenõudekulu 40 euro, viivise 85,98 euro ja täiendava viivise nõudes 1 117,49 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Reelika XXX (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn; epost: [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; e- post:
XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
12.05.2014.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Reelika XXX Kostja seaduslik esindaja XXX
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks kokku 1 041,92 eurot, millest põhivõlgnevus 915,94 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja viivis 85,98 eurot.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt, s.o. 915,94 eurolt alates 04.02.2014.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks menetluskulu summas 570 eurot.
5.Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt s.o. 570 eurolt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXOÜ esitas 03.02.2014.a. kohtule hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 915,94 euro, sissenõudekulu 40 euro, viivise 85,98 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt laadur-tõstukile Linde H30D paranduse. Vastavalt teeninduse raportitele teostas hageja kostjale kuuluvale tõstukile 04.09.2012.a. defekteerimise, mille käigus tuvastas, et tagaroolisilinder lekib ja kütusetaseme andur on kadunud. 13.09.2012.a. teostas hageja roolisilindrite tihendite ja kütuse taseme anduri vahetuse ja paigaldas uue aku. Vastavalt teostatud töödele ja kulunud materjalile esitas hageja kostjale 18.09.2012.a. arve nr. 1209057 summas 545,27 eurot. 12.12.2012.a./ 14.12.2012.a. teostas hageja kostja varale starteri vahetuse ning tuvastas, et tõstuki generaator vajab remonti. Vastavalt teostatud tööle esitas hageja kostjale 31.12.2012.a. arve nr. 1212198 summas 468,00 eurot. 20.12.2012.a. sai hageja taas väljakutse ning teostas 21.12.2012.a. generaatori demontaaži ja remondi. Vastavalt tehtud töödele esitas hageja 31.12.2012.a. kostjale arve nr. 1212176 summas 234,65 eurot. 03.04.2012.a. teavitas kostja hagejat e- kirjale vastates, et tõstukil esinevad vahel käivitamisel probleemid ning soovis tehtud töödele kreedit arvet. Hageja tegi 31.03.2013.a. kreeditarve nr. 1303252 summas 331,98 eurot. Kostja talle esitatud arveid tasunud ei ole. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiseks Intrum Justitia AS-ile, kuid kostja nõuet ei tunnistanud, mistõttu pöördus hageja kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 915,94 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, viivise 85,98 eurot ja alates 04.02.2014.a. viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 13.04.2012.a. sõlmisid hageja ja kostja Linde H30D-351 tõstuki müügilepingu. 11.05.2012.a. väljastas hageja kostjale kasutatud seadme deklaratsiooni, milles kinnitatakse tõstuki tehnilise seisundi vastavust normidele. Tõstukil oli väike puudus (lekkis õli). Kostja oli sellest puudusest teadlik ja hageja on selle puuduse kõrvaldanud. Hiljem selgus, et tõstukil esineb ka teine ja tõsisem puudus – probleem mootori käivitamisega ning sellest ei ole hageja kostjat müügilepingu sõlmimisel teavitanud. Kostja teatas hagejale probleemi olemasolust ja alates 2012.a. augustist on hageja ilmnenud rikke (probleem mootori käivitamisega) kõrvaldamiseks vahetanud käivitusaku ja starteri ning remontinud generaatorit. Kui kostja järjekordsele pöördumisele seoses sama rikkega hageja vastas, et on vaja uuesti vahetada käivitusaku, sai kostja aru, et ilmselt hageja tehnikud ei ole võimelised seda probleemi lahendama. Kostja pöördus teise remondifirma XXXOÜ poole, milline teostas kostja varale nõuetekohase remondi. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 1 117,49 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 26.03.2014.a. kohtumääruses (t/l 50) kui ka 12.05.2014.a. kohtuistungil (t/l 63-66).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja on ostnud hagejalt 13.04.2012.a. kasutatud Linde H30D351 tõstuki (t/l 36-37). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja on teostanud eelpoolnimetatud tõstukile parandustöid. Vaidlus on selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale viimase poolt teostatud parandustööde eest.
8.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
9.Hageja on esitanud kostjale 18.09.2012.a. arve nr. 1209057 summas 545,27 eurot. Nimetatud arve on koostatud 04.09.2012.a. ja 13.09.2012.a. teostatud tööde eest (t/l 7, 8). Samuti on hageja esitanud kostjale 31.12.2012.a. arve nr. 1212198 summas 468 eurot (t/l 11) ja nimetatud arve on koostatud 12.12.2012.a. ja 14.12.2012.a. teostatud tööde eest (t/l 10). 31.12.2012.a. on hageja esitanud kostjale arve nr. 1212176 summas 234,65 eurot (t/l 13) ja nimetatud arve on koostatud 20.12.2012.a. ja 21.12.2012.a teostatud tööde eest (t/l 12). Kostja on nimetatud kuupäevadel teostatud tööd võtnud vastu (t/l 7, 8, 10, 12).
10.Tulenevalt VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Antud juhul on hageja ja kostja sõlmitud töövõtulepingu majandus- ja kutsetegevuses. Kostja ühtegi pretensiooni hagejale tööde vastuvõtmisel või vahetult peale tööde teostamist esitanud ei ole.
11.Kohtule hageja poolt esitatud teeninduse raportistest nähtub, et erinevatel kuupäevadel on teostatud erinevaid töid ning samuti nähtub, et masina töötunnid on muutunud igakordselt peale teostatud parandustöid (t/l 7, 8, 10). Seega on kostja vahepealsel ajaperioodil saanud Linde H30D-351 tõstukit kasutada. Nimetatu on tuletatav ka asjaolust, et hageja teostas kostjale kuuluvale tõstukile remonttöid 2012.a. septembris ning seejärel detsembris 2012.a. Seega on kostja saanud vahepealsel ajaperioodil tõstukit sihipäraselt kasutada.
12.Kostja väited, milliste kohaselt töötas tõstuk peale hageja poolt teostatud remonttöid ükskaks tööpäeva, jäid asja kohtulikul arutamisel paljasõnalisteks. Nimetatud väiteid kostja millegagi tõendanud ei ole.
13.Hageja ja kostja vahel on toimunud aprillis 2013.a. e- kirjavahetus, millisest nähtub, et kostja on nõustunud hagejale tasuma teostatud tööde eest 50%, kui hageja teeb kostjale kreeditarve (t/l 14-16). 31.03.2013.a. on hageja teinud kostjale kreeditarve nr. 1303252 summas 331,98 eurot (t/l 18), kuid vaatamata kreeditarvele ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud.
14.Kostja on tellinud XXXOÜ-lt 30.10.2013.a. remonttöid kokku summas 2 683,20 eurot (t/l 39-40). Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga, millise kohaselt ei saa väita, et nimetatud ettevõtte poolt kõrvaldati hageja poolt väidetevalt puudulikult teostatud remonttööd. Hageja on kostjale esitanud viimase arve 31.12.2012.a. ning XXXOÜ poolt esitatud arve on väljastatud 6 kuud hiljem.
15.VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seega ei saa lugeda mõistlikuks olukorda, kus peale hageja poolt detsembris 2012.a. teostatud remonttöid teatab kostja hagejale alles 03.04.2013.a. e- kirja teel, et tõstukiga on ikka probleem (t/l 16).
16.Riigikohus on 28.10.2008.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-80-08 punktis 31 leidnud, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine iseenesest ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma.
17.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja suutnud põhistada asjaolu, et hageja poolt teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ning seetõttu oli tõstuki kasutamine raskendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et remonttööde käigus vahetatud osade näol on tegemist kuluvate osadega ning seetõttu võib esineda tõstukil peale ühe vea veel ka teisigi vigu, kuivõrd tõstuki väljalaskeaasta on 1996.
18.Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda hagejale esitatud arvete alusel 915,94 eurot.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 85,98 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest 04.02.2014.a. kuni võla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on jätnud pikema ajaperioodi vältel oma kohustused täitmata. Kostja jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, samuti on viivise määr alati kajastatud esitatud arvetel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 85,98 eurot.
21.Kooskõlas TsMS § 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o. 915,94 eurolt alates 04.02.2014.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse, kuivõrd kostja ka nimetatud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu summas 40 eurot vastavalt VÕS § 1131 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja nimetatud nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja poole on hageja nimel kohustuse täitmiseks pöördunud 16.04.2013.a. Intrum Justitia AS ning seega on hagejal tekkinud sissenõude kulu.
23.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada ja XXXOÜ-lt kuulub väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 915,94 eurot, sissenõudekulu summas 40 eurot, viivis summas 85,98 eurot ja alates 04.02.2014.a. viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt, s.o. 915,94 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 1 117,49 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26.12.05.2014.a. toimunud kohtuistungil palus kohus menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (t/l 63-66).
27.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lihtmenetluses menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtule esitanud riigilõivu summas 150 eurot tasumist tõendava maksekorralduse (t/l 20) ning õigusteenuse arved nr. 14-0065, 14-0248, 14-0473 (t/l 71-73). Hageja palub kostjalt väljamõista menetluskulud kokku summas 570 eurot, millest riigilõiv moodustab 150 eurot ja esindaja kulud summas 420 eurot.
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
29.Hageja palub kostjalt väljamõista menetluskulu kogusummas 570 eurot (t/l 68-69). Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 järgi moodustab hagihinnalt kuni 3 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav õigusabikulu summas 420 eurot ei ole liialt suur ning on vastavuses käesolevas tsiviilasjas hageja poolt teostatud menetlustoimingutega. Samuti vastab nimetatud õigusabikulu suurus Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruses nr. 137 kehtetestatud piirmäärale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.