lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-26159/30

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-26159/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
998
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-13-26159

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa

Kohtuasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi T A vastu võlgnevuse 500.60 euro ja viivise 500.55 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1001.15 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T A apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150), esindaja Aljona Melter Kostja T A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda T A apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata teadmiseks vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(3)

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.19.11.2013 esitas OÜ AF Võlamenetlus (hageja) maakohtule hagi T A (kostja) vastu võlgnevuse 500.60 euro ja viivise 500.55 euro saamiseks. Hageja nõue põhineb kostja ja AS-i Elisa Eesti vahel 08.09.2010 sõlmitud liitumislepingul nr 889655 ja liitumislepingu nr 889658 lisal soodushinnaga müügilepinguna, milliste alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma. Kostja on jätnud tasumata AS-i Elisa Eesti poolt esitatud arved. 28.05.2012 loovutas AS Elisa Eesti oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et lepingu täitmiseks ei ole täiendavat tähtaega antud, hageja on saatnud võlateatise lepingus märgitud aadressile.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sõlmis liitumislepingu oma kunagise sõbra V M jaoks, kes lubas lepingu enda nimele ümber vormistada, mis aga jäi V M kõrvalehoidumise tõttu tegemata. Kõik arved on esitatud V M elukoha aadressil, mistõttu ei ole kostja neid kunagi näinud ega võlgnevusest teadlik olnud. Hagi on esitatud vale kostja vastu, õige kostja on V M. Kostja saab tema ja V M vahelist kokkulepet tõendada tunnistajate ütlustega. Lisaks ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Viivised on ebamõistlikult suured, kostja palus viivist vähendada 50 euroni.
3.27.03.2014 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjale hagejale välja võlgnevuse 1001.15 eurot, millest põhivõlgnevus on 500.60 eurot ja viivis 500.55 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mõistes kostjalt hagejale välja riigilõivu 150 eurot, õigusabikulu 136.90 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohus tuvastas, et nii liitumislepingu nr 889655 kui ka liitumislepingu nr 889658 lisa soodushinnaga müügilepinguna on sõlminud kostja AS-iga Elisa Eesti ning kostja ei ole väitnud, et lepingud ei kehti. Kostja esile toodud vastuväited, et tal on väidetavalt nimetatud lepingute alusel tekkinud raha maksmise kohustuse üleminekuks kokkulepe kolmanda isikuga, ei oma asjas tähtsust, kuna see ei mõjuta AS-i Elisa Eesti ja T A vaheliste lepingute kehtivust ega nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Liitumislepingus nr 889655 on kostja märkinud oma posti-aadressiks xxxxxxxxxxxxx, sama aadress on märgitud ka liitumislepingu nr 889658 lisasse. Lisaks on kohus tuvastanud, et 21.12.2012 saatis Julianus Inkasso OÜ hageja esindajana T Ale aadressile xxxxxxxxxxx (mille kostja on märkinud ka kõigisse menetlusdokumentidesse) võlateatise käesoleva võlgnevuse kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma aadressi muutusest AS-i Elisa Eesti teavitanud lepingus kokkulepitu kohaselt, samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid 21.12.2012 saadetud võlateatise kohta. Kuna kostja kohustus oli enda aadressi muutusest teatada, ei ole kostja vastuväited viivistele, sh täiendava tähtaja andmata jätmise kohta, asjakohased. Kostja üldsõnaline väide, et hageja majanduslik seisund on ilmselt parem kui kostjal, ei võimaldanud kohtul hinnata viivise vähendamise eeldusi.

2(3)

4.02.06.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebus, milles kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse ja rahuldada taotlus kuulata üle tunnistajad V.M ning J.S. Maakohus on tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega rikkunud menetlusnormi. Kohus ei võtnud arvesse hagejapoolset ebamõistlikult pikka aega, mis eelnes nõudega kohtusse pöördumisele. Seonduvalt menetluskuludega puudub kaevatavas otsuses igasugune põhjendus selle kohta, kust tulevad väljamõistetud menetluskulud. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt põhinõude 500.60 euro ja viivise 500.55 euro väljamõistmist. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lõike 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja