OÜ AF Võlamenetlus hagi XXXvastu võlgnevuse 500,60 euro ja viivise 500,55 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 001,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (reg kood 12290871; asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150) Hageja esindaja: Aljona Melter (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXOÜ AF Võlamenetlus kasuks AS-i XXXja XXXvahel 08.09.2010. a sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja liitumislepingust nr XXX lisa tulenev võlgnevus summas 1 001,15 (üks tuhat üks eurot ja 15 eurosenti) eurot, millest põhivõlgnevus on 500,60 (viissada eurot ja 60 eurosenti) eurot ja viivis 500,55 (viissada eurot ja 55 eurosenti) eurot.
4.Välja mõista XXXOÜ AF Võlamenetlus kasuks põhjendatud menetluskuludena riigilõiv summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja õigusabikulu summas 136,90 (ükssada kolmkümmend kuus eurot ja 90 eurosenti) eurot.
5.Välja mõista XXXOÜ AF Võlamenetlus kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus 1(8)
2-13-26159 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ AF Võlamenetlus esitas 24.05.2013. a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXvastu võlgnevuse 1 046,15 euro saamiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas 12.09.2013. a vastuväite. 31.10.2013. a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.19.11.2013. a esitas OÜ AF Võlamenetlus kohtule hagi XXXvastu võlgnevuse 500,60 euro ja viivise 500,55 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmis kostja AS-iga XXX08.09.2010. a liitumislepingu nr XXX ja liitumislepingu nr XXX lisa soodushinnaga müügilepinguna, milliste alusel AS XXXkohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Liitumislepingu nr XXX lisa tingimuste kohaselt, kui klient peatab või lõpetab XXXga sõlmutud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse XXX initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, või soodushinnaga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud sim-kaart suletakse, või kui klient muudab kasutatava miinimumarvega teenuspaketi või kuutasuga M-interneti teenuspaketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu käesoleva soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal, on XXXl õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, simkaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1 000 krooni (s.o 63,91 eurot). Nii liitumislepingu nr XXX kui ka liitumislepingu nr XXX lisa kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. 28.05.2012. a loovutas AS XXXoma nõude kostja vastu hagejale. AS XXXesitas kostjale kuus arvet kogusummas 500,60 eurot, mis käesoleva ajani on tasumata. Viiviseid on hageja arvestanud arvetel olevatest maksetähtaegadele järgnevatest päevadest kogusummas 652,78 eurot, kuid hageja vähendab viiviseid heas usu summani 500,55 eurot. Eelnimetatud võlgnevuse koos viivistega palub hageja kostjalt välja mõista. Lisaks menetluskulud s.o riigilõiv summas 150 eurot ja õigusabikulu summas 351,51 eurot ning menetluskuludelt kuni kohase täitmiseni seadusjärgne viivis.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista, kuna sõlmis liitumislepingud oma kunagise sõbra XXXjaoks, kes lubas lepingu oma nimele ümber vormistada, mis aga jäi tegemata, sest XXXhoidus sellest kõrvale. Kõik arved on esitatud Viljar Mäe elukoha aadressil, mistõttu ei ole kostja neid kunagi näinud. Võlgnevusest ei ole kostja samuti teadlik olnud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamist. Kostja hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu, õige kostja peab olema Viljar Mägi. Kostja soovib kostja ja Viljar Mäe vahelist kokkulepet tõendada tunnistajate ütlustega. Lisaks ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Hagiavalduse lisadena esitatud arvetest ei selgu, kas need on tasutud või tasumata. Ka viivised on ebamõistlikult suured, milliste vähendamist palub kostja 50 euroni. 2(8)
2-13-26159
MENETLUSE KÄIK
4.Hageja ei nõustu kostja väitega, et võlgnevuse tasumiseks täiendavat tähtaega ei ole antud. Hageja on saatnud võlateatise lepingus märgitud aadressile. Hageja nõuab võlgnevust kostja ja AS-i XXX08.09.2010. a sõlmitud liitumislepingu nr XXX ja liitumislepingu nr XXX lisa alusel.
5.24.01.2014. a tegi kohus pooltele kompromissi ettepaneku ja selgitas kostjale viiviste vähendamise taotluse põhistamise vajadust.
6.03.03.2014. a jättis kohus kostja tunnistaja ja enda vande all ülekuulamise taotlused rahuldamata.
7.18.03.2014. a seisukohas jäi kostja eelmärgitu juurde, et hagi on esitatud vale kostja vastu olles ilmselgelt hea usu vastane, paludes jätta hagi rahuldamata.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
8.Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 405 lihtsustatud korras, milline asjaolu on märgitud Harju Maakohtu 21.11.2013. a asja menetlusse võtmise määruses (tl 65-66). Pooled enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
9.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 08.09.2010. a sõlmis XXXAS-iga XXXliitumislepingu nr XXX, millises on märgitud XXXpostiaadressiks XXXTallinnas. Poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud XXXAS Üldtingimustega ja Hinnakirjaga, mis on käesoleva Liitumislepingu lisadeks ning mida osapooled Liitumislepingu alla kirjutades kohustuvad täitma (tl 25; 42-53); • XXXAS [XXXAS on ühinenud XXXAS-iga 22.03.2007. a. Asjaolu nähtub äriregistri teabesüsteemi väljavõttelt (tl 102-104)] teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.2.2. kohaselt on Klient kohustatud tasuma õigeaegselt XXX poolt esitatud arved (tl 47). • XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.2.5. kohaselt on Klient kohustatud teavitama koheselt XXXt kontaktandmete (nime, aadressi, kontakttelefoni) või teiste Kliendi kohta Liitumislepingusse märgitud andmete muutumisest, teatades ühtlasi uued andmed (tl 47). • XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 6.2.2. kohaselt on XXX kohustatud osutama või vahendama Kliendile Teenuseid kooskõlas Liitumislepingu tingimustega ning lähtudes Hinnakirjas fikseeritud tasumääradest. XXX võimaldab Kliendile mobiiltelefoniteenuste kasutamist Eesti Vabariigi territooriumil Mobiiltelefonivõrgu levialas ning vahendab Kliendile välisriikides, kus on XXXl sõlmitud kehtivad roaminglepingu, roaming-teenuste kasutamist (tl 49). • 08.09.2010. a sõlmis XXXAS-iga XXXliitumislepingu nr XXX lisa soodushinnaga müügilepinguna, mille esemeks oli Samsung S5230. Lepingus on märgitud XXXpostiaadressiks XXXTallinnas (tl 27-28); • Liitumislepingu nr XXX lisa tingimuste kohaselt XXXAS liitumislepingu lisa Soodushinnaga müügileping (edaspidi Soodushinnaga müügileping) sõlmitakse XXXAS-i (edaspidi XXX) ja Kliendi vahel, kes soovid XXXlt osta Soodushinnaga müügilepingus märgitud vara (edaspidi Vara) soodushinnaga. Vara soodushinnaga müügi eelduseks on, et käesolevas Soodushinnaga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart peab olema avatud 18 kuu keskel pärast soodushinnaga Vara ostmist (s.o Soodushinnaga müügilepingu kehtivuse aeg) ning Klient kohustub nimetatud perioodi keskel mitte muutma kasutatavaid teenuspakette väiksema miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu (tl 27). 3(8)
2-13-26159 • Liitumislepingu nr XXX lisa tingimuste kohaselt, kui Klient peatab või lõpetab XXXga sõlmutud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse XXX initsiatiivil Kliendi poolse rikkumise tõttu, või Soodushinnaga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse, või kui Klient muudab kasutatava miinimumarvega teenuspaketi või kuutasuga M-interneti teenuspaketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu käesoleva Soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal, on XXXl õigus nõuda Kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1 000 krooni (s.o 63,91 eurot) (tl 27). • Nii liitumislepingu nr XXX kui ka liitumislepingu nr XXX lisa, samuti XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.9. kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 25, 27; 50). • AS XXXesitas XXXaadressile XXXTallinnas 28.11.2010. a arve nr 2001565870 summas 71,92 eurot maksetähtajaga 13.12.2010. a (tl 30-31). • AS XXXesitas XXXaadressile XXXTallinnas 29.11.2010. a arve nr 2001566946 summas 164,47 eurot maksetähtajaga 13.12.2010. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 71,92 eurot (tl 32-33). • AS XXXesitas XXXaadressile XXXTallinnas 04.12.2010. a arve nr 2001689615 summas 373,31 eurot maksetähtajaga 18.12.2010. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 164,47 eurot (tl 34-35). • AS XXXesitas XXXaadressile XXXTallinnas 09.01.2011. a arve nr 2001943231 summas 395,68 eurot maksetähtajaga 23.01.2011. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 373,31 eurot (tl 36-37). • AS XXXesitas XXXaadressile XXXTallinnas 06.02.2011. a arve nr 2002097499 summas 418,05 eurot maksetähtajaga 20.02.2011. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 395,68 eurot (tl 38-39). • AS XXXesitas XXXaadressile XXXTallinnas 04.03.2011. a arve nr 2002241159 summas 500,60 eurot maksetähtajaga 18.03.2011. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 418,05 eurot (tl 40-41). • 29.05.2012. a teatisega teatas AS XXXnõude XXXvastu loovutamisest OÜ-le AF Võlamenetlus (tl 22-23). • 21.12.2012. a saatis Julianus Inkasso OÜ AF Võlamenetlus OÜ esindajana XXXaadressile XXXSauel võlateatise (tl 86).
11.Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 10, et 08.09.2010. a sõlmis XXXASiga XXXliitumislepingu nr XXX ning et poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud XXXAS Üldtingimustega ja Hinnakirjaga, mis on Liitumislepingu lisadeks ning mida osapooled Liitumislepingu alla kirjutades kohustuvad täitma. Lisaks on tuvastatud, et XXXsõlmis 08.09.2010. a AS-iga XXXliitumislepingu nr XXX lisa soodushinnaga müügilepinguna, mille esemeks oli Samsung S5230. Liitumislepingu nr XXX lisa tingimuste kohaselt XXXAS liitumislepingu lisa Soodushinnaga müügileping (edaspidi Soodushinnaga müügileping) sõlmitakse XXXAS-i (edaspidi XXX) ja Kliendi vahel, kes soovid XXXlt osta Soodushinnaga müügilepingus märgitud vara (edaspidi Vara) soodushinnaga. Vara soodushinnaga müügi eelduseks on, et käesolevas Soodushinnaga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart peab olema avatud 18 kuu keskel pärast soodushinnaga Vara ostmist (s.o Soodushinnaga müügilepingu kehtivuse aeg) ning Klient kohustub nimetatud perioodi keskel mitte muutma kasutatavaid teenuspakette väiksema miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine 4(8)
2-13-26159 või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-i 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega saaks hageja rahalise nõude kostja vastu rahuldamise aluseks olla VÕS § 108 lg 1 ning hagiavalduses toodud asjaoludel raha saamiseks pidi hageja tõendama, et hageja ja kostja vahel on kehtiv leping ja kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud. Kostja peamine vastuväide on, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna kostjal oli kolmanda isikuga (Viljar Mäega) kokkulepe, et esialgu märgitakse lepingusse kostja nimi ja isikukood, kuid kontaktandmed aga kolmanda isiku omad, ja hiljem võtab kolmas isik lepingu üle. Käesolevas asjas on aga leidnud tuvastamist, et nii liitumislepingu nr XXX kui ka liitumislepingu nr XXX lisa soodushinnaga müügilepinguna on sõlminud kostja, XXX, AS-iga XXXning kostja ei ole väitnud, et lepingud ei kehti. Kostja esile toodud vastuväited, et tal on väidetavalt nimetatud lepingute alusel tekkinud raha maksmise kohustuse üleminekuks kokkulepe kolmanda isikuga, ei oma asjas tähtsust, kuna see ei mõjuta AS XXXja XXXvaheliste lepingute kehtivust ega nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kostja on ka ise märkinud, et kolmas isik XXXei ole AS-i XXXsuhtes teinud tahteavaldust, mille sisuks oleks olnud kostja ja AS-i XXXvahelistest lepingutest tulenevate kostja õiguste ja kohustuste ülevõtmine. Asjaolu, et lepingutes on kostja e-posti andmetena märgitud väidetavalt XXXeposti aadress, ei väära asjaolu, et kostja on lepingud sõlminud enda nimel ning vastutab seega lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest.
12.AS XXXesitas XXX28.11.2010. a arve nr 2001565870 summas 71,92 eurot maksetähtajaga 13.12.2010. a, 29.11.2010. a arve nr 2001566946 summas 164,47 eurot maksetähtajaga 13.12.2010. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 71,92 eurot, 04.12.2010. a arve nr 2001689615 summas 373,31 eurot maksetähtajaga 18.12.2010. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 164,47 eurot, 09.01.2011. a arve nr 2001943231 summas 395,68 eurot maksetähtajaga 23.01.2011. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 373,31 eurot, 06.02.2011. a arve nr 2002097499 summas 418,05 eurot maksetähtajaga 20.02.2011. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 395,68 eurot ja 04.03.2011. a arve nr 2002241159 summas 500,60 eurot maksetähtajaga 18.03.2011. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 418,05 eurot. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 10 tuvastanud, et XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.2.2. kohaselt on Klient kohustatud tasuma õigeaegselt XXX poolt esitatud arved. XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 6.2.2. kohaselt on XXX kohustatud osutama või vahendama Kliendile Teenuseid kooskõlas Liitumislepingu tingimustega ning lähtudes Hinnakirjas fikseeritud tasumääradest. XXX võimaldab Kliendile mobiiltelefoniteenuste kasutamist Eesti Vabariigi territooriumil Mobiiltelefonivõrgu levialas ning vahendab Kliendile välisriikides, kus on XXXl sõlmitud kehtivad roaminglepingu, roaming-teenuste kasutamist. Liitumislepingu nr XXX lisa tingimuste kohaselt, kui Klient peatab või lõpetab XXXga sõlmutud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse XXX initsiatiivil Kliendi poolse rikkumise tõttu, või Soodushinnaga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse, või kui Klient muudab kasutatava miinimumarvega teenuspaketi või kuutasuga M-interneti teenuspaketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu käesoleva Soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal, on XXXl õigus nõuda Kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIMkaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1 000 krooni (s.o 63,91 eurot). 5(8)
2-13-26159 Kohtule esitatud arvete alajaotustest nähtuvad AS-i XXXpoolt esitatud teenuste kirjeldused, mis sisaldavad endas AS-i XXXlepingutega võetud kohustuste täitmist (telekommunikatsiooniteenuse edastamist ja vahendamist). Arve nr 2002241159 sisaldab ka käitlustasu, mis on hõlmatav leppetrahvina, summas 63,91 eurot, millise nõudeõigus tuleneb liitumislepingu nr XXX lisa tingimustest. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud arved tasunud, kuuluvad need kostjalt kogusummas 500,60 eurot väljamõistmisele.
13.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on viivitanud nõude esitamisega nii kaua (peaaegu kolm aastat), lisaks nägi kostja võlgnevust esmakordselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, ei ole hageja täitnud täiendava tähtaja andmise kohustust oodates hea usu vastaselt liiga kaua, kuniks viivised on põhivõlgnevuse summani kasvanud. Kostja taotleb viiviste vähendamist maksimaalselt 50 euroni. 08.09.2010. a sõlmitud liitumislepingus nr XXX on XXXmärkinud oma postiaadressiks XXXTallinnas. Sama aadress on märgitud ka liitumislepingu nr XXX lisasse. XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.2.5. kohaselt on Klient kohustatud teavitama koheselt XXXt kontaktandmete (nime, aadressi, kontakttelefoni) või teiste Kliendi kohta Liitumislepingusse märgitud andmete muutumisest, teatades ühtlasi uued andmed. Lisaks on kohus tuvastanud, et 21.12.2012. a saatis Julianus Inkasso OÜ AF Võlamenetlus OÜ esindajana XXXaadressile XXXSauel võlateatise käesoleva võlgnevuse kohta. Aadressi XXXSauel on XXXmärkinud kõikidesse menetlusdokumentidesse oma kontaktaadressina [maksekäsu kiirmenetluse avalduse vastuväites (tl 11); hagivastuses (tl 70) ja lõplikes seisukohtades (tl 106)]. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma aadressi muutusest AS-i XXXteavitanud lepingus kokkulepitu kohaselt, samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid 21.12.2012. a saadetud võlateatise kohta. Kuna kostja kohustus oli enda aadressi muutusest teatada, ei ole kostja vastuväited viivistele, sh täiendava tähtaja andmata jätmise kohta, asjakohased. Nii liitumislepingu nr XXX kui ka liitumislepingu nr XXX lisa, samuti XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.9. kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et kostja viiviste vähendamise taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kuna vaatamata kohtu 24.01.2014. a ettepanekule täiendavalt põhistada ja tõendada VÕS § 162 § lg-s 1 sätestatud eeldusi, kostja seda teinud ei ole. Üldsõnaline väide, et hageja majanduslik seisund on ilmselt parem kui kostjal, ei võimalda kohtul hinnata viivise vähendamise eeldusi. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga tasumata arve maksetähtajast kuni hagiavalduse [s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni (TsMS § 486 lg 2)] esitamiseni, s.o 24.05.2013. a, summas 652,78 eurot, kuid vähendanud viivisenõuet summani 500,55 eurot. Järgnevalt esitab kohus viivisearvestuse iga tasumata arve maksetähtajast kuni 24.05.2013. a lepingus sätestatud viivisemääras 0,15 % päevas (s.o 54,75 % aastas): Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 24.5.13 14.12.10 92,55 24.5.13 14.12.10 71,92 24.5.13 19.12.10 208,84 24.5.13 24.1.11 22,37 24.5.13 21.2.11 22,37
Viivis (aastas) Viivitatud päevi 54,75%
54,75%
54,75%
54,75%
54,75%
Viivis (€) 123,97 96,34 278,17 28,59 27,65 6(8)
2-13-26159 24.5.13
19.3.11
82,55
54,75%
98,81
KOKKU: 653,53
Kuna hageja on palunud viivised välja mõista summas 500,55 eurot, peab kohus nimetatut põhjendatuks.
14.Eeltoodud põhjendustelt tuleb kostjalt välja mõista liitumislepingust nr XXX ja liitumislepingu nr XXX lisast tulenev võlgnevus summas 500,60 eurot ja viivised summas 500,55 eurot.
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on märkinud oma menetluskulude suuruseks käesolevas menetluses 501,51 eurot, mille sisse kuulub riigilõiv summas 150 eurot ning õigusabikulu 351,51 eurot. Õigusabikulu koosneb 1 tunni ulatuses nõude alusdokumentidega tutvumiseks summas 78,11 eurot, 30 minuti ulatuses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja saatmiseks summas 39,06 eurot, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi summas 156,21 eurot, hageja seisukoha koostamiseks 30 minutit summas 39,06 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit summas 39,06 eurot. Tunni tasuks on hageja märkinud 78,10 eurot (käibemaksuga). Lisaks palub hageja välja mõista menetluskuludelt seadusjärgne viivis alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja on seisukohal, et kuna puuduvad tõendid reaalselt õigusabi kulu tasumiseks, ei kuulu nimetatu väljamõistmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p-ide 1 ja 7 kohaselt nii menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kui ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja ilmselgelt üle hinnanud aega, mis kulus hagejale nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks koos hagiavalduse koostamise ja esitamisega kohtule. Kohtutoimikust nähtub, et tegemist on stamphagiavaldusega, mis koosneb kahest ja poolest leheküljest, kus sisutihedat teksti on pelgalt pool lehekülge. Arvestades hageja kohtustkäimise kogemust ja stamphagiavalduste väljatöötatud dokumendipõhjasid, peab kohus põhjendatuks eelnimetatule ajakulu 1 tunni ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu on sätestatud seaduses (TsMS § 1741 lg 2: Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata), mistõttu ei ole põhjendatud hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusele märgitud kulutused suuremas ulatuses kui 20 eurot. 10.01.2014. a hageja seisukoht on kahel leheküljel, millel sisutihedat teksti 1 lehekülg (tl 8485), mistõttu hageja ajakulu 30 minutit nimetatu koostamisele on põhjendatud. 7(8)
2-13-26159 Menetluskulude nimekirja koostamiseks peab kohus põhjendatuks 10 minutit arvestades menetluskulude nimekirja sisutihedust. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud 1 tunni ja 40 minuti (s.o 1,67 tunni) ulatuses. Hageja on märkinud oma töötunni tasuks 78,10 eurot (koos käibemaksuga). OÜ Julianuse Õigusbüroo puhul ei ole tegemist advokaadibürooga ning juristi poolt osutatud teenusega ei kaasne advokaadi osutatud teenusega samaväärset kaitset nagu kohustuslik vastutuskindlustus jms. Lähtudes erinevate õigusbüroode avalikult publitseeritud hinnakirjadest ning antud tsiviilasja keerukusest, leiab kohus, et mõistlik õigusbüroo tunnitasu on maksimaalselt 70 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda lepinguvabaduse austamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama lepingulise esindaja kulud õigusbüroode turu keskmist oluliselt ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Tulenevalt eelmärgitust loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulud 116,90 euro ulatuses (1,67 tundi x 70 eurot), millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, seega kokku 136,90 eurot. Lisaks kuulub kostja poolt hüvitamisele hageja tasutud riigilõiv 150 euro ulatuses. Käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt kuulub kostja poolt hageja kasuks tasumisele ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Lisaks peab kohus vajalikuks kostjale selgitada, et oluline ei ole, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01).
16.Kuna kostja on märkinud oma majanduslikku võimatust võlgnevus koheselt tasuda, selgitab kohus pooltele kompromissi sõlmimise kohta, et vastavalt TsMS § 4511 lg-le 1 kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Lisaks, kompromissi sõlmimise korral TsMS § 150 lg 2 p-i 1 kohaselt tagastatakse pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.