2-12-30118/42 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Asjaolud ja hageja nõue OÜ Edroc esitas 2. augustil 2012. a. Pärnu Maakohtule hagi OÜ Refeus vastu 940 euro väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 11. juulil 2012. a. interneti vahendusel müügilepingu kasutatud auto Renault Trafik mootori müügi kohta. Arve nr. 320412 summas 940 eurot on hageja täielikult tasunud. Kostja asukoht on Pärnus ja hagejal Tartus, seetõttu saatis kostja mootori ülevaatamiseks Pärnust Tartusse. Kui mootor jõudis Tartusse, siis selgus, et asi ei vasta lepingu tingimustele: karteris oli auk. Lepingu sõlmimisel teavitas kostja hagejat sellest, et mootor on kasutatud, kuid mitte mootori defektidest. Sellise ohtliku defektiga mootor hagejale ei sobinud. Kui karteris on auk, siis on mootori töötamine võimalik vähem kui minuti jooksul, kuivalt töötades muutuvad sama aja jooksul kõlbmatuks ka nukkvõll ja klappide juhtpuksid, sulavad välja laagrid ja mootor muutub kõlbmatuks. Mootoriõli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ja pidevas ringluses. Mittekorras karter takistab mootori kasutamist ja viitab sellele, et mootoril on tõsised kahjustused. Selline asi ei vasta vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kasutatud mootori puhul on selliseks töökorras ja defektideta ning müüja poolt kontrollitud mõõduka (loomuliku) amortisatsiooniga mootor. Hageja taganes lepingust ja tagastas mootori ning nõudis raha tagasi. Kostja vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 189lõikega 1 raha ei tagastanud. Hagejal oli õigus taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata. Hageja soovis kiirkorras osta defektita kasutatud mootorit, kostja käitumise tõttu jäi hageja, kes tegeleb autode remondiga, ilma kliendist, kes soovis taolise mootori paigaldamist. Lisaks väitis kostja hagejale, et mootor on korras ja selle kasutamist miski ei takista, et tagastus ei ole võimalik ning et hagejal on õigus pöörduda kohtusse. Selle sõnumi sisust tuleneb, et mootori puudust kostja ei tunnista ja oma kohustust – vahetada mootor töökorras mootori vastu – ei täida. Aset on leidnud müügilepingu oluline rikkumine. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Müügilepingu sõlmimisele eelnes hageja ja kostja vahel elektrooniline kirjavahetus hageja poolt soovitud mootori kohta ning peale kostja poolt esitatud arve tasumist saatis kostja mootori hagejale Tartusse. 23. juulil 2012. a. hageja teatas, et mootori 2(7)

ülevaatamisel selgus, et see ei vasta lepingu tingimustele (karteris on auk). Hageja tagastas kostjale mootori ja nõudis kirja teel raha tagasi. Kostja keeldus raha tagastamast. Hageja väitel ei vasta saadetud mootor lepingutingimustele, kuna sellel ei olnud kokkulepitud omadusi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, millised asja omadused olid poolte vahel kokku lepitud. Hageja pöördus kostja poole kodulehe kaudu, sellel on märgitud, et kostja annab garantii, et ostetud varuosa on töökorras. Kodulehelt ei nähtu aga, et varuosa peab olema eelnevalt kontrollitud. Kontroll toimubki müüdud varuosa paigaldamisel autole. Kostja ei nõustu hagejaga, et kasutatud mootori puhul on keskmine kvaliteet töökorras ja defektideta ning müüja poolt kontrollitud mootor mõõduka (loomuliku) amortisatsiooniga. Kirjavahetusest nähtub, et sooviti soetada kasutatud mootorsõiduki Renault Trafik mootorit, vastav mootor on hagejale müüdud. Kuna hageja ei ole mootorit autole paigaldanud, siis ta ei saa väita, et mootor ei vasta keskmisele kvaliteedile. Karteris olev auk ei muuda mootorit mittetöötavaks ja kostja poolt oli antud ka müüdud asjale garantii. Hageja, kui avastas kasutatud mootorsõidukil defekti, oleks pidanud defekti kirjeldama ja andma kostjale mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks (parandamiseks, asendamiseks). Hageja aga taganes lepingust ja tagastas koheselt mootori kostjale ning nõudis esialgu kirja teel raha tagasi. Lepingust taganemine oli ennatlik ja on tühine, kuna tegemist ei ole müügilepingu olulise rikkumisega. Tegemist on töökorras mootoriga, mida hagejal oleks võimalik olnud kohe kasutama hakata, defekt ei olnud suur ja oli kergelt parandatav (asendatav), kusjuures selle osa hinnaks on ca 10% kogu mootori hinnast. Seega ei saa ilmnenud defekti lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks. 24. juulil 2012. a. teatas kostja hagejale, et asja saab parandada, kuid hageja oli juba mootori kostjale tagasi saatnud. Hageja ei võimaldanud kostjal mootorit asendada. Kui kostja seda omal algatusel 3. septembril 2012. a. tegi, ei avanud hageja isegi saadetist. Seega raha tagastamise nõudel puudub õiguslik alus, kuna lepingust taganemiseks puudusid materiaalsed eeldused. Hageja osundab kostja ekirjale, mille sisu hindab kui kostja keeldumist kohustuse täitmisest, selleks ajaks oli hageja aga juba lepingust taganenud, poolte võlasuhe oli lõppenud ja lõppesid ka poolte kohustused. Kohtuväliselt pakkus kostja siiski panna vana mootor autole, kuid hageja sellest õigustamatult keeldus. Kui vana mootor oleks paigaldatud autole ja auto kasutamisel oleks selgunud, et mootor (koos karteriga) ei tööta, oleks kostja garantii korras vahetanud mootori teise vastu. Maakohtu otsus

määrdeainet. Eriteadmistega isiku KG Knutsson AS-i Tartu osakonna juhataja SL arvamuse kohaselt kuulub autol Renault Trafic 2002, 1,9D F9Q762 mootori karter lahutamatu osana mootori juurde. AS KG Knutsson tegeleb autovaruosade ja tarvikute maaletooja ja hulgimüüjana ning lisaks kauplustele on aktsiaseltsil töökojad, mis teenindavad sõiduautosid. Seega kostja väited, et AS-i KG Knutsson juhataja ei ole pädev eriteadmistega isiku arvamust andma, ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et hageja tellis ainult mootori ilma karterita. Kõiki mootori osi on võimalik eraldi tellida, aga hageja tellis kogu mootori, s. h. karteri ja kostja ka saatis hagejale mootori koos karteriga. Eriteadmistega isiku SL arvamusest nähtub veel, et karteri vigastused viitavad alati võimalikele mootorisisestele vigastustele. Põhjus on selles, et karteris asetseb mootoriõli, mis on mootori tööks vajalik. Karteri purunedes lekib õli karterist välja ning ilma õlita toimub mootori sisemiste detailide vigastumine loetud sekundite jooksul. Sellel põhjusel ei ole purunenud karteriga mootori paigaldamine ilma mootori defekteerimiseta võimalik. Seega kostja poolt hagejale müüdud mootor ei vastanud lepingutingimustele, kuna mootorit, mille karteris on auk, ei saanud kasutada otstarbel, milleks hageja seda vajas või milleks seda tavaliselt kasutatakse, s. t. seda mootorit polnud võimalik sõidukile paigaldada. VÕS § 116 lg. 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg. 2 p. 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; lg. 4 kohaselt ei ole lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõislikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg. 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Lepingust taganemiseks peavad olema täidetud materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud ka taganemise formaalsed eeldused. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114). Kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul, milleks võib olla asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et ta kohustust ei täida (VÕS § 116 lg. 4 teine lause). Hageja taganes lepingust 23. juulil 2012. a., kuid eelnevalt ei olnud kostja hagejale teatanud, et ta oma kohustust ei täida. Hageja viide kostja 24. juuli 2012. a. e-kirjale ei ole põhjendatud, sest hageja oli selleks ajaks juba lepingust taganenud. Karteri põhjas olev auk on kõrvaldatav puudus. Sellise mootori paigaldamiseks sõidukile on vajalik karteri põhjas olev auk parandada või karter mootori ühe osana välja vahetada ning ka mootorit selle paigaldamisel eelnevalt kontrollida. Tegemist ei ole sellise puudusega, mis välistab üldse mootori kasutamise. Hageja väited mootori teiste võimalike puuduste kohta seoses karteris oleva auguga on oletuslikud. VÕS § 114 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõisliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Hageja oleks pidanud andma kostjale eelnevalt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mitte koheselt lepingust taganema. Hageja tegeleb autode remontimisega ja mootor oli tellitud kolmandale isikule kuuluva auto remondiks. See, et hageja vajas mootorit kolmanda isiku sõiduki remondiks, ei tähenda, et 4(7)

tal oli mootori saamisega nii kiire, et polnud võimalik anda kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, et mootor oli vaja paigaldada teatud tähtajaks ning sellekohaseid tõendeid ei ole hageja esitanud. Kostja parandas mootori ja saatis hagejale tagasi, kuid hageja keeldus seda vastu võtmast. VÕS § 222 lg. 1 järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib asja parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Osundatud paragrahvis sätestatud lepingu täitmise nõue on ostja peamine õiguskaitsevahend müügilepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse korral. VÕS § 116 lg. 2 punktide 1 ja 2 alusel lepingust taganemiseks ilma täiendavat tähtaega andmata peab ostja huvi kaotus lepingu vastu olema samuti lepingut rikkunud poolele kohustuse rikkumisel ettenähtav. Seaduse teksti järgi ei ole see sõnaselgelt oluline, kuid selliseks tõlgenduseks annavad aluse VÕS § 116 lg. 2 punktis 2 kasutatud sõnad „lepingust tulenevalt“. See peab olema ettenähtav juba lepingu sõlmimisel, s. t. lepingut rikkunud poolele pidi lepingu sõlmimisel olema selge, et hagejal on täitmise tähtaja vastu (täitmisega on kiire) eriline huvi. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks olnud sellest lepingu sõlmimisel teadlik. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leidis õigesti, et kostja poolt hagejale müüdud mootor ei vastanud lepingutingimustele. Samas on väär kohtu seisukoht, et karteri põhjas olev auk on kõrvaldatav puudus. Asja tuumaks ei ole karteri vahetamine, nagu ekslikult arvas kohus. SL arvamuse kohaselt viitavad karteri vigastused alati võimalikele mootorisisestele vigastusele. See tähendab, et karteri remont ei paranda mootorisiseseid vigu ja ei taasta tugevat amortiseerumist (see asjaolu on peamiseks põhjuseks, miks hageja sellist mootorit ei tahtnud osta). Mootoriõli on mootori õlitussüsteemis rõhu all. Sellestki võib järeldada, et katkise karteriga mootoril on alati tõsised kahjustused või see on tugevalt amortiseerunud. Parandatud karteriga kapitaalse remondita mootor ei ole samade omadustega kui karteri vigastusteta mootor. Kuivalt töötanud mootori tagajärg on, et see võtab normist tunduvalt rohkem õli. Kohus on põhjendamatult jätnud kohaldama VÕS § 116 lg. 2 punktid 1 ja 2 ning lõike 4 (viimane lause), sest hagejal oli õigus taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata. Lepingust taganemise eeldused olid täidetud, mille tõttu on väär kohtu järeldus, et hageja oleks pidanud andma kostjale eelnevalt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mitte koheselt lepingust taganema. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse norme , otsus ei ole seetõttu õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 2 tühistada. Uue otsusega tuleb hagi rahuldada, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 940 eurot. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selle üle, et 11. juulil 2012. a. sõlmisid pooled interneti kaudu müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs ja hageja ostis auto Renault Trafik kasutatud mootori, et hageja tasus kostjale selle müügihinna 940 eurot ning kostja saatis oma asukohast Pärnust mootori hagejale Tartusse. Hageja taganes lepingust, tuginedes 5(7)

kostjapoolsele lepingurikkumisele, milleks oli müüdud asja puudus, ning tagastas puudusega mootori kostjale. Hagi on esitatud müügihinnana makstud raha tagastamiseks. Hageja nõude alusnormiks võiks olla VÕS § 189 lg. 1, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vaidluse lahendamiseks tuli seega tuvastada, kas kostja on lepingut rikkunud ning kas eeldused hagejapoolseks lepingust taganemiseks olid täidetud. Maakohus leidis õigesti, et lepingust taganemise eelduseks on vastaspoole poolt lepingu rikkumine (VÕS § 101 lg. 1 p. 4) ning et müügilepingu rikkumisega on tegemist, kui ostjale üleantav asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg. 1). Hinnanud poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, leidis maakohus, et hagejale üleantud mootor ei vastanud lepingutingimustele, kuna mootori karteris oli auk ning taolist mootorit ei saanud kasutada otstarbel, milleks hageja seda vajas või milleks seda tavaliselt kasutatakse – seda ei olnud võimalik sõidukile paigaldada (VÕS § 217 lg. 2 p. 2). Seejuures on maakohus käsitlenud poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid igakülgselt, kogumis ja piisava põhjalikkusega, kolleegium nõustub maakohtu hinnangute ja järeldustega lepingurikkumise kohta ega pea vajalikuks sellekohast põhjendust üle korrata. Maakohus leidis samuti õigesti, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teise lepingupoole lepingurikkumine on oluline (VÕS § 116 lg. 1), et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist VÕS § 116 lõikes 2 sätestatud asjaoludel ning et reeglina tuleb lepingust taganemise eeldusena anda vastaspoolele täiendav tähtaeg lepingu täitmiseks (VÕS § 116 lg. 2 p. 5 ja § 114 lg. 1). Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega selle kohta, nagu ei oleks hagejal olnud õigust kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selle üle, et hageja teavitas kostjat mootori puudustest 23. juuli 2012. a. e-kirjaga (tl. 10), kostja aga vastas samal päeval sama sidekanalit kasutades, et hageja järeldused mootori kuivalt töötamise kohta ei vasta tõele, mootoril ei ole hageja väidetud vigastusi, tegemist on üksnes hageja subjektiivse arvamusega ning seega ei ole võimalik ka raha tagastada (tl. 9). Kostja pakkus end hageja kliendi autole mootorit paigaldama tingimusel, et transpordikulud maksab kinni hageja (samas). Sellest kostja seisukohavõtust järeldub selgesti, et kostja müügiesemel puuduse olemasolu ja oma lepingurikkumist ei tunnistanud ega olnud valmis puudust kõrvaldama või mootorit asendama. 24. juuli 2012. a. ekirjades kinnitas kostja veelkord, et mootor on korras, mootori puudust ja hageja pretensiooni ta ei rahulda ning ka raha ei tagasta, aga samuti soovitas ta hagejal vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse (tl. 8). VÕS § 116 lg. 4 lause 2 kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda ka siis, kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 223 lõikes 1 sätestatud alternatiivi kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast. Kolleegium leiab, et kostja vastustest hageja pretensioonidele nähtub selgesti, et kostja ei tunnistanud puuduse olemasolu ega oma lepingurikkumist ning ei kavatsenud müügieseme puudust kõrvaldada või puudusega asja uue samaväärse asjaga asendada ning teavitas sellest hagejat sõnaselgelt. Niisugustel asjaoludel ei pidanud hageja andma kostjale müügieseme puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega ja müügieseme eespoolkirjeldatud puudus oli piisav materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks. Eespooltoodud järeldust ei mõjuta iseenesest asjaolu, et kohustuse täitmisest keeldumisest teavitas kostja hagejat pärast seda, kui hageja ühes pretensiooniga mootori puuduse kohta teatas kostjale kavatsusest mootor tagastada ja palus tagastada mootori eest makstud raha, nagu maakohus ekslikult leidis. Pärast hageja pretensiooni suhtlesid pooled samas küsimuses edasi ning vastastikuste teavituste järgnevusel võib nende sisu arvestades olla tähtsus üksnes hageja poolt lepingust taganemise ajahetke määratlemisel, mis vaidlusaluses asjas vaidluse lahendamiseks ei ole oluline. Kostja seisukohad selle kohta, milline oli temapoolse kohustuse täitmisest keeldumise mõju võlasuhtele, on vastuolulised, sest eitamata 6(7)