2-13-3647/68 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

1.AS Advokaadibüroo Aivar Pilv esitas 22.01.2013 MP Inkasso OÜ vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 04.04.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS Advokaadibüroo Aivar Pilv nõude MP Inkasso OÜ vastu 1071,04 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohtule esitatud hagiavalduses palus AS Advokaadibüroo Aivar Pilv mõista MP Inkasso OÜ-lt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 933,25 eurot ja viivis alates 06.11.2012 kuni hagi esitamise kuupäevani, s.o 04.03.2013, summas 107,98 eurot ning 29.10.2012 arve nr 20121198 tasumisega viivitamise eest viivis viivisemääraga 0,1% päevas hagi esitamise kuupäevast kuni kohustuse kohase täitmiseni, s.o arve täieliku tasumiseni, ja 29.10.2012 arve nr 20121196 tasumisega viivitamise eest viivis seadusjärgse määraga hagi esitamise kuupäevast kuni kohustuse kohase täitmiseni, s.o arve täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.09.2011 kliendilepingu nr T163-2011/TP, mille p 1 järgi kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust ja p 7 järgi kohustus kostja hagejale selle eest tasuma. Kliendilepingu p-s 1 leppisid pooled kokku hageja poolt järgmise ülesande täitmises: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine ja esitamine Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale Swedbank AS hagiavaldusele kostja vastu võla nõudes ning kostja esindus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas tsiviilasjas nr 2-11-22678. Vastavalt kliendilepingu p-le 9 kohustus kostja tasuma arved või vajadusel esitama arve kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud pretensioonid 7 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Pretensioonide tähtaegselt mitteesitamisel loeti arve kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks ning kokkulepitud ülesande täitmine vastuvõetuks. Kliendilepingus sätestatud ülesande täitmise eest väljastas hageja kostjale 29.10.2012 arve nr 20121198 summas 900,25 eurot (koos käibemaksuga), millele oli lisatud tehtud tööde spetsifikatsioon. Vastavalt spetsifikatsioonile on rahalise arvestusega tööd järgmised: - 27.08.2012 tsiviilasjas nr 2-11-22678 menetlusliku olukorra analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine seoses Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt saadud vastusega, taotluse koostamine Harju Maakohtule ekspertiisi määramiseks ja kohtuistungi edasilükkamiseks; - 27.08.2012 tsiviilasjas nr 2-11-22678 kohtukõne teeside koostamine;

3.Tartu Maakohus jättis 3. jaanuari 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus menetles hagi TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud korras. Otsusest on TsMS § 405 lg 1 p 9 järgi välja jäetud asjaolud ja menetluse käik. Kohtuotsuse põhjendustes viitas kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 619; § 627 lg 1 ja TsMS § 230 lg 1 sätetele ning leidis, et hagi ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis otseselt kinnitaks kliendilepingu sõlmimist hagiavalduses kirjeldatud tingimustel. Tunnistaja Häli Jürimäe ütlustest ei nähtu kliendilepingu sõlmimise tingimused, kuna ta ei viibinud T. Pilve ja Rainer Muraku läbirääkimiste juures. Tunnistaja T. Pilv ütlused samuti ei kinnita kliendilepingu sõlmimist sellistel tingimustel, nagu hageja on hagiavalduses kirjeldanud. Teisi tõendeid lepingu sõlmimise ajaolude ja tingimuste kohta esitatud ei ole. Hageja muud tõendid ei lükka ümber tunnistaja T. Pilve ütlusi selle kohta, millistel tingimustel toimus kliendilepingu sõlmimine ning hilisem täitmine ja kostja esindamine. Kliendilepingu sõlmimise ajal oli T. Pilv isik, kellel oli pädevus sõlmida hageja nimel lepinguid. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ei ole millegagi välistatud, et leping sõlmiti teistsugustel tingimustel, kui on kirjeldatud hagiavalduses. Tunnistaja T. Pilve ütluste kohaselt ei toimunud lepingu täitmine tasuta, vaid lepiti kokku hinnas 1000 eurot + käibemaks, lisaks arvestati varasema ettemaksuga ca 400 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 1 kohaselt võib antud tehing olla sõlmitud ka suuliselt. Kohus märkis, et asjas ei ole vaidlust poolte vahel õigusabilepingu olemasolu ja osutatud õigusabi mahu üle. Pooled vaidlevad üksnes lepingu tingimuste, s.o tasu suuruse osas. Kokkulepitud tasu suurust ei ole võimalik tuvastada muude kaudsete tõendite põhjal olukorras, kus lepingu sõlminud isik (tunnistaja T. Pilv) annab nende asjaolude kohta usutavaid ütlusi.

3.jaanuari 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud tõendite igakülgse objektiivse hindamise kohustust, hinnates tõendeid lähtudes kohtu enda püstitatud ebaõigetest eeldustest, käsitledes tõendeid valikuliselt ning eksides ka kohtuotsuses käsitletud tõendite hindamisel; 2) on kohus omistanud tunnistaja T. Pilvele ütlused menetlusosaliste vahel kokku lepitud fikseeritud kokkuleppehinna kohta, mille kohta tunnistaja ei ole ütlusi andnud. T. Pilv andis kohtuistungil ütlusi: „Klient peab arvet aktsepteerima. Sellistes tingimustes ma R. Murakuga kokku leppisin. ... Ei ole olnud kokkuleppeid, et teen töid tasuta“. T. Pilv ei ole andnud ütlusi, et lepiti kokku fikseeritud töötasus. Tunnistaja viitas küll, et „R. Murak palus, et me selle summaga hakkama saaksime, lubas kohtuistungil käimise kulud ise kanda“, kuid tunnistaja ei ole andnud ütlusi, et R. Muraku palvele oleks vastu tuldud ning sõlmitud kokkulepe, millega kogu tasu osutatud ja osutatava teenuse eest peaks piirduma 1000 euroga. Vastupidi, tunnistaja rõhutas, et „Tasumääras ei olnud kokku lepitud. Tasuta ülesannete täitmiseks kokkulepet ei olnud“. Jääb arusaamatuks, kuidas tuletas kohus viidatud ütlustest kokkuleppe fikseeritud tasu kohta; 3) on tunnistaja T. Pilve väide suulise kokkuleppe kohta fikseeritud tasumäära suhtes vastuolus ka advokaadibüroo sisemise töökorraldusega – nii kliendilepingute sõlmise, täitmise, kliendile tööde kohta aruannete esitamise kui ka osutatud õigusabi kajastamisega ajaarvestusprogrammis LawTime, millest lähtuvalt tehakse klientidele aruanded ja arved. Programmis LawTime kajastatud kannete alusel kontrollib kliendile õigusteenust osutav vandeadvokaat (antud asjas T. Pilv) kõikide kajastatud tööde mahtu, kooskõlastab kolleegidega tegelikult arveldamisele kuuluva töö mahu ning annab assistendile korralduse arvete koostamiseks ja väljastamiseks. Advokaadi juhistest lähtub nii arvet koostav assistent kui ka raamatupidaja andmete kajastamisel. T. Pilv on nii assistendile, raamatupidajale kui ka advokaadibüroo juhatajale kogu kliendilepingu kehtivuse ajal jooksul korduvalt kinnitanud, et kostja suhtes LawTime programmis kajastatud tööd on rahaliselt arveldatavad ning kliendile on arve väljastatud tema juhiste alusel. Kliendilepingu tingimusi muudetakse ainult kirjalikult ning sellekohast kokkulepet pole pooled sõlminud. Samuti polnud T. Pilvel õigust omavoliliselt ja bürood informeerimata sõlmida kokkuleppeid tasuta õigusabi osutamiseks ja järjepidevalt uute tööde tegemiseks. Need tingimused fikseeritakse alati kirjalikult. T. Pilve poolt pärast Advokaadibüroost Aivar Pilv töölt lahkumist antud vastupidised ning büroo töökorraldust teadvalt ebaõigesti kajastavad ütlused on antud pahatahtlikust eesmärgist (advokaadi pahatahtlikkus on tingitud vastuoludest ja sunnitud lahkumisest). Vastavalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-le 1 sõlmib advokaadibüroo pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kostjaga kliendilepingu sõlmimise ja täitmise ajal olid Advokaadibüroo Tartu osakonnas volitused kliendilepinguid sõlmida partner/vandeadvokaat T. Pilvel. Kliendilepingute sõlmimine ja klientidele õigusabiarvete väljastamine toimub vastavalt Advokaadibüroo asjaajamise juhendile, mis reguleerib üksikasjalikult kliendilepingute sõlmimise, registreerimise, vormistamise ja lõpetamise korda, klienditoimikute vormistamist, haldamist ja arhiveerimist, advokaatide poolt klientidele teostatud tööde osas arvestuse pidamist ja kliendile arvete

esitamise korda. Nimetatud juhend tugineb advokatuuriseadusele, Eesti Advokatuuri eetikakoodeksile, kliendilepingute sõlmimise, advokaadibüroo pidamise ja teistele Eesti Advokatuuri poolt kinnitatud juhenditele. Apellant kirjeldab advokaadibüroo töökorraldust ning rõhutab, et kõik vaidlusaluste arvete aluseks olevad tööd olid T. Pilve poolt üle vaadatud ja kinnitatud arvete esitamiseks kliendile. T. Pilv ei avaldanud büroole kunagi, et LawTime programmis kajastatud õigusteenuste maht kostja suhtes ei kuulu arveldamisele ning andis raamatupidajale korduvalt kinnitusi võlgnevuse tasumiseks kliendi poolt (mida on ka klient osaliselt eelnevalt teinud). Advokaadibüroos ei ole suulise kliendilepingu sõlmimine lubatud, välja arvatud juhtudel, kui on tegemist ühekordse iseloomuga ja selgelt piiritletud ülesandega, näiteks juriidilise konsultatsiooni andmine kliendile. Kõik kliendiga kokkulepitud olulised tingimused peavad sisalduma kirjalikus kliendilepingus või selle lisades ja kajastuma kliendilepingute registris. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu poolt T. Pilvele omistatud väide justkui oleks T. Pilv leppinud hageja nimel kliendiga kokku fikseeritud tasumääras, eluliselt ebausutav ka seetõttu, et nimetatud suuline kokkulepe oleks vastuolus nii advokatuuriseaduse regulatsiooni (AdvS § 55 lg 4) kui advokaadibüroo sisemise töökorraldusega; 4) on poolte vahel sõlmitud kliendileping (T163-2011/TP), mille alusel osutas hageja kostjale kokkulepitud õigusabiteenust ja kostjal on kohustus saadud teenuse eest tasuda. Kohus ei ole peale tunnistaja T. Pilve ütluste arvesse võtnud mitte ühtegi hageja esitatud tõendit, väites paljasõnaliselt, et esitatud tõendid ei lükka ümber tunnistaja T. Pilve ütlusi. T. Pilve ütlused ei vaja ümberlükkamist, kuivõrd T. Pilv ei ole andnud ütlusi fikseeritud kokkuleppetasu kohaldamise kohta. Kohus oleks pidanud hindama T. Pilve ütlusi koosmõjus teiste tõenditega. Õigusteenuse osutamine on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Nagu kohus õigesti märkis, ei ole poolte vahel vaidlust lepingu olemasolu ja osutatud õigusabi mahu üle. Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et kostjal on õigus jätta teenuse eest tasumata või saada tasuta teenust. Kostja ei ole tehtud töödele ja nende eest väljastatud arvetele vastu vaielnud. Seega tulenevalt kliendilepingu p-st 9 on kostja aktsepteerinud arveid nr 20121196 ja 20121198 täies ulatuses. Kostjale edastati vandeadvokaat T. Pilve palvel 03.10.2012 (s.o ca 1 kuu enne arvete väljastamist) e-posti teel kliendilepingu alusel tehtud tööde aruanne. Kostja ei esitanud tehtud töödele, selleks kulunud ajale ja tasu suurusele ühtegi vastuväidet. Kliendilepingu originaaleksemplare oli kaks, millest üks jäi kostjale ja teine hagejale. Kostja teavitas 14.11.2012 hagejat, et tema esindamist tsiviilasjas nr 2-11-22678 jätkab vandeadvokaat T. Pilv Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu. Lähtudes kostja avaldatust andis hageja vandeadvokaat T. Pilvele üle kliendi toimiku koos kliendilepinguga. Kliendilepingu sõlmimist kinnitavad muuhulgas: - kostja e-kirjavahetus hagejaga. Hageja edastas 02.09.2011 kostjale ja R. Murakule allkirjastamiseks kliendilepingud nr T163-2011/TP (OÜ MP Inkasso esindamine tsiviilasjas nr 2-11-22678) ja nr T164-2011/TP (R. Muraku esindamine tsiviilasjas nr 2-11-22678); - fakt, et kostja on tasunud hagejale kliendilepingus nr T163-2011/TP kokku lepitud ülesannete täitmise eest ja aktsepteerinud hageja arveid. Hageja edastas 02.09.2011 e-kirjaga kostjale kliendilepingu nr T163-2011/TP alusel 02.09.2011 arve nr P-20110143. Kostja tasus arve 20.10.2011 ja hageja on seda 14.11.2011 e-kirja teel kinnitanud. Eeltoodu tõendab, et teenuse osutamine toimus kliendilepingus sätestatud korras, mh kliendilepingu p-s 7 nimetatud tunnitasu määras; - järjepidev pooltevaheline suhtlus kliendilepingus sätestatud ülesande täitmise eesmärgil. Kostja osales koos advokaatidest esindajatega Harju Maakohtus 26.04.2012 ja 28.08.2012 tsiviilasjas nr 2-11-22678 toimunud kohtuistungitel (tunnistaja H. Jürimäe ütlused). Samuti on

5.MP Inkasso OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleks apellatsioonkaebus jätta läbivaatamata, kuna puudub õiguslik alus, millele tuginedes ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud. Maakohtu otsuses on märgitud, et kohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kohus hindas tõendeid kogumis ja tuli järeldustele, mille alusel jättis hagi rahuldamata. Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme; 2) ei vaidlusta kostja asjaolu, et hageja talle õigusteenust osutas, kuid seda mitte poolte vahel sõlmitud kliendilepingu alusel. Samuti ei olnud pooltel mingeid kirjalikke kokkuleppeid töömahu osas. Tsiviilasjas on vastupidiselt tõendid, mis kinnitavad, et kliendilepingut sõlmitud kujul ei eksisteeri. Kostja on olnud hageja klient alates 1996. a ja temaga on sõlmitud arvukalt kliendilepinguid. Samas on paljudel juhtudel teda esindatud ka lepingut sõlmimata, suulisel kokkuleppel; 3) nii kostja kui ka tunnistaja T. Pilv selgitasid, et kostja oli tasunud hagejale ettemaksu 400 eurot ja veel 1000 eurot (millele lisandus käibemaks) ning see summa oli piisav kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled olid leppinud kokku mingite muude summade tasumises. Arusaamatuks jääb apellandi väide, et kostja ei ole esitatud arvetele vastu vaielnud. Kostja ei ole arveid tasunud eelkõige seetõttu, et ta ei aktsepteeri neid, kuna ta on juba talle osutatud teenuste eest tasunud; 4) ei ole apellant toonud välja, mitme tunni ulatuses on kostjale teenust osutatud, milliseid ülesandeid on täidetud ja kuidas on kostja makstud summad vahekorras osutatud teenuse tundidega. Seega ei ole hageja tõendanud põhilist asjaolu, millel tema väidetav nõue põhineb. Toimikus olevaid tõendeid hinnates ei saa asuda maakohtust erinevale seisukohale; 5) kahtleb vastustaja hageja ajaarvestusprogrammis LawTime kliendi tööde kohta tehtud sissekannete õigsuses. Hageja on esitanud nimetatud programmist vastuolulisi väljavõtteid, millest nähtub, et sissekandeid saab muuta advokaadibüroole sobivalt. Nimetatud asjaolule on juhtinud tähelepanu ka Eesti Advokatuuri aukohus. Poolte vahel on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi nii tsiviil- kui halduskohtus ning nende materjalidest nähtub, et apellatsioonkaebuses kirjeldatud asjade ajamise kord advokaadibüroos on pigem ideaal kui igapäevane käitumismall. Hageja tavapäraseks praktikaks on olukord, kus teatud töid teostatakse kokkuleppel, ilma kirjalikku kliendilepingut sõlmimata. Kostja ei saa ega pea vastutama hageja sisemise asjaajamise korra kõrvalekallete eest. Hageja ei puudutanud advokaadibüroo sisemist töökorraldust maakohtu menetluses ning apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud ja väited tuleb jätta tähelepanuta.

7.1.Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et kliendileping sõlmiti kostjaga kirjalikult. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kirjalikku kliendilepingut kostjaga ei ole sõlmitud. Kostja seisukoha kohaselt ei ole ta hagejaga kirjalikku kliendilepingut sõlminud. Tunnistaja T. Pilv on maakohtu istungil (II kd, t.l 56-57) kinnitanud, et ta tegi kostjale ettepaneku sõlmida kirjalik kliendileping. Kostja seletas, et ta ei taha kliendilepingut sõlmida, vaid soovib pistelist abi. Tunnistaja nõustus sellega ning edasine õigusabi toimus omavahelise kooskõlastatud tegevuse alusel. 21.11.2013 kohtuistungil (II kd, t.l 49) on hageja kinnitanud, et tegemist oli suulise lepinguga, tasukokkulepet ei ole kunagi allkirjastatud ning leping (suuline) oli sõlmitud T. Pilve ja kostja vahel. Eeltoodu tõendab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kliendileping kostjale õigusteenuse osutamiseks ning selle olid sõlminud hageja poolt T. Pilv ning kostja. Olukorras, kus lepingu sõlminud pooled on kinnitanud, et kirjalikku lepingut nad ei sõlminud, seda on 21.11.2013 kohtuistungil tunnistanud hageja ning kohtule ei ole esitatud kirjalikku kliendilepingut, ei ole usutav tunnistaja H. Jürimäe ütlused selle kohta, et ta on näinud advokaadibüroos kliendi poolt allkirjastatud kliendilepingut. Apellandi viidatud asjaolu, et kostja on tasunud hageja arve nr P-20110143 (I kd, t.l 148), ei tõenda arve tasumist tulenevalt kirjalikult sõlmitud kliendilepingust. Samuti ei tõenda kirjaliku kliendilepingu sõlmimist hageja 02.09.2011 e-kiri kostjale (I kd, t.l 63) ega pooltevaheline suhtlus seoses õigusteenuse osutamisega tsiviilasjas nr 2-11-22678. Eelmärgitud asjaolud, samuti see, et kostja on hagejale kinnitanud kliendilepingu lõpetamise teate kättesaamisest (I kd, t.l 44), on omased ka suulises vormis sõlmitud kliendilepingule. Seetõttu on ebaõige apellandi seisukoht, et kostjale osutati õigusteenust väidetava kirjalikult sõlmitud kliendilepingu tingimuste kohaselt.