Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-3647
Tsiviilasi
AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi MP Inkasso OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks MP Inkasso OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. novembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MP Inkasso OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): MP Inkasso OÜ (rk: 11043923), esindaja Maia Ploom Vastustaja (hageja): AS Advokaadibüroo Aivar Pilv (rk: 10361578), esindajad vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar ja vandeadvokaat Tambet Laasik
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. novembri 2014 määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kasutas kostja menetluses esindajat, kes osutas õigusteenust. Arusaamatuks jääb, millele tugineb kohtu ebamäärane järeldus „mõne“ menetlustoimingu tegemisest menetluses. TsMS § 217 lg 3 ütleb, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. See ei välista kostja õigust esindajale, kes kujundab õigusliku positsiooni, tutvub asja materjalidega ja koostab dokumente, mis esitatakse kostja enda nime alt. Seadusest ei tulene reservatsioone kulude hüvitamiseks, kui õigusabi on kasutatud ning menetlusosaline esitab menetlusdokumendid enda nimel ja enda allkirjaga. Esindajal ei ole kohustust ise dokumente kohtule esitada või teha menetlustoiminguid, mida menetlusosaline saab ise teha. Seadusandja on ette näinud konkreetsed juhtumid, millal dokumendid tuleb kohtule esitada esindaja vahendusel (TsMS § 218 lg 3 – hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel). Kvalifitseeritud õigusteenuse kasutamist (Maia Ploom vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele) tõendavad ka kostja kulutused õigusabile ning asjaolu, et kostja saavutas vaidluses advokaadibürooga positiivse lahendi; 2) teenib menetluskulude hüvitamise institutsioon isiku huvi osaleda kohtumenetluses ja tagada enda õiguste igakülgne kaitse, kasutades selleks professionaalset õigusabi, kartmata, et oma õiguste kaitseks tehtud kulutused tuleb kanda kahjumisse. Et menetluskulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks on sisuliselt kahju hüvitamise korras menetlusosalisele õigusabikulude hüvitamine, kinnitab TsMS § 174 lg 7; 3) on kostja, arvestades tsiviilasja mahtu nii selle ajalise kestvuse kui ka dokumentide rohkuse järgi, kasutanud kvalifitseeritud õigusabi optimaalselt. Kostja oleks võinud kaasata esindaja ka kohtuistungitele ning esitada esindaja vahendusel veel täiendavaid arvamusi ja seisukohti; 4) tuleb menetluskulude hüvitamisel eelkõige hinnata menetlusosalisele osutatud õigusteenuse vajalikkust ja põhjendatust. Kostja esindaja tehtud toimingud on kajastatud esitatud avalduses. Kostja seaduslikul esindajal puudub erialane haridus, mis võimaldaks kostja edukat esindamist advokaadibüroo vastu.
ega kostja tehtud menetlustoimingust ei järeldu, et kostjal oleks olnud lepinguline esindaja. Kõigil kohtuistungitel esindas kostjat juhatuse liige ning juhatuse liige on allkirjastanud ka kõik menetlusdokumendid. Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud dokumenti (volikirja), millest nähtuks M. Ploomi esindusõiguse olemasolu või tema poolt esindusõiguse teostamine. Lepinguline esindaja on isik, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja kellele menetlusosaline on andnud volituse kohtus esindamiseks. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule koos esindusõiguse alust tõendava dokumendiga (Pärsimägi, A. Hagimenetlus. Hagi ja taotluste esitamine. Tallinna Raamatutrükikoda, 2014, lk 98). Kohtule esitatud arved esindusõigust ei tõenda; 3) jättis kohus põhjendatult hindamata kostja väidetud õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse, sest kulud ei kuulu menetluskuludena väljamõistmisele. Samas on OÜ Cartex arvetel esitatud õigusabi ajaline maht ja maksumus ilmselgelt põhjendamatu ja ebamõistlik ning ei vasta tsiviilasja mahule ja keerukusele. Ka kostja advokaadiks mitteoleva esindaja tunnitasumäär on ebamõistlikult kõrge; 4) on avaldusele lisatud OÜ Cartex arvete allkirjastamata eksemplarid, mida ei ole võimalik käsitleda dokumentide ega tõenditena ning mida ei saaks arvesse võtta isegi siis, kui avaldus oleks sisuliselt ja formaalselt põhjendatud.
kohtuistungitel. Kostja esitas 05.02.2013 kuupäevaga vormistatud volikirja, mille järgi on M. Ploom volitatud esindama kostjat, alles 11.12.2014, s.o käesoleva määruskaebuse menetlemisel kohtu nõudel ringkonnakohtule. Seega kuni 25.11.2014 määruskaebuse esitamiseni puudus kostjal menetluses lepinguline esindaja, kelle kulud peaks hageja kostjale põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitama. Juhul kui M. Ploom osutas kostjale õigusabi enne nimetatud kuupäeva, on põhjendatud tema varasemat tegevust hinnata kostja nõustamisena. TsMS § 175 lg 2 sätestab üheselt, et nõustaja kulusid ei hüvitata, ja sellisele seisukohale on nimetatud sätte kohaldamise osas korduvalt asunud ka Riigikohus (näiteks lahendites nr 3-2-1-80-11, p 23; 3-2-1-161-09, p 15). Ülaltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul vajadust hinnata kostja taotletud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata hageja poolt määruskaebuse vastuses esitatud põhjendustele seonduvalt kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele lisatud õigusabiarvete usaldusväärsusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.