Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX esitas 24.04.2014. Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku avaldus füüsilisest isikust võlgniku täitmata jäänud kohustustest (PankrS §170 lg 1) vabastamise menetluse algatamiseks, seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekiri. Võlgnik kohustub täitma Pankrotiseaduse § 173 nimetatud kohustusi. Selgituse kohaselt on võlgnikul kujunenud maksejõuetus seoses eelnevalt võetud laenudega. Võlgnik võttis eelnevalt kiirlaenu, kuid kuna tingimisi vangistus pöörati täitmisele, siis ei olnud ta võimeline oma võlgnevusi tasuma. Võlgniku vara ei kata võlgnevusi ja sissetulek ei võimalda täita kohustusi. Kuna võlgnik on varatu, palub ta kaaluda PankrS §15 lg 2 rakendamist. Võlgnik on teadlik PankrS §172 ja § 173 nõuetest ja on võimeline neid täitma. Võlgnik soovib ise kanda usaldusisiku kohustusi (alus PankrS § 172 lg 6). Pankroti väljakuulutamine peatab intresside arvestamise ja koondab kõik võlgnevused ühte kohta ja kohustustest vabastamise menetlus aitab võlgnikul saada tagasi kontroll enda elu üle. Võlgniku maksejõuetus ei ole seotud vangistusega. Võlgnik vabaneb vanglast 21.06.2014. Võlgnik on seisukohal, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks, mistõttu palub ta, juhindudes pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) §-dest 170 lg 1, § 172 lg 6 ja § 173, § 15 lg 2 välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku XXX pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 21.05.2014 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul XXX vara, mille saaks arvestada pankrotivara hulka. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 6511.46 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik viibib kinnipidamiskohas. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse ning seetõttu on alus pankroti väljakuulutamiseks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. 22.05.2014 kohtuistung Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 504 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 166.32 eurot ning kulutuste katteks 80.24 eurot. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri kulutustena 397 eurot riigi vahenditest: tasuna 316.79 € (397 € -80.24 € kulutused) ja kulutustena 80.24 €. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 6511.46 euro ulatuses ning pankrotivarasse arvatav vara puudub. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus XXX pankroti välja. Haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või vara tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (TsMS § 23 lg 3). Eelmärgitud paragrahvi lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,3 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 504 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 166.32 eurot ja kulutusteks 80.24 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. TsMS § 23 lg 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasuks 504 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 166.32 eurot ja kulutusteks 80.24 eurot määrata võlgniku pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Ajutise halduri taotlus, kus haldur palus määrata ajutise halduri kulutustena 397 eurot riigi vahenditest: tasuna 316.79 € (397 € -80.24 € kulutused) ja kulutustena 80.24 €, kuulub rahuldamisele. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.