TZ hagi EK vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.veebruari 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EK apellatsioonkaebus TZ vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
EK apellatsioonkaebuse hind 1595 eurot TZ vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TZ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kostja: EK (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.veebruari 2014 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja, EK kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.1.Hagi rahuldada. 4.2.Kohustada EK lükkama ümber KÜ Kaptenimaja Ühistu 28.11.2011 üldkoosolekul avaldatud väited nn abiruumi kuuluvusest TZle ja ehitustööde eest tasumiseks arvete esitamisest KÜ-le Kaptenimaja Ühistu, saates üldkoosolekul osalenutele järgmise sisuga omakäelise allkirjaga teate: „Ebaõiged on minu poolt KÜ Kaptenimaja Ühistu 28.11.2011 üldkoosolekul avaldatud väited, justkui TZle kuulunuks abiruum ja TZ lasi esitada abiruumi ehitusarved, sealhulgas ka arvel toodud müüri ladestamise kulud 22 765.80 EEK (1 455 eurot) ulatuses maksmiseks KÜ-le Kaptenimaja Ühistu. Sellised väited on valed“.
4.3.Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja, EK kanda. Tõendi tagastamine Tagastada EKle 27.04.2014 menetlusdokumendile lisatud protokoll läbirääkimiste kohta ja 22.05.2014 menetlusdokumendile lisatud tõendid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TZ esitas 01.03.2012 Harju Maakohtule hagi EK vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, paludes kohustada kostjat lükkama ümber KÜ Kaptenimaja Ühistu 28.11.2011 üldkoosolekul avaldatud väited nn abiruumi kuuluvusest hagejale ja ehitustööde eest tasumiseks arvete esitamisest KÜ-le Kaptenimaja Ühistu, saates üldkoosolekul osalenutele järgmise sisuga omakäelise allkirjaga teate: „Ebaõiged on minu poolt KÜ Kaptenimaja Ühistu 28.11.2011 üldkoosolekul avaldatud väited, justkui TZle kuulunuks abiruum ja TZ lasi esitada abiruumi ehitusarved, sealhulgas ka arvel toodud müüri ladestamise kulud 22 765.80 EEK (1455 eurot) ulatuses maksmiseks KÜle Kaptenimaja Ühistu. Sellised väited on valed“.
2.Hagiavalduse kohaselt jagas kostja KÜ Kaptenimaja Ühistu 28.11.2011 üldkoosolekul osalenutele enda dokumenti pealkirjaga „KÜ erakorralisest koosolekust majarahvale“ ning nõudis selle lisamist protokollile. Avalduses on ebaõiged andmed selle kohta, nagu kuuluks hagejale abiruum ja hageja oleks selle ehitusarved lasknud esitada maksmiseks korteriühistule. Hagejale kostja viidatud abiruum ei kuulu ja ehitustööde eest tasus KConsulting OÜ, mitte korteriühistu. Kostja vastus
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt esitab hageja kohtule ebaõigeid andmeid. Hageja süüdistab kostjat mõne juriidilise termini ebatäpses kasutamises, mis on öeldud üldkoosolekul teadlikult väga lihtsas keeles, eesmärgil, et ka see inimene, kes juriidilist keelt ei mõista, öeldu mõttest aru saaks. Samas hageja edastab kordades rohkem inimestele tahtlikku väärinfot, valeandmeid ja laimu kostja kohta, tehes seda isegi riigiametis ning kohtus. Hageja kahjustab majaelanike silmis kostja mainet ja see on olnud kostjale moraalselt koormav. Hageja on aastaid edastanud nii kostja kui ka tema pereliikmete kohta väga inetut ja räiget laimu.
4.Pronto Grupp OÜ esitas korteriühistule ehitustööde lõppakti 16.11.2009, kus vaegtöödena jäid üles vaid fassaadi viimistlus ja katusekorteri lõpetamine 42 154 kroonises mahus. Lõppakti kohaselt loeti ehitustööd KÜ-s lõpetatuks 01.06.2010, millega Pronto Grupp OÜ ja KÜ Kaptenimaja Ühistu vaheline tööleping ka lõppes. On arusaamatu, millistel alustel esitas Pronto Grupp OÜ 22.06.2011, 07.07.2011 ja 08.07.2011 tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte endiselt korteriühistule. Abiruumi piires tehtud tööde kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide esitamine korteriühistule 2011.a suvel on seda küsitavam, et pool aastat enne seda, 20.12.2010, oli hageja koos TK ostjatena allkirjastanud notaribüroos kaasomanike kokkuleppe, mille p 4.7 kohaselt jäid kõik pärast 20.12.2012 pööningul tehtavad ehitustööd nende kanda. Eriti üksikasjaliselt olid lepingus reguleeritud abiruumi piires tehtavad ehitus-ja lammutustööd. See asjaolu äratas kostjas loomulikult kahtlust, mida ta 28.11.2011 koosolekul kaasomanikega ka jagas.
5.Ehitusarvetena käsitles kostja tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, milles sisaldusid ka rahalised arvestused. Need aktid allkirjastas hageja kui KÜ juhatuse liige. Hageja ei ole OÜ KConsulting juhatuse liige ja seetõttu ei saanud kostjal tekkida mis tahes kahtlusi, et need aktid on esitatud tasumiseks KÜ-le. Hageja neid asjaolusid 28.11.2011 üldkoosolekul ei selgitanud. TK tuli KConsulting OÜ-le esitatud Pronto Grupp OÜ arvete ja maksekviitungitega lagedale alles 19.01.2012. Kostja ei ole kordagi avaldanud, et abiruum kuulub hagejale. Hagile lisatud kostja kirjas ei sisaldu mis tahes viidet abiruumi omandiõigusele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Puudub vaidlus, et kostja esitas hagis refereeritud avaldused hagis kirjeldatud viisil teksti osas. Kostja vastuväited on sisuliselt teksti tõlgendamise ja mõistmise kohta. Kohus leiab, et kostja mõistmisvõime on VÕS § 1047 lg 4 rakendamisel asjakohatu. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 11). Kostja kohustuseks on tõendada avaldatud andmete õigsust.
7.Kostja tunnistas vastuses hagile, et hagejale ei kuulu(nud) abiruum. Samas on ebaõige kostja väide, et ta ei ole kordagi avaldanud, et abiruum kuulub hagejale. Kostja poolt KÜ Kaptenimaja Ühistu 28.11.2011 üldkoosolekul jagatud avalduses „KÜ erakorralisest koosolekust majarahvale“ on sõnaselgelt kirjas, et „Z ja K on aga oma abiruumi ehitusarved /.../“. Sõna „oma“, mis tähistab mingi eseme kuuluvust kellelegi, ei ole juriidiline termin, mistõttu nii juriidilist keelt valdav kui mittevaldav isik saab kostja vastavat väidet mõista vaid selliselt, justkui abiruum kuulunuks mh hagejale, st et hageja on abiruumi omanik.
8.Kostja väiteid, et tegemist on keelelise veaga ja et ta ei pidanud silmas mitte omandiküsimust, vaid arvete kuulumist, ei ole asjakohased. Avalduses ei ole tegemist keelelise veaga ja et mõistlik inimene ei saa kostja poolt avaldatust aru sellisel viisil, nagu kostja väidab ise oma avaldatust aru saavat. Tähtsust ei ole sellel, mida avaldaja ise silmas pidas, vaid kuidas see teistele mõistlikele isikutele tundus.
9.Ka väite osas, et hageja on esitanud abiruumi ehitusarved maksmiseks korteriühistule, on kostja mõistmisvõime VÕS § 1047 lg 4 rakendamisel asjakohatu. See, et kostjal ei tekkinud kahtlusi selles, et tööde-üleandmise vastuvõtmise aktid esitati tasumiseks KÜle, on ebaoluline. Kostja ei ole tõendanud, et aktid ka tegelikkuses KÜ-le tasumiseks esitati.
10.Kostja väide, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastas T. Z kui KÜ juhatuse liige, ei ole tõendatud. Nimetatud aktidest ei tulene, et tellijaks oleks olnud KÜ Kaptenimaja Ühistu. Seega on ebaõiged kostja väited, et tööde üleandmisevastuvõtmise aktid allkirjastas T. Z KÜ juhatuse liikme, mitte eraisikuna. Kostja väidet ei tõenda ka asjaolu, et T. Z ei ole OÜ KConsulting juhatuse liige, kuivõrd äriühing võib tehingute tegemiseks volitada ka kolmandaid isikuid. Kohtuistungil kostja tunnistas, et ta üksnes järeldas eeltoodud asjaolu teatud dokumentidest ja esitas väite nende alusel. Nagu kohus eelpool märkis, ei oma kostja poolt eelduste tegemine ja seetõttu olukorra valesti mõistmine tähtsust väite õigsuse hindamisel ja see ei muuda olematuks vaidlustatud väiteid, mis esitati teistele isikutele. Samuti ei muuda eelkirjeldatu kostja ebaõigeid väited kuidagiviisi õigeteks.
11.Kuna kostja ei ole tõendanud, et tema poolt avaldatud väited vastaksid tegelikkusele, on ta kohustatud tema poolt avaldatud hagejat puudutavad ebaõiged andmed ümber lükkama ja tegema seda viisil, mis kõrvaldaks kostja õigusvastase käitumise tagajärje maksimaalses võimalikus ulatuses ja taastaks hageja õiguste rikkumise eelse olukorra.
12.Kuigi kohus rahuldab hageja nõude, ei kuulu käesoleva asja menetluskulud jaotamisele hageja poolt taotletud ja TsMS § 162 lg 1 sätestatud viisil, kuivõrd kostja avaldas viimasel kohtuistungil nõustumust minna kompromissile, kus ta sisuliselt tunnistab tema vastu esitatud nõudeid ja ta oli valmis võtma kohustuse enam hageja kohta ebaõigeid väiteid mitte esitada. Antud juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul oleks vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja menetlusosaliste kulud tuleb jätta nende endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kantud menetluskulud ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
14.Kostja ei ole avaldanud faktiväidet, mille ümberlükkamist saaks hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Avalduses märgitu on hinnang, mitte faktiväide. Maakohtu vastupidine seisukoht on ekslik, põhjendamatu ning materiaalõiguse norme valesti kohaldav. Hageja nõudel puudub sisuline õiguslik alus ja maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-53-07 märkinud, et väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, so taotleda hinnangu ümberlükkamist. Kostja avalduse p-st 3 nähtub üheselt, et kostja on esitanud KÜ liikmetele enda poolse hinnangu ja soovinud teiste liikmete arvamust hageja tegevuse õiguspärasuse kohta. Tegemist ei olnud hageja kohta esitatud ebaõigete faktiväidetega. Ka hagiavalduses sisalduv nõue ei kujuta endast faktiväite ümberlükkamise nõuet vaid hinnangu ümberlükkamise nõuet, sest hagiavalduse resolutiivosas ei sisaldu ühtegi faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleks.
15.Kostja ei ole avalduse p-s 3 käsitlenud abiruumi omandiküsimust ega esitanud sellekohaseid faktiväiteid. Tegemist on maakohtu eksliku ja ebaõige järeldusega. Sõna “oma” on avalduse teksti mõttest ja kontekstist kunstlikult välja rebitud. Avalduse p 3 tervikteksti kontekstist lähtuvalt jõudis KÜ koosolekul osalejateni öeldu sisuline sõnum, st pärast 20.12.2010 lepingu sõlmimist ei ole pööningul teostatud ehitustööde eest vastutav mitte kostja, nagu KÜ juhatuse liige TZ kostjalt 28.11.2011 koosolekul nõudis, vaid lammutusprahi äravedu oli korteri nr 13 kaasomanike lepingujärgne
kohustus lepingu p 4.7 alusel. Koosolekul viibinud isikud avalduse p 3 sisu just nii ka mõistsid ja koosoleku enamus hääletas seetõttu päevakorrapunktis nr 5 selle poolt, et kostja ei pea lammutusprahti pööningult koristama.
16.Kohtuotsus ei sisalda piisavaid ja kohaseid põhjendusi ning mitmed kostja väited ja tõendid on maakohus jätnud tähelepanuta, mistõttu on rikutud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendamise nõudeid (TsMS 436 lg 1, 442 lg 8).
17.Maakohus eiras protseduurireegleid kohtuistungi protokolli koostamisel. Istungi protokoll peab kajastama kõiki menetlusosaliste poolt kohtuistungil esitatud täiendavaid taotlusi ja tõendeid, samuti sisaldama põhjendusi uute tõendite vastuvõtmise või nende vastuvõtmisest keeldumise kohta. Lisaks on menetlusosalisel TsMS § 53 lg-e 2 alusel õigus protokolliga peale selle allkirjastamist tutvuda ja esitada omapoolne taotlus protokolli parandamiseks. Maakohus kohtuistungi protokolli kostjale tutvumiseks ja paranduste tegemise taotluse esitamiseks ei saatnud. Seeläbi võeti kostjalt õigus ja võimalus juhtida maakohtu tähelepanu protokollis sisalduvatele puudustele.
18.30.01.2014 kohtuistungil esitas kostja kohtule olulise tõendi, so KÜ Kaptenimaja Ühistu 14.07.2011 hagist loobumise avalduse tsiviilasjas nr 2-09-69605, mille maakohus ka vastu võttis, kuid mida istungi protokoll ja kohtuotsus ei kajasta. KÜ hagist loobumise avalduse lisadena esitas KÜ Kaptenimaja Ühistu 14.07.2011 Tallinna Ringkonnakohtule vaidlusalused 22.06.2011, 07.07.2011 ja 08.07.2011 tööde vastuvõtmise–üleandmise aktid, mille alusel KÜ tsiviilasjas nr 2-09-69605 hagist loobus, tõendades eelnimetatud aktide alusel, et aktides näidatud tööde lubamisega rahuldas kostja vastuseisuta KÜ hagis esitatud nõude. Ühtesid ja samasid tööde vastuvõtmise-üleandmise akte ei saa KÜ hagis näidata KÜ tööde tellimusena ja eraisik T. Zu hagis eraisiku(te) või mingi firma tellimusena ehk käesolevas hagis KConsultig OÜ tellimusena, mille maakohus jättis tähelepanuta. Hageja vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus jaotus, millega jätta maakohtu menetluses kantud kulud kostja kanda.
20.Hageja pakkus kostjale vaidluse lahendamist kompromissi korras tingimustel, et kostja rahuldab nõude, kuid menetluskulud jäävad poolte kanda. Hageja pakkumine on kantud ka kohtuistungi protokolli kostja esindaja refereerituna. Sellisest pakkumisest keeldus kostja selgelt ja kategooriliselt. Ainuüksi seetõttu oleks kohus saanud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud kostja kanda. Maakohtul puudus alus TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks ja § 162 lg 1 mittekohaldamiseks. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
21.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, so osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab hageja vastuapellatsioonkaebuse ja teeb menetluskulude jaotamise osas uue otsuse. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Ringkonnakohtu hinnangul rahuldas maakohus hagi õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei
korda. Maakohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Maakohus leidis õigesti, et kostja avaldas 28.11.2011 üldkoosolekul oma kirjalikus avalduses ebaõigeid andmeid selle kohta, et hageja on oma abiruumi ehitusarved 22 765,80 krooni (1455 euro) ulatuses esitanud maksmiseks korteriühistule. Kostja ei tõendanud, et eelnimetatud väited vastaks tegelikkusele.
25.Avalduses märgitu ei ole hinnang, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Ebaõigete andmete all mõistetakse ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Andmed selle kohta, kas hagejale kuulub abiruum ja kas ta on selle ehitusarved esitanud maksmiseks korteriühistule, on kontrollitavad. Maakohus leidis õigesti, et sõna „oma“ tähendab millegi kuulumist kellelegi. Kostja ei tõendanud, et hagejale kuulub abiruum ja hageja esitas selle ruumi ehitusarved maksmiseks korteriühistule.
26.VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete nende ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Hageja nõudel on õiguslik alus ja hagiavalduses on märgitud, milliste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb.
27.TsMS § 442 lg 8 järgi peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poolte väidetega või miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Maakohus seda ei järginud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei viinud see ebaõige järelduse tegemiseni. Enamik kostja vastuväiteid hagile ja kostja esitatud tõendid ei ole asjassepuutuvad, sest väljuvad käesoleva asja raamidest, sh KÜ Kaptenimaja Ühistu 14.07.2011 hagist loobumise avaldus tsiviilasjas nr 2-09-69605 I kd lk 256-258), millele kostja apellatsioonkaebuses eraldi viitab. Ringkonnakohus jätab nendele eelnimetatud põhjendusel hinnangu andmata. 22.06.2011, 07.07.2011 ja 08.09.2011 tööde vastuvõtmise-üleandmise aktid (I kd lk 19-21) ei tõenda kostja väidet, et ehitusarved 22 765,80 krooni (1455 euro) ulatuses esitati maksmiseks korteriühistule. Töid teostanud Pronto Grupp OÜ esitas arved KConsulting OÜ-le, kes need ka tasus (I kd lk 81-84).
28.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 53 lg-t 2, kuna ei saatnud protokolli menetlusosalistele tutvumiseks. Samas ei ole kostja apellatsioonkaebuses välja toonud, millised on protokolli puudused, milliste parandamist ta oleks soovinud. TsMS § 53 lg 2 rikkumine ei anna iseenesest alust kahelda protokolli õigsuses.
29.TsMS § 162 lg 4 sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas nimetatud sätet ebaõigesti.
30.Asja materjalist, sh 30.01.2014 kohtuistungi protokollist ei järeldu, et kostja oleks nõustunud sõlmima kompromissi selliselt, et ta hagiavalduses esitatud nõudeid sisuliselt tunnistab ja on valmis võtma kohustuse mitte enam hageja kohta ebaõigeid väiteid esitada, nagu maakohus menetluskulude jaotuse kohta otsustust tehes märkis. Kohtuistungi protokollist nähtub vastupidine, st hageja tegi ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja rahuldab hagiavalduse p-s 1 esitatud nõude ja saadab ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate välja. Menetluskulud oleks jäänud sellisel juhul poolte endi kanda. Kostja ei olnud sellise kompromissiettepanekuga nõus, mis on protokollis selgelt väljendatud (I kd lk 264). Sama kinnitab kostja vastuapellatsioonkaebuse vastuse p-s 1.1.7.
31.Asja materjali alusel ei saa teha järeldust selle kohta, et TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude jaotamiseks ei anna alust ka asjaolu, et poolte vahel on käimas veel kohtuasju, milliste lõpetamiseks on samuti peetud kompromissiläbirääkimisi. Kompromisside sõlmimiseni ei ole jõutud. Kostja ei tunnista hageja nõuet jätkuvalt ka apellatsioonimenetluses. Maakohus oleks pidanud jätma maakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kelle kahjuks otsus tehti.
32.Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 ja 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tõendi tagastamine Tagastada EKle 27.04.2014 menetlusdokumendile lisatud protokoll läbirääkimiste kohta, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtsust. 22.05.2014 menetlusdokumendile lisatud tõendid jätta tähelepanuta ja tagastada esitajale, sest käesolevas menetlusstaadiumis ei ole uute tõendite esitamine lubatav.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.