Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-43643
Tsiviilasi
Niina Taniroo hagi Kaja Kesa ja Aivar Kesa vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1530,37 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Niina Taniroo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Niina Taniroo (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Olav Taniroo Vastustaja (kostja I): Kaja Kesa (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Armand Mark Vastustaja (kostja II): Aivar Kesa (ik: XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013 otsus, millega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti Kaja Kesalt ja Aivar Kesalt solidaarselt Niina Taniloo kasuks välja 4869,63 eurot, osaliselt.
2.1.Rahuldada hagi osaliselt ning mõista Kaja Kesalt ja Aivar Kesalt solidaarselt Niina Taniloo kasuks välja 4957 (neli tuhat üheksasada viiskümmend seitse) eurot ja 50 senti.
2.2.Jätta välja mõistmata sollidaarselt Kaja Kesalt ja Aivar Kesalt Niina Taniloo kasuks 1442 eurot ja 50 senti.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 77,46% kostjate ja 22,54% hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Niina Taniroo esitas 29.10.2012 Kaja Kesa ja Aivar Kesa vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnikud esitasid nõudele vastuväited, lõpetas Pärnu Maakohus 18.12.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis N. Taniroo nõude K. Kesa ja A. Kesa vastu 6592 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohtule esitatud hagiavalduses palus N. Taniroo mõista K. Kesalt (kostja I) ja A. Kesalt (kostja II) välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 3802 eurot ning viivis 2598 eurot. Hageja lisas hagiavaldusele 20.03.2009 hageja ja kostja I vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu X-XX, XXX asuva korteri suhtes. Leping sõlmiti tähtajaliselt 19. maini 2009 ning seda pikendati 31. märtsini 2010 ja 15. oktoobrini 2010. Kostja II on kirjutanud üürilepingu lõppu oma kinnituse, et vastutab solidaarselt oma abikaasaga (kostjaga I) kõigi üürilepingu tingimuste eest. Üürilepingus kokkulepitud üüritasu oli 3600 krooni, millele lisandus tasu kommunaalteenuste eest. Lisatud oli ka kostja I 19.01.2010 kinnitus, et kostja I võlgneb hagejale 2009 oktoobri, novembri ja detsembri ning 2010 jaanuari üüri ja kõrvalkulude tasu. Samuti oli lisatud kostja II 03.02.2010 kinnitus, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I. Kostjad on kinnitanud üüri ja kõrvalkulude võlga ka 2010 veebruari ja märtsi eest 29.03.2010. Kostja I kinnitas oma võlga hageja ees 11.10.2010. Hagiavaldusele olid lisatud Eesti Energia arved ajavahemiku 01.09.2009 kuni 31.10.2010 (v.a september 2010) eest ning kõrvalkulude arved ajavahemiku september 2009 kuni oktoober 2010 eest. Hageja selgitas kohtule 05.04.2013, et kui kostjad lahkusid üürilepingu alusel kasutatud ruumidest, siis palus K. Kesa luba asju ajutiselt, umbes kuu aega hageja garaažis hoida. Kuna jaanuaris 2011 ei olnud kostjad oma asju ära viinud, siis teatas hageja K. Kesale, et avab garaaži koos Proinkasso OÜ esindajaga 08.02.2011. Kostjad said teate kätte, kuid garaaži avamisele ei ilmunud.
2.23.04.2013 esitatud vastuses tunnistasid kostjad hagi osaliselt. Kostjad leidsid, et üürinõue on ühe kuu osas (3600 krooni ehk 230,08 eurot) põhjendamatu, kuna korteris alustati remonti ja kostjad ei saanud septembrist 2010 kuni väljakolimiseni 15.10.2010 korterit kasutada lepingus ettenähtud tingimustel. Kuna lisaks on hageja õigusliku aluseta pidanud kinni kostjate vara 2217,29 euro väärtuses, siis on põhjendatud hageja põhinõue rahuldada summas 1354,63 eurot (3802–2217,29–230,08). Kostjad leidsid, et viivisemäär (0,15% päevas) on põhjendamatult kõrge ja palusid viivist vähendada seadusest tuleneva määrani, milleks on 0,02% päevas, arvestades, et kostjatel puudub vara ja nende sissetulek jääb alla alampalga. 19.06.2013 vastuses nõustus kostja I hageja põhivõla nõudega summas 1802 eurot ja 03.09.2013 vastuses summas 1456,88 eurot (3802 – 2000 (hageja poolt kinnipeetud kostjate vara väärtus) – 345,12 (üür 1,5 kuu eest, kui korter oli kasutuskõlbmatu)).
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 23. detsembri 2013 otsusega hagi osaliselt ning mõistis K. Kesalt ja A. Kesalt solidaarselt N. Taniroo kasuks välja 4869,63 eurot (sh tasumata üür ja kõrvalkulud 3657,23 eurot, viivis 1212,40 eurot) ning jättis välja mõistmata 1530,37 eurot (6400–4869,63). Maakohus jättis menetluskuludest 76% solidaarselt kostjate kanda ja 24% hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt luges kohus poolte väidete ja tõenditega tuvastatuks, et hageja ja kostja I sõlmisid 20.03.2009 eluruumi üürilepingu X-XX, XXX asuva korteri suhtes; üürileping lõppes 15.10.2010; kostja I ja hageja leppisid kokku, et kostjad hoiavad oma esemeid hageja garaažis 2010 novembri lõpuni; hageja saatis 17.01.2012 kostjale I meeldetuletuse esemete äraviimise kohustuse osas, kostja I sai hageja teate kätte; 08.02.2012 avas hageja garaaži koos Proinkasso OÜ esindajaga. Hageja nõue koosneb tasumata üürist, kõrvalkuludest ja viivisest. Kostja I on üürilepingu pooleks. Kostja II on kostja I kohustusega ühinenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 järgi (tl 19, 23, 25). VÕS § 178 lg 2 järgi tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. Üürilepingu p 4.2 järgi on üüritasu suuruseks 3600 krooni (230,08 eurot) kuus. Kostja I on kinnitanud võlgnevust hageja ees 19.01.2010, 29.03.2010 ja 11.10.2010 võlakirjades (tl 21, 25, 27, 29). 11.10.2010 võlakirjas avaldab kostja I, et alates oktoobrist 2009 ei ole kostjad tasunud üüritasu, kommunaalmakseid ega elektrienergiat, v.a osalised maksed 31.03.2010, 10.04.2010, 04.06.2010, 10.08.2010, 16.08.2010 ja 15.09.2010. Hageja väitel on kostja I tasunud osaliste maksetena viimatinimetatud kuupäevadel 15 834 krooni (1011,98 eurot). Kostja vastuväited üüritasu nõudele on paljusõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks üüritasu maksmist või osaliste maksete suurust. Kostja I 19.06.2013 seisukohtade kohaselt ei saanud kostjad korterit hageja tegevuse tõttu kasutada septembrist 2010 kuni 15.10.2010, mistõttu on ühe kuu üürinõue alusetu. Samas ei selgu kostja I seisukohtadest üheselt, kas kostjad sel ajavahemiku korteris üldse ei elanud või oli neil takistatud kogu üürilepingu eseme kasutamine. Hageja 08.04.2013 kohtuistungil antud selgituste järgi algas korteris 2010 oktoobris remont, kuid kostjad kasutasid ühte tuba edasi. Arvestades asjaolu, et oktoobris 2010 ei olnud kostjate kasutada enam kogu üürilepingu ese, vähendas kohus hageja 2010 oktoobri üüritasu nõuet poole võrra, 900 kroonini (57,52 euroni). Seega on üüritasu nõue põhjendatud summas (12×3600+900) 44 100 krooni (2818,50 eurot), mitte 45 000 krooni. Hageja nõutud kõrvalkulud koosnevad tasust elektri eest ja kommunaalkuludest, mille arve on esitanud korteriühistu. Üürilepingu p 4.3 järgi kohustus üürnik tasuma üürileandjale lisaks üürile kommunaalteenuste (veevarustuse ja kanalisatsiooni, prügiveoteenuse, elektrienergia, maamaksu, hooldustasu, soojavarustuseks vajaliku soojusenergia, kindlustuse, remondifondi,
telefoni jne) eest vastavalt eluruumi haldaja esitatud arvetele. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostjad kõrvalkulude eest tasunud alates oktoobrist 2009. Kõrvalkulude tasumata jätmist alates oktoobrist 2009 on tunnistanud ka kostjad (tl 21, 25, 27). Hageja esitatud kostjate võla kalkulatsiooni tabelis on toodud välja kõrvalkulud alates septembrist 2009. Kõrvalkulude arvestusele ei ole kostjad vastu vaielnud. Kohus lähtus hagiavalduses esitatust ja luges põhjendatuks hageja kõrvalkulude nõude ajavahemiku 01.10.2009 kuni 15.10.2010 eest 28 957,21 krooni (1850,70 euro) ulatuses. Kohus jättis rahuldamata nõude septembri 2009 kommunaalkulude ja elektri eest. Poolte seisukohtadest ei selgu, millises ulatuses tuleks kostja I poolt hagejale 01.10.2009 kuni 15.10.2010 tasutud maksed arvestada üüri ja millises ulatuses kõrvalkulude katteks. Kostjatel tuli tasuda üüri ja kõrvalkulude eest kokku (44 100+28 957,21) 73 057,21 krooni. Kostjad on tasunud vaid 15 834 krooni (I kd tl 93). Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista üürija kõrvalkulude võlg 57 223,21 krooni (73 057,21–15 834), s.o 3657,23 eurot. Kostjad esitasid hageja nõudele vastuväitena kahjunõude omandi kaotusest tulenevalt. Kohus leidis, et kostjad ei ole oma kahju hüvitamise nõuet põhjendanud. Kostjate esitatud vara nimekiri ei ole tõendatud ja on vastuoluline. Hageja nõuab üürilepingu p 5.4 järgi viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata üüritasult ja kõrvalkuludelt. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ja kalkulatsioonist nähtuvalt on hageja arvestanud viivist 0,15% päevas perioodi 01.11.2009 kuni 15.10.2011 eest kokku 2598 eurot (I kd tl 3, 93). Viivisearvestust, v.a viivisemäära, ei ole kostjad vaidlustanud. Arvestades VÕS § 113 lg-t 8; § 162 lg-t 1, nõutava viivise suurust, kostjate majanduslikku seisundit ning asjaolu, et nende ülalpidamisel on kolm alaealist last, pidas kohus põhjendatuks vähendada viivist määrani 0,07% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada 1212,40 euro ulatuses. TsMS § 163 lg-t 1; § 165 lg-t 3 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades jättis kohus menetluskuludest 76% solidaarselt kostjate kanda ja 24% hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.N. Taniroo esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013 otsuse tühistamist osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja kostjatelt mõisteti välja 4869,63 eurot, mitte aga nõutud 6400 eurot, ning menetluskulude jaotamise osas, ning uue otsusega hagi rahuldamist täies ulatuses ja kõigi menetluskulude kostjate kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on originaaldokumentide pakis olemas kõik dokumendid ja elektriarved, sh nii 2010 septembri kui ka oktoobri arved. Hagiavalduses on märgitud hagile lisatud dokumentide lehekülgede arv. Arvatavasti ilmnes dokumentide saatmisel viga ja septembri arve ei läinud teele. Kui hagiavalduse vastuvõtmisel avastati, et lisatud dokumentide arv ei vasta avalduses näidatud lehekülgede arvule, siis oleks võinud puuduvast dokumendist hagejat teavitada. Apellant lisab Eesti Energia poolt septembris väljastatud elektriarve ja oktoobris väljastatud septembris kulutatud elektrienergia arve; 2) on kohtuotsuse p-s 3 viga, kuna garaaži avamine toimus 2012, mitte 2011 (vt garaaži avamise akt); 3) vähendas kohus ebaõigesti hageja 2010 oktoobri üüritasu nõuet poole võrra. Korteri remont algas 16.10.2010 ja kuni 15.10.2010 elasid kostjad tavalistes tingimustes. Üürileping oli pikendatud kuni 15.10.2010. Edasise korteri omavolilise kasutamise eest ei ole hageja hagiavalduses kostjatelt tasu küsinud, kuigi kostjad segasid remondi tegemist. Vastava selgituse esitas hageja kohtule 12.07.2013 vastuses (koopia lisatud apellatsioonkaebusele); 4) kohus märgib, et poolte seisukohtadest ei selgu, millises ulatuses tuleks kostja I poolt hagejale 01.10.2009 kuni 15.10.2010 tasutud maksed arvestada üüri ja millises ulatuses
kõrvalkulude katteks. Üüri tasuti jooksva kuu eest ning kommunaal- ja elektriarved eelmise kuu eest, sest Eesti Energia ja korteriühistu väljastavad arved eelmise kuu eest; 5) kohus leidis, et kostjatel tuli tasuda üüri ja kõrvalkulude eest 73 057,21 krooni, tasutud on 15 834 krooni, seega tuleb kostjatelt välja mõista üüri- ja kõrvalkulude võlg 57 223,21 krooni, s.o 3657,23 eurot. Tegelikult tuli tasuda 75 332,05 krooni, tasutud on 15 834 krooni ning kostjatelt tuleb välja mõista üüri- ja kõrvalkulude võlg 59 498 krooni, s.o 3802 eurot; 6) esitasid kostjad oma halva majandusliku seisukorra ainsaks näitajaks omakäeliselt nende pangakontodele laekunud summad jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2013, kus A. Kesa oli kaks kuud haige. Hageja taotluse kostjate palgatõendite nõudmiseks jättis kohus rahuldamata. Hagiavalduses nõutud viivis 2598 eurot on vaid osa 0,15% määraga arvestatust, nagu hageja istungitel korduvalt rõhutas. 0,07% määraga arvestades tuleb viivis üle 3000 euro. Järelikult mahub viivis 2598 eurot (viivisemäär oleks 0,0445%) viivisemäära 0,07% sisse. Kohtuotsuses on viivisemääraks määratud 0,07%, kuid viivis 2598 eurot annab viivisemääraks ainult 0,0445%. Seega on kogu hageja 6400-eurone nõue igati põhjendatud. Nimetatud summa on tegelikust kahjusummast väiksem, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades oli nõude ülempiiriks 6400 eurot. Sellest lähtudes vähendas hageja viivist ning jättis välja korteri remondikulud ja garaaži üüri. Apellant märgib, et kostjad on üdini valelikud inimesed, kes elavad lastetoetuste ja teiste arvel ning petmise teel.
5.K. Kesa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleks apellatsioonkaebus jätta TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebuses ei ole märgitud apellandi selgelt väljendatud taotlust; 2) ei ole apellatsioonkaebuses põhjendatud tugineda asjaolule, et hageja on jätnud ekslikult tõendeid esitamata ja sellele asjaolule tuginedes nõuda maakohtu otsuse muutmist; 3) apellant ei selgita, kas otsusesse sattunud viga garaaži avamise aastaarvu osas mõjutas otsuse sisu. TsMS § 447 järgi otsusesse sattunud kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused parandab maakohus poole avalduse alusel. Apellatsioonimenetluses ei saa tugineda kohtuotsuse muutmise nõude põhistamisel asjaolule, et otsusesse on sattunud viga; 4) vähendas kohus põhjendatult 2010 oktoobri üüritasu nõuet; 5) nõustub vastustaja apellatsioonkaebuse p-des 4 ja 5 toodu osas kohtu seisukohaga. Apellatsioonkaebuses ei saa tugineda asjaolule, mida hageja maakohtus oleks saanud esitada, kuid ei esitanud; 6) lähtub apellant viivisenõude põhistamisel ilmselt ka väidetavatest nõuetest, mida hagis ei esitatud. Kohus vähendas põhjendatult viivisemäära ja mõistis sellega arvestades viivise välja lähtudes hagi rahuldatud osast.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega hagi rahuldati osaliselt ning mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4869,63 eurot, tuleb osaliselt tühistada tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4957,50 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.
7.Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt rahuldati hageja nõue kõrvalkulude väljamõistmise osas ajavahemiku 01.10.2009 kuni 15.10.2010 eest 28 957,21 krooni ulatuses
ning jäeti rahuldamata hageja nõue kõrvalkulude väljamõistmise osas septembri 2009 eest. Kohtuotsuse põhjendustes märkis maakohus, et nähtuvalt hagiavaldusest ei ole kostjad kõrvalkulude eest tasunud alates oktoobrist 2009. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et nähtuvalt esitatud tõenditest pidid kostjad tasuma kõrvalkulude eest jooksval kuul eelmise kuu eest. Üürilepingu p-st 4.3 tulenevalt kohustusid üürnikud tasuma kommunaalteenuste tasu vastavalt eluruumi haldaja esitatud arvetele. 2009 septembri kommunaalteenuste arvest (I kd, t.l 59) nähtuvalt oli tasumise tähtajaks märgitud 25.10.2009. Üürilepingu p 4.5 kohaselt kohustus üürnik teatama iga kuu viimaseks kuupäevaks elektrinäidu Eesti Energiale. Eesti Energia AS arvest (I kd, t.l 31) nähtuvalt 2009 septembrikuu elektrienergia tasumise tähtaeg 22.10.2009. Eelmärgitust tulenevalt olid kostjad kohustatud 2009 oktoobris tasuma 2009 septembri kommunaalteenuste ja elektrienergia tasu. Seega järeldub hageja seisukohast, et kostjad ei ole alates 2009 oktoobrist kõrvalkulude eest tasunud, see, et kostjad on jätnud tasumata 2009 oktoobris 2009 septembrikuu kommunaalteenuste ja elektrienergia eest. Eelmärgitud kinnitab ka hageja esitatud võla kalkulatsioon (I kd, t.l 93-94). Vastustajad ei ole sellele apellandi seisukohale vastuses apellatsioonkaebusele vastuväiteid esitanud. Arvestades 2009 septembrikuu kommunaalkulude võlgnevust 1105,64 krooni ja 2009 septembrikuu elektrienergia võlgnevust 269,20 krooni (mille tasumise kohustus oli kostjatel 2009 oktoobris), moodustab kostjate kõrvalkulude võlgnevus kokku 30 332,05 krooni (mitte 28 957,21 krooni). Kostjate võlgnevus üüri ja kõrvalkulude eest kokku moodustab 74 432,05 krooni (44 100+30 332,05). Arvestades kostjate poolt tasutud 15 834 krooniga, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista üüri ja kõrvalkulude eest kokku 58 598,05 krooni (74 432,05-15 834), s.o 3745,10 eurot. Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt maakohus vähendas kostjatelt 2010 oktoobri eest väljamõistetavat üüritasu nõuet poole võrra 900 kroonini ning viivise määra 0,07%-ni. TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda ringkonnakohus käesolevas otsuses maakohtu vastavaid põhjendusi. Vastuseks apellandi väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellandi väide, et kuni 15.10.2010 kasutasid kostjad kogu üürieset, on vastuolus tema poolt maakohtu istungil avaldatuga. Maakohus lähtus põhjendatult apellandi kinnitusest maakohtu 08.04.2013 istungil (I kd, t.l 121), mille kohaselt kasutasid kostjad 2010 oktoobris ainult ühte tuba. Seetõttu on maakohtu poolt üüritasu vähendamine poole võrra 900 kroonini põhjendatud, kuna terves ulatuses üüri nõudmine eeldanuks kogu üürieseme kasutamist. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kõrgema astme kohtul on võimalik viivise vähendamise seaduslikkust kontrollides hinnata üksnes vähendamist põhjenduste aktsepteeritavust ja summa osas diskretsiooni piiridest kinnipidamist. Ringkonnakohus leiab, et viivise määra vähendamisel 0,07%-ni on maakohus diskretsiooni piiridest kinni pidanud ning maakohtu otsusest nähtuvad põhjendused, miks maakohus konkreetsel juhul viivise määra vähendas. Seetõttu ei ole õige apellandi seisukoht, et maakohus vähendas põhjendamatult viivise määra ning mõistis kostjatelt seetõttu välja viivise üksnes summas 1212,40 eurot. Apellandi väide, et ta oleks võinud nõuda kostjatel ka suuremas summas viivise väljamõistmist, ei ole asjakohane, kuna maakohus sai lähtuda ainult sellest viivise summast, mida hageja maakohtus kostjatelt nõudis.
9.Aktist (I kd, t.l 112) nähtuvalt toimus garaaži avamine 2011 ning maakohtu otsuse p-s 3 on maakohus seda ka õigesti märkinud. See, et vastav akt anti kostjatele üle 2012, ei tõenda garaaži avamist 2012 aastal.
10.TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool, kes esitab apellatsioonkaebuses uue asjaolu või tõendi, selle esitamise lubatavust põhjendama. Apellant ei ole põhjendanud Eesti Energia AS 12.10.2010 arve, OÜ Proinkasso 13.05.2013 arve ja 23.10.2012 maksekorralduse nr 413 maakohtule esitamata jätmise põhjust. Seetõttu jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde võtmata ja tagastab need apellandile. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et Eesti Energia AS 12.10.2010 arve alusel 285 krooni väljamõistmist ei ole kostjad vaidlustanud. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 25.01.2013 summas 183 eurot, 08.02.2011 akt ning hageja 19.06.2013 vastus on asja materjalide juures ning nende täiendav asja materjalide juurde võtmine ei ole põhjendatud.
11.Kokku kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 4957,50 eurot (3745,10 eurot võlgnevuse katteks ja 1212,40 eurot viivise katteks). Hageja nõue kostjate vastu oli 6400 eurot ning see rahuldati 4957,50 euro, s.o 77,46%, ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 77,46% kostjate ja 22,54% hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.