Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

oli järelikult I W kostja osanikuna õigustatud ise osanike koosoleku kokku kutsuma. I W koostas ja saatis hagejale teated 31.07.2013 ja 21.08.2013 koosolekute kohta osanike nimekirja kantud aadressil ning lisaks teavitas I Wi lepinguline esindaja hagejat koosolekutest e-kirja teel. Järelikult ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja vaidlusalune otsus ei ole tühine. Hageja oli teadlik mõlema koosoleku toimumisest ja hoidis neist pahatahtlikult kõrvale. Hageja panrotihaldur on otsuse heaks kiitnud, st isegi koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise korral oleks osanike otsus heakskiidu tõttu muutnud kehtivaks. Maakohtu otsus 28.02.2014 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu tuvastada, et kostja 21.08.2013 otsust, millele tuginedes on Harju Maakohtu registriosakond 30.08.2013 teinud muutmiskande, ei ole olemas. Maakohus tuvastas, et kostja osanike 21.08.2013 otsus, millele tuginedes on Harju Maakohtu registriosakond 30.08.2013 teinud muutmiskande, on tühine. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagi esitamisel tasutud riigilõivu, millest 50% jättis maakohus hageja ja 50% kostja kanda. Maakohus määras saata otsuse selle jõustumisel Harju Maakohtu registriosakonnale kande muutmiseks. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja endine abikaasa ja hageja abiellusid 08.03.2008 ning nende abielu lahutati 09.04.2013 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-13-1479 (tlk 6), - kostja on osaühing, hageja ja tema endine abikaasa on märgitud äriregistri informatiivsetes andmetes kui kostja osanikud, kellele kummalegi kuulub kostja osa, mis moodustab 25% osakapitalist (tlk 34–35, 86–87), - hageja endine abikaasa nõudis 17.06.2013 hagejalt kui kostja toonaselt juhatajalt osanike koosoleku kokkukutsumist ja vastava taotluse sai kostja aadressil xxxxxxxxxx kätte 19.06.2013 (tlk 88–89). - hageja endine abikaasa kutsus 31.07.2013 ja 21.08.2013 kokku kostja osanike koosolekud, mh juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme valimiseks (tlk 46–47 ja 52). Kuna 31.07.2013 koosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum (kohal oli ainult hageja endine abikaasa (tlk 45 ja 48), siis toimus 21.08.2013 korduskoosolek, kus osales samuti ainult hageja endine abikaasa, kes otsustas kutsuda tagasi hageja kostja juhatusest, valida uueks juhatajaks ennast, muuta kostja aadressi ja viia läbi erikontroll (tlk 49 ja 53), - kostja juhatuse koosseisus muutuste tegemise ja kostja aadressi muutmise kohta tehti äriregistris kanded 30.08.2013 (tlk 44). Hageja esimese nõude (tuvastada, et kostja osanike 21.08.2013 otsust ei ole olemas) õiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 174 lg 1 koosmõjus ÄS § 165 lg 1 esimese lausega. Kui osad kuulusid hageja ja endise abikaasa ühisvarasse, siis ei ole vaidlusalust otsust vastu võetud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-65-08 ja nr 3-2-1-74-08). Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 järgi kohaldatava varem kehtinud PKS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 järgi sõltub osade kuulumine vastavalt poolte ühis- või lahusvarasse osade omandamisest kas abielu ajal või enne seda. Kumbki pool ei ole oma väidet osa soetamise kohta piisavalt tõendanud. Kostja esitatud 15.06.2007 avaldusest ega osaniku otsusest (tlk 84–85) ei nähtu üheselt ja selgelt, et hageja ja tema endine abikaasa oleks saanud kostja osanikeks. Kostja esitatud registriandmete väljavõttest (tlk 86–87) ei ole tuvastatav, millal hageja ja tema endine abikaasa kostja osad soetasid. Samuti ei tõenda osade soetamist ega kuuluvust hagi tagamise määrus hageja endise abikaasa ja hageja vahelise ühisvara jagamise kohtuvaidluses (tlk 119– 121). Kohus tegi pooltele ettepaneku oma väiteid osade soetamise ja sellest sõltuva kuuluvuse kohta täiendavalt tõendada, aga kumbki pool vastavaid tõendeid ei esitanud. Hageja nõude puhul on hagejal suurem ja esmane tõendamiskoormis (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-137-07,

p 13 teine lõik). Kuna hageja väide osa kuulumisest tema ja endise abikaasa ühisvarasse on tõendamata, siis kohus ei tuvastanud, et kostja osad kuuluvad hagejale ja tema endisele abikaasale ühisvarana. Sellisel juhul ei ole kostja osanike koosolekul hääle andmiseks vajalik mõlema ühine tahteavaldus. Vaidlus puudub selles, et endine abikaasa võis 31.07.2013 ja 21.08.2013 koosolekud kokku kutsuda. Järelikult on vaidlusalune otsus vastu võetud ja hageja esimene nõue jääb rahuldamata. Hageja teise nõude (tuvastada kostja osanike 21.08.2013 otsuse tühisus) õiguslik alus on ÄS § 1721 teine lause. Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Sama põhimõtet kinnitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2. Seega on oluline, kas kostja osanike koosolekute kokkukutsumisel järgiti selleks ettenähtud korda (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-08 p 19, lahendi nr 3-2-1-7408 p-i 15 teine lõik ja lahendi nr 3-2-1-99-08 p-i 14 teine lõik). Koosoleku kokkukutsumise korda reguleerivad muu hulgas ÄS § 172 lg-d 1 ja 2. Kuna hagejale kohase teate saatmisele tugineb kostja ja hageja on selle vastuväite vaidlustanud, siis tuli kostjal tõendada teate saatmine, kättesaamine või kättesaaduks lugemise aluste esinemine (vt sarnaselt nõukogu koosoleku kohta Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-07 p 15 esimene lõik, ainult kohase saatmise tõendamise piisavuse kohta Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6-03 p 13 esimene lõik). Vaatamata kohtu vastavale ettepanekule ei tõendanud kostja enda esitatud asjaolusid hageja koosolekute toimumisest teadmise ja neist meelega kõrvale hoidmise ega otsuse heakskiitmise kohta. Ainult koosolekute kutsetega (tlk 46–47 ja 52) ei ole tõendatud nende osanikele saatmine ettenähtud viisil ja korras. Hageja endise abikaasa lepingulise esindaja (tlk 80–81) e-kirjad (tlk 90–91) ei saaks üksinda tõendada vastavate teadete kättesaamist või kättesaaduks lugemise aluseid, sest neist ei nähtuks samuti teate jõudmine adressaadini või vähemalt tema mõjusfääri. Lisaks on viidatud e-kirjad ebausaldusväärsed, aga see ei muuda vaidlusaluse asjaolu tõendatust. Varem (tlk 88–89) või hiljem (tlk 92–94) hagejale saadetud kirjade kviitungid ega muud saatedokumendid ei tõenda 31.07.2013 ja 21.08.2013 koosolekute kutsete saatmist ega kättesaamist. Seega on hageja suhtes rikutud nende koosolekute kokkukutsumise korda, sest kohus ei tuvastanud, et hagejale oleks saadetud koosoleku kutse osanike nimekirja kantud aadressil või vähemalt sellisel aadressil, mis koosoleku kokkukutsujale oli teada kui hageja aadress. Järelikult on rikutud ÄS § 172 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Hinnangut koosoleku korra rikkumisele ei mõjuta kostja väide, et hageja oli koosolekutest teadlik. Hagiavaldusest nähtub, et hageja koosolekutest ei teadnud ja kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-99-08 p 14 teine lõik). Hageja pankrotimäärusest (tlk 36–43), pankrotihalduri määramisest ega halduri vaikimisest vaidlusaluse koosoleku ja otsuse osas ei saa järeldada hageja heakskiitu. Käesoleva juhtumi asjaoludel ei esine ühtegi TsÜS § 68 lg-s 4 sätestatud olukordadest vaikimise või tegevusetuse tahteavalduseks lugemiseks. Järelikult ei ole hageja vaidlusalust otsust heaks kiitnud. Kuna kohus tuvastas, et 21.08.2013 koosoleku kokkukutsumise korda on hageja suhtes talle kutse saatmata jätmisega oluliselt rikutud, koosolekul ei osalenud kõik osanikud ja hageja ei ole viidatud koosolekul vastu võetud otsuseid ka heaks kiitnud, siis on vaidlusalune otsus ÄS § 1721 ja § 1771 lg 1 järgi tühine ja hageja teise võimalusena esitatud nõue tuleb rahuldada.

TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel tuleb jätta arvestamata Suur Õde OÜ pankrotimäärus (tlk 95– 104) ja prokuratuuri kiri (tlk 105–106), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 teisest lausest tuleb jätta arvestamata hageja endise abikaasa lepingulise esindaja väidetavate e-kirjade väljatrükid (tlk 90–91), sest neil märgitud saatmise ajad ei ole usutavad. Nimelt on mõlemal väljatrükil märgitud kellaaeg kujul, kus kellaaja numbriline avaldis on suurem kui 12:00, aga sellele on lisatud ingliskeelne lühend „PM”. E-posti tarkvaras märgitakse kirja saatmise kellaaega kas 24-tunni süsteemis ilma päeva poolele viitava lühendita või 12-tunni süsteemis koos päeva poolt osutava lühendiga

AM/PM.

Tuginedes osanike otsuse kui tehingu osas TsÜS § 67 lg-le 1, § 84 lg 1 esimesele lausele, ÄS § 1771 lg-le 4 ja § 178 lg-le 6 tuleb rahuldada hageja taotlus ja määrata saata otsuse jõustumisel selle ärakiri äriregistri pidajale. Hageja esimese alternatiivina esitatud nõude rahuldamata jätmise tõttu peaksid selle nõudega seonduvad menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ning teise nõude rahuldamisest tulenevalt vastavad kulud omakorda kõik kostja kanda. Ebaloogiline on hageja väide lähtumisest nõude esitamisel tema ja endise abikaasa vahelise kohtuvaidluse asjaoludest, sest esiteks pidi hagejale olema osa omandamise aeg teada ja teiseks ei saa panna kostja kanda menetluskulusid tulenevalt hageja ja tema endise abikaasa vahelisest vaidlusest. Menetluskulude jaotus ja selle hilisem rahaline kindlaksmääramine võib omada puutumust hageja pankrotivaraga, mistõttu tuleb saata otsus teadmiseks ka hageja pankrotihaldurile. Apellatsioonkaebus 04.04.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 28.02.2014 otsuse osas, millega hagi rahuldati ehk resolutsiooni p-id 1, 3, 4 ja 5 ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, tunnistada kostja 21.08.2013 üldkoosoleku otsused kehtivateks, jätta Harju Maakohtu registriosakonna poolt kostja 21.08.2013 üldkoosoleku otsuste alusel tehtud kanded muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kostja oli teinud kõik endast oleneva, et selgitada välja hageja tegelikku asukohta ning oli edastanud talle kostja üldkoosolekute kokkukutsumise teated nii kostjale teadaolevale aadressile, hotelli Kolm Õde aadressil xxxxxxxxxxx, kus hageja tol hetkel reaalselt elas, kui ka hageja e-posti aadressile xxxxxxxxxx, millele on kostja saatnud nii varem kui ka hiljem korduvalt mitmesuguse sisuga teateid ning mida on hageja ise mitmetes dokumentides oma e-posti aadressina avaldanud. Hageja on ise hagi lisana 1 esitanud Harju Maakohtu 09.04.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-131479, milles hageja oli samuti hagejaks ja kus ta on avaldanud oma elukoha aadressina xxxxxxxxxxx. Samuti on hageja lisanud hagile (lisa 3) Harju Maakohtu 26.06.2014 pankrotimääruse tsiviilasjas nr 2-13-25850, mille leheküljelt 2 on võimalik teha kindlaks, et hagejale toimetati esmane pankrotihoiatus kätte 01.04.2013 just sellele samale aadressile xxxxxxxxxxx ning hageja ei ole antud asjaolu kuni käesoleva ajani vaidlustanud. Seega ei ole kostjal põhjust kahelda selles, et hageja on tegelikult saanud kätte kõik tema nimele adresseeritud ja nii aadressile xxxxxxxxxxxx toimetatud postisaadetised kui ka tema eposti aadressile saadetud teated, nende hulgas ka kutsed 31.07.2013 ja 21.08.2013 toimuvatele üldkoosolekutele. Seda enam, et hageja võttis I Wi poolt 18.10.2013 tähitud posti teel tema nimele aadressile xxxxxxxxxx saadetud nõudekirja vastu veel 21.10.2013, seega veel pärast käesoleva hagi esitamist 15.10.2013. Antud asjaolu tõendas kostja poolt hagivastusele lisatud lisa nr 7. Hageja poolt käesolevas hagis elukohana mainitud aadress Tallinn, Rataskaevu 22

on kostjale ja I Wile teadmata. Hageja ei ole tõendanud, millal ja millisel viisil on ta kostjat teavitanud oma elukoha muutumisest. Maakohus ei ole võtnud arvesse kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, mis kujutab õigusnormi rikkumist ning apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha maakohtu otsusest erinev otsus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, milliseid tõendeid maakohus on ebaõigesti hinnanud ja millest tuleneb 21.08.2013 osanike koosoleku kokkukutsumise korra järgimise asjaolude ebaõige või ebapiisav tuvastamine ning milliste tõenditega kostja oma väiteid tõendada soovib. Maakohus on põhjendatult märkinud, et 31.07.2013 ja 21.08.2013 koosolekute kutsete saatmist ega kättesaamist ei tõenda varem või hiljem hagejale saadetud kirjade kviitungid ega muud saatedokumendid ja hageja endise abikaasa lepingulise esindaja e-kirjade väljatrükkidest ei nähtuks nende jõudmine adressaadini või vähemalt tema mõjusfääri, ning ainult koosolekute kutsetega ei ole tõendatud nende saatmine hagejale. ÄS § 172 lg 1 kolmanda lause kohaselt peab osanike koosoleku kokkukutsumise teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Riigikohus on 21.12.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-123-07 (p 12, 14) leidnud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, ning e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, kuid usaldusväärseks tõendiks võib olla nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja suhtes on rikutud 31.07.2013 ja 21.08.2013 koosolekute kokkukutsumise korda (ÄS § 172 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Menetluskulud Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.