Hagi rahuldada osaliselt. Jätta rahuldamata hageja XXX nõue kostja XXXOÜ vastu tuvastada, et kostja osanike 21. augusti 2013 otsust, millele tuginedes on Harju Maakohtu registriosakond 30. augustil 2013 teinud muutmiskande, ei ole olemas. Rahuldada hageja XXX alternatiivne nõue kostja XXXOÜ vastu ja tuvastada, et XXXOÜ (registrikood XXX) osanike 21. augusti 2013 otsus, millele tuginedes on Harju Maakohtu registriosakond 30. augustil 2013 teinud muutmiskande, on tühine. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagi esitamisel tasutud riigilõiv, millest jätta 50% hageja ja 50% kostja kanda. Saata otsus jõustumisel Harju Maakohtu registriosakonnale kande muutmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-13-48295 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(edaspidi „hageja”) esitas 15. oktoobril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse XXXOÜ (edaspidi „kostja”) vastu nõudega tuvastada, et kostja osanike
21.augusti 2013 otsust, millele tuginedes on Harju Maakohtu registriosakond
30.augustil 2013 teinud muutmiskande (edaspidi „vaidlusalune otsus”), ei ole olemas või alternatiivselt selle otsuse tühisus.
2.Kohus võttis hagiavalduse 21. oktoobri 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
27.detsembril 2013 vastuse hagile, milles taotles hagi läbi vaatamata jätmist ja vaidles hagile vastu. Hageja esitas 16. jaanuaril 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde. Hageja pankrotihaldur teatas samal päeval kohtule, et ei soovi menetlusse astuda.
3.Kohus määras 10. veebruari 2014. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses, selgitas pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist, samuti andis tähtajad tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Hageja edastas kohtule ja kostja esindajale 18. veebruaril 2014 täiendava seisukoha, milles muu hulgas nõustus otsuse tegemisega ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja vastas omapoolse seisukohaga
25.veebruaril 2014, milles samuti nõustus otsusest kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmisega, kuid teatas kohe apellatsioonkaebuse esitamise soovist puhuks, kui hagi mingis osas rahuldatakse. Täiendavaid tõendeid pooled pärast 10. veebruari 2014. aasta määrust ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja väited
4.Hageja nõuab vaidlusaluse otsuse puudumise (esimene nõue) või alternatiivselt selle tühisuse (teine nõue) tuvastamist. Hageja põhiväited on järgmised:
2 (7)
2-13-48295 − hageja ja XXX(edaspidi „hageja endine abikaasa”) olid abielus 8. märtsist 2008 kuni
9.aprillini 2013 ning omandasid sel ajal kumbki kostja osa, mis moodustab 25% osakapitalist. Osade abielu ajal omandamise tõttu on need abikaasade ühisvara, mis on seni jagamata, ja nad said teostada osadest tulenevaid õigusi ka pärast abielu lõppemist üksnes ühiselt; − vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise poolt ei ole antud hageja ja tema endise abikaasa ühist häält, samuti puudub ülejäänud kolmanda osaniku hääl, st seda otsust ei ole vastu võetud; − hageja ei ole saanud kätte endise abikaasa kutseid 31. juuli 2013 ega 21. augusti 2013 kostja osanike koosolekutele, millest viimasel otsustas ainsana osalenud endine abikaasa kutsuda tagasi hageja kostja juhatusest, valida uueks juhatajaks ennast, muuta kostja aadressi ja viia läbi erikontroll. Koosolekute kokkukutsumise korda on hagejale kutse saatmata jätmisega oluliselt rikutud, samuti ei ole hageja vaidlusalust otsust hiljem heaks kiitnud, mistõttu on otsus tühine.
5.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja leiab, et kui ka esimene nõue jääb rahuldamata, siis on põhjendatud panna kõik kulud kostja kanda, sest ta on nõuet esitades tuginenud ühisvara jagamise menetluses (tsiviilasi nr 2-13-18233) hageja endise abikaasa esitatud arusaamisele ühisvara koosseisust. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − kostja osad ei ole hageja ja tema endise abikaasa ühisvara, vaid kummagi lahusvara, sest need on soetatud enne abielu sõlmimist. Järelikult ei olnud kostja osanike koosolekul hääletamiseks vajalik hageja ja tema endise abikaasa ühine tahteavaldus, mistõttu vaidlusalune otsus on vastus võetud hageja endise abikaasa kui ainsa
21.augusti 2013 koosolekul osalenud osaniku häältega; − hageja endine abikaasa nõudis 17. juunil 2013 hagejalt kui kostja toonaselt juhatajalt osanike koosoleku kokkukutsumist ja vastava taotluse sai kostja aadressil XXX/ XXX kätte 19. juunil 2013. Kostja juhatus osanike koosolekut kokku ei kutsunud. Järelikult oli kostja endine abikaasa kostja osanikuna õigustatud ise osanike koosoleku kokku kutsuma; − hageja endine abikaasa koostas ja saatis hagejale teated 31. juuli 2013 ja
21.augusti 2013 koosolekute kohta osanike nimekirja kantud aadressil ning lisaks teavitas endise abikaasa lepinguline esindaja hagejat koosolekutest e-kirja teel. Järelikult ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja vaidlusalune otsus ei ole tühine; − hageja oli teadlik mõlema koosoleku toimumisest ja hoidis neist pahatahtlikult kõrvale; − hageja pankrotihaldur on vaidlusaluse otsuse heaks kiitnud, st isegi koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise korral oleks otsus heakskiidu tõttu muutunud kehtivaks.
7.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt: hageja esimene nõue jääb rahuldamata, aga teine nõue on kohtu hinnangul edukas. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda, välja arvatud hagi esitamisel makstud riigilõivu, millest kummagi poole kanda jääb pool.
3 (7)
2-13-48295
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − hageja endine abikaasa ja hageja abiellusid 8. märtsil 2008 ning nende abielu lahutati
9.aprilli 2013. aasta Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-13-1479 (tlk 6); − kostja on osaühing (tlk 44, 86–87); hageja ja tema endine abikaasa on märgitud äriregistri informatiivsetes andmetes kui kostja osanikud, kellele kummalegi kuulub kostja osa, mis moodustab 25% osakapitalist (tlk 34–35, 86–87); − hageja endine abikaasa nõudis 17. juunil 2013 hagejalt kui kostja toonaselt juhatajalt osanike koosoleku kokkukutsumist ja vastava taotluse sai kostja aadressil XXX/ XXX kätte 19. juunil 2013 (tlk 88–89); − hageja endine abikaasa kutsus 31. juuliks 2013 ja 21. augustiks 2013 kokku kostja osanike koosolekud, mh juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme valimiseks (tlk 46–47 ja 52). Kuna 31. juuli 2013 koosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum (kohal oli ainult hageja endine abikaasa, tlk 45 ja 48), siis toimus 21. augustil 2013 korduskoosolek, kus osales samuti ainult hageja endine abikaasa, kes otsustas kutsuda tagasi hageja kostja juhatusest, valida uueks juhatajaks ennast, muuta kostja aadressi ja viia läbi erikontroll (tlk 49 ja 53); − kostja juhatuse koosseisus muutuste tegemise ja kostja aadressi muutmise kohta tehti äriregistris kanded 30. augustil 2013 (tlk 44).
10.Hageja esimese nõude õiguslik alus on äriseadustiku (ÄS) § 174 lg 1 (mille kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet) koosmõjus ÄS § 165 lg 1 esimese lausega (mis sätestab, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt). Hageja väite järgi puudus tema ja endise abikaasa ühine tahteavaldus, mis oleks eelduseks osanike otsuse vastuvõtmiseks. Ühise tahteavalduse puudumist ei ole kostja kahtluse alla seadnud. Kui osad kuulusid hageja ja endise abikaasa ühisvarasse, siis ei ole vaidlusalust otsust vastu võetud (Riigikohtu 8. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 ja 29. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08).
11.Hageja väidab, et tema ja endise abikaasa osad kuuluvad nende ühisvarasse, st kokku kuulub neile ühiselt 50% kostja osakapitalile vastav osa. Kostja vaidleb sellele väitele vastu tuues esile, et osad omandati enne abielu ja järelikult kuulub nii hagejale kui tema endisele abikaasale kummalegi lahusvarana kostja osa, mis vastab 25%-le kostja osakapitalist. Kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg 2 järgi kohaldatava varem kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 järgi sõltub osade kuulumine vastavalt poolte ühis- või lahusvarasse osade omandamisest kas abielu ajal või enne seda. Kumbki pool ei ole oma väidet osa soetamise kohta piisavalt tõendanud. Kostja esitatud 15. juuni 2007 avaldusest ega osaniku otsusest (tlk 84–85) ei nähtu üheselt ja selgelt, et hageja ja tema endine abikaasa oleks saanud kostja osanikeks. Kostja esitatud registriandmete väljavõttest (tlk 86–87) ei ole ka tuvastatav, millal hageja ja tema endine abikaasa kostja osad soetasid. Samuti ei tõenda osade soetamist ega kuuluvust hagi tagamise kohtumäärus hageja endise abikaasa ja hageja vahelise ühisvara jagamise kohtuvaidluses (tlk 119–121). Kohus tegi pooltele ettepaneku oma väiteid osade soetamise ja sellest sõltuva kuuluvuse kohta täiendavalt tõendada, aga kumbki pool vastavaid tõendeid ei esitanud. Hageja nõude puhul on hagejal suurem ja esmane tõendamiskoormis (Riigikohtu 6. veebruari 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13 teine lõik). Kuna hageja väide osa kuulumisest tema ja endise abikaasa ühisvarasse on tõendamata, siis ei tuvasta kohus, et kostja osad kuuluvad hagejale ja tema endisele abikaasale ühisvarana. Sellisel juhul ei ole kostja osanike koosolekul hääle andmiseks vajalik mõlema ühine
4 (7)
2-13-48295 tahteavaldus. Vaidlust ei ole selles, et endine abikaasa võis 31. juuli 2013 ja 21. augusti 2013 koosolekud kokku kutsuda. Järelikult on vaidlusalune otsus vastu võetud ja hageja esimene nõue jääb rahuldamata.
12.Hageja teise nõude õiguslik alus on ÄS § 1721 teine lause, mis näeb ette, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, siis on koosolekul tehtud otsused tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Sama põhimõtet kinnitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2. Seega on oluline, kas kostja osanike koosolekute kokkukutsumisel järgiti selleks ettenähtud korda (Riigikohtu 8. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 19; 29. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 15 teine lõik, ja 19. novembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-08, p 14 teine lõik). Koosoleku kokkukutsumise korda reguleerivad muu hulgas ÄS § 172 lg-d 1 ja 2, st koosoleku toimumise teade tuleb saata osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil, aga kui koosoleku kokkukutsuja teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
13.Kuna hagejale kohase teate saatmisele tugineb kostja ja hageja on selle vastuväite vaidlustanud, siis tuli kostjal tõendada teate saatmine, kättesaamine või kättesaaduks lugemise aluste esinemine (vt sarnaselt nõukogu koosoleku kohta Riigikohtu 21. detsembri 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 15 esimene lõik; ainult kohase saatmise tõendamise piisavuse kohta 29. jaanuari 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13 esimene lõik). Teiseks leiab kostja, et hageja teadis koosolekute toimumisest ja hoidis neist meelega kõrvale. Kolmanda võimalusena tugineb kostja vaidlusaluse otsuse heakskiitmisele, ka see asjaolu kuulub kostja tõendamiskoormisesse. Ühtegi neist asjaoludest kostja vaatamata kohtu vastavale ettepanekule ei tõendanud.
14.Ainult koosolekute kutsetega (tlk 46–47 ja 52) ei ole tõendatud nende osanikele saatmine eespool p-s 12 kirjeldatud viisil ja korras. Hageja endise abikaasa lepingulise esindaja (tlk 80– 81) e-kirjad (tlk 90–91) ei saaks üksinda tõendada vastavate teadete kättesaamist või kättesaaduks lugemise aluseid, sest neist ei nähtuks samuti teate jõudmine adressaadini või vähemalt tema mõjusfääri. Lisaks asub kohus viidatud e-kirjade hindamisel seisukohale, et need on ebausaldusväärsed (vt järgnevas p 18), aga see ei muuda vaidlusaluse asjaolu tõendatust. Varem (tlk 88–89) või hiljem (tlk 92–94) hagejale saadetud kirjade kviitungid ega muud saatedokumendid ei tõenda 31. juuli 2013 ja 21. augusti 2013 koosolekute kutsete saatmist ega kättesaamist. Seega on hageja suhtes rikutud nende koosolekute kokkukutsumise korda, sest kohus ei tuvasta, et hagejale oleks saadetud koosoleku kutse osanike nimekirja kantud aadressil või vähemalt sellisel aadressil, mis koosoleku kokkukutsujale oli teada kui hageja aadress. Järelikult on rikutud ÄS § 172 lg-te 1 ja 2 nõudeid.
15.Kohtu hinnangut koosoleku korra rikkumisele ei mõjuta käesolevas asjas kostja väide, et hageja oli koosolekutest teadlik. Hagiavaldusest nähtub, et hageja koosolekutest ei teadnud ja kostja ei ole vastupidist tõendanud.
16.Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes
5 (7)
2-13-48295 kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks (Riigikohtu 19. novembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-08, p 14 teine lõik). Kostja alternatiivse vastuväite järgi ongi hageja oma pankrotihalduri kaudu vaidlusaluse otsuse heaks kiitnud. Hageja pankrotimäärusest (tlk 36–43), pankrotihalduri määramisest ega halduri vaikimisest vaidlusaluse koosoleku ja otsuse osas ei saa järeldada hageja heakskiitu. TsÜS § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Käesoleva juhtumi asjaoludel ei esine ühtegi neist olukordadest. Järelikult tuvastab kohus, et hageja ei ole vaidlusalust otsust heaks kiitnud.
17.Kuna kohus tuvastas, et muu hulgas 21. augusti 2013 koosoleku kokkukutsumise korda on hageja suhtes talle kutse saatmata jätmisega oluliselt rikutud, koosolekul ei osalenud kõik osanikud ja hageja ei ole viidatud koosolekul vastu võetud otsuseid ka heaks kiitnud, siis on vaidlusalune otsus ÄS § 1721 ja § 1771 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 24 ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Hageja teise võimalusena esitatud nõue tuleb rahuldada.
18.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata Suur Õde OÜ pankrotimääruse (tlk 95–104) ja prokuratuuri kirja (tlk 105–106), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 teisest lausest jätab kohus asja lahendamisel arvestamata hageja endise abikaasa lepingulise esindaja väidetavate e-kirjade väljatrükid (tlk 90–91), sest neil märgitud saatmise ajad ei ole usutavad. Nimelt on mõlemal väljatrükil märgitud kellaaeg kujul, kus kellaaja numbriline avaldis on suurem kui 12:00, aga sellele on lisatud ingliskeelne lühend „PM”. Kohtu andmetel märgitakse e-posti tarkvaras kirja saatmise kellaaega kas 24-tunni süsteemis ilma päeva poolele viitava lühendita või 12-tunni süsteemis koos päeva poolt osutava lühendiga AM/PM.
19.Hageja on taotlenud otsuse saatmist maakohtu registriosakonnale kui äriregistri pidajale. Osanike otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes (Riigikohtu 20. juuni 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21). TsÜS § 84 lg 1 esimene lause sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on tühise otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne ebaõige. ÄS § 1771 lg 4 alusel kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses muu hulgas sama seaduse § 178 lg 6, mis näeb ette, et kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja saadab otsuse jõustumisel selle ärakirja äriregistri pidajale.
20.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1, § 132 lg 1 ning § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot.
21.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, v.a hagi esitamisel tasutud riigilõiv, mille kohus jätab sama normi alusel võrdsetes osades kummagi poole kanda. Hageja esimese alternatiivina esitatud nõude rahuldamata jätmise tõttu peaksid selle nõudega seonduvad menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ning teise nõude rahuldamisest tulenevalt vastavad kulud omakorda kõik kostja kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et ka esimese nõude rahuldamata jätmise korral peaks kõik kulud jääma kostja kanda. Ebaloogiline on hageja väide lähtumisest nõude esitamisel tema ja endise abikaasa vahelise kohtuvaidluse asjaoludest, sest esiteks pidi hagejale olema osa omandamise aeg teada ja teiseks ei saa panna kostja kanda menetluskulusid tulenevalt hageja ja tema endise abikaasa vahelisest vaidlusest. Kohtu hinnangul võib menetluskulude jaotus ja selle hilisem rahaline kindlaksmääramine omada puutumust hageja pankrotivaraga, mistõttu kohus saadab otsuse teadmiseks ka hageja pankrotihaldurile.
6 (7)
2-13-48295
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.