Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud XXX esitas 24.04.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vara võlgnikul puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik koos abikaasaga ostsid 2006.a Viimsi valda maja. Selleks võtsid nad Krediidipangalt laenu. Abikaasa võttis laene eraisikutelt. Võlgnik polnud asjast teadlik. 2007.a sügisel avastas võlgnik abikaasaga, et majal puudus ehitus- ja kasutusluba. Samuti oli majal mitmeid teisi varjatud puudusi (halb kanalisatsioonisüsteem ja puudus drenaažisüsteem). Drenaažisüsteemi puudumine uputas pidevalt keldrikorrust, mistõttu vajas nii maja kui krunt investeerimist ja remonti. Abikaasa võttis jälle laenu kolmandatelt isikutelt. Kuna võlgnik kohtus kaotas hagi endise maja omaniku vastu, siis ei saanud nad ka kompensatsiooni maja varjatud puuduste eest. Kuna maja vajas pidevalt remonti, siis hakkas võlgnik koos abikaasaga võtma lisana väikseid laene pankadest ja eraisikutelt. Võlgnikul oli vaid üks töökoht ja puudub võimalus teha kõrvalt tööd. Võlgniku lapsed ei saa võlgnikku samuti rahaliselt toetada. Võlgniku töötasu vähenes. Võlgniku abikaasa firmal tekkisid probleemid, sissetulek kadus. Põhikohalt ta ka koondati. 2010.a toimus maja võõrandamine panga tütarettevõttele väga väikese hinnaga, mis oli kaks korda väiksem võlgniku poolt võetud pangalaenust. Võlgnikul puuduvad juriidilised teadmised ja ka rahalised vahendid, et vaidlustada kohtutäituri tegevust ja maja müüki. Enne maja müüki, leidis võlgniku abikaasa tööd Suurbritannias majahoidjana ja lapsehoidjana. Võlgnik otsis samuti lisa töid, et maja alles jääks. Sellest ei piisanud. Võlgnik tagastas osaliselt eraisikutele ja Swedbank`ile ja SEB laenud. Võlgniku abikaasa kaotas Suurbritannias töökoha ja pidi uuesti hakkama tööd otsima. Selle aja jooksul esitas BIGPANK nõude laenu tagastamiseks, kuna võlgnik oli käendajaks oma abikaasale. Abikaasa sai uuesti tööd Suurbritannias. Kuna võlgnik kaotas oma maja, siis on ta sunnitud üürima elamiseks korterit. Igakuiselt tasub võlgnik oma palgast 250 eurot BIGPANK`ale. Võlgnik on peaaegu 60 aastane ja tööd teha tehases on igakuiselt raskem. Võlgnik kardab, et oma vanuse tõttu ta koondatakse. Lisaks sellele saab ta pensioni. Võlgnik on teadvustanud, et ei suuda tagastada laenusummasid. Võlgnik on seisukohal, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks, mistõttu palub ta, juhindudes pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) §-dest 1 lg 2, § 2, § 9 lg 1, § 13 ja § 15 lg 3 p 3 välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku XXX’i pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Rein Vaiksaar esitas 20.05.2014 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul vara, mille saaks arvestada pankrotivara hulka. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 153 376.70 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu., kuna võlgniku enda selgitused kinnitavad ja ka halduri hinnang on, et välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnikul vara pankrotivara mõttes ei ole, sissenõutavaks

muutunud nõuete kogusumma moodustab vähemalt 153 376.70 eurot. Aruandes on toodud järeldus, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetus ei ole seotud kuriteotunnustega teoga. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Rein Vaiksaare tasuks 440 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 145.20 eurot ja vajalike kulutuste katteks 71.92 eurot, välja mõista nimetatud kulutused pankrotivara arvelt. Osaliselt palub ajutine haldur välja mõista tasu ja hüvitis riigi vahenditest, summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks), ning ülejäänud osas hüvitada pankrotivara arvel. 22.05.2014 kohtuistung Kohtuistungil võlgnik jääb pankrotiavalduse juurde. Võlgnikul vastuväited ajutise halduri aruandele ja tasu taotlusele puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 ajutise pankrotihalduri Rein Vaiksaare. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 153 376.70 euro ulatuses ning pankrotivarasse arvatav vara puudub. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus XXX pankroti välja. Haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või vara tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (TsMS § 23 lg 3). Eelmärgitud paragrahvi lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 440 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 145.20 eurot ja kulutusteks 71.92 eurot, välja mõista võlgniku pankrotivarast. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu 325.08 eurot ja kulutused 71.92 eurot (397-71.92) välja riigi vahenditest. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.