2-14-18103/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud XXXOÜ esitas 01.05.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku avaldus juriidilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul tekkisid tõsisemad makseraskused 18.11.2014 aastal, kui ta sõlmis XXXOÜ suuremahulise koostöökokkuleppe, millega määratleti võlgniku poolt valmistatavad tooted, nende valmistamise tähtajad ja ühtlasi ka tellija poolsed maksetähtajad. Kuna tööde tellijal tekkisid tõsised makseraskused, mis omakorda tekitasid makseraskusi võlgniku arveldustes (palgad, maksud, liisingud jne). 2013 detsembri lõpuks pidid lepingu järgi olema laekunud kõik saada olevad summad, aga reaalsuses oldi endiselt võlgu üle 150 000 euro. Selleks ajaks oli võlgniku tekkinud arvestav maksuvõlg, millest suure osa moodustas XXXOÜ-le väljastatud arvete pealt deklareeritud käibemaks, mida reaalsuses ettevõtte kätte polnud saanud. Võlgnik teadis, et XXX taotleb seda käibemaksu endale maksuametist tagasi, palus võlgnik maksuhaldurit, et ta pigem tasaarveldaks selle summa võlgniku maksuvõla arvelt. Maksuhaldur väitis, et ta ei saa seda teha ning kandis raha XXXOÜ arvele, kes selle oma teistele võlglastele laiali jagas. Veebruari lõpuks oli XXXOÜ endiselt laekumata üle 105 000 euro põhivõlga pluss viivised ning tähtaja olid ületanud ka mitmed teised arved, siis oli selleks hetkeks võlgnikul kassavooline olukord muutunud üsna kriitiliseks. Selle tulemusena otsustas võlgnik teha ametlikku saneerimist. Sellest teavitati kirjalikult ka maksuhaldurit. Peale seda maksuhaldur tühistas maksude tasumise ajatuse ning alustas sundtäitmist. Hiljem selgus, et maksuhaldurile ei meeldinud sõna “saneerimine“, kuna nende plaan oli maksimaalselt kiiresti ja ruttu oma võlg kätte saada. Hiljem maksuhaldur palus esitada uue ajastamistaotluse, mida võlgnik ka tegi ning millega sundtäitmine peatus. Reedel 14.03.2014 esitati ajatustaotlus 60 000 euro maksuvõla tasumiseks koos rahavoogude prognoosi, bilansi, ostu ja müügireskontro, lisaselgituste ning tagatiste pakkumisega (tagatiseks pakuti kahte erinevat nõuet). Maksuhaldur arestis 17.03.2014 korraldusega nr 13-2.7/1704 võlgniku XXXOÜ suurima võlgniku XXXOÜ nõude osaliselt (49 765,95 eurot). Maksuhaldur ei määranud XXXOÜ mitte mingisugust tasumiskuupäeva, küll aga keelas sellega võlgnik XXXOÜ otsesõnu tegeleda selles osas võlgnikult võla sisse nõudmisega. Samuti ei vähendanud maksuhaldur võlgnik XXXOÜ võlanõuet ega hoolimata nõude arestimisest, ei andnud ka positiivset ajatamisotsust. Ka ei aktsepteerinud maksuhaldur võlgnik XXXOÜ poolt oma maksuvõla ajatamistaotluses pakutud maksuvõla tasumise graafikut, vaid asus tagatist realiseerima. Sellel hetkel oli võlgnik XXXOÜ põhinõue XXXOÜ vastu 105 727,73 eurot pluss kõrvalnõude viivised 12 000 eurot. Võlgnik jäi ootama oma kliendi rahade laekumisi. Kui 28.03.2014 kliendile rahad laekusid, siis vastavalt Peeter Soosalu ( XXXOÜ juhatuse liige) palvele saatis XXX talle e-maili teel täpse arvestuse, kui palju ta peab võlgnikule kandma ning ühtlasi meenutas ka seda , et tal tuleb täita maksuhalduri korraldus vastavalt sealsetele juhistele. XXXOÜ tasus maksuhaldurile ainult 5 000 eurot. Maahaldur on võtnud kasutusele täiendavaid sanktsioone võlgniku suhtes. 16.04.2014 otsusega teatas maksuhaldur,

välja kuulutada juriidilise isikust võlgniku XXXOÜ pankrot. Tuginedes PankrS § 15 lg-le 2 palub võlgnik nimetada ajutine haldur ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankrot välja kuulutada. 07.05.2011 Harju Maakohus määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutise pankrotihalduri ja määras pankroti avalduse läbi vaatamiseks kohtuistungi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur Indrek Naur esitas 16.05.2014 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandes ajutine haldur on analüüsinud pankrotiavalduse esitamise õigeaegsust ja leidnud, et võlgniku juhatuse liige pidi pankrotiavalduse esitama hiljemalt 01.05.2014. Võlgnik esitas 01.05.2014 pankrotiavalduse, seega pankrotiavalduse esitamisega ei ole hilinetud. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 841 889.29 euro ulatuses ning vara 0 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks võimalused puuduvad. Püsiv maksejõuetus kujunes aruande kohaselt välja 2014. aasta aprillikuus. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuseni viisid võlgniku Maksu- ja Tolliametile võlg, kuna maksuhaldur teatas, et ei ajata võlga ning lisaks juba 17.03.2014 arestitud nõudele alustati 21.04.2013 korralduse alusel sundtäitmismenetlust. Ajutise halduri esialgsel hinnangul vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Aruande kohaselt puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Ajutine pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus määrata ajutise halduri tasuks 1920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 633.60 eurot, seega summas 2553.60 eurot. Ajutine haldur on avaldanud nõusolekut jätkata XXXOÜ pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 kirjaliku nõusoleku alusel Indrek Nauri. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 ja 4 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 45362.25 euro väärtuses ja sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 841 889.29 euro ulatuses. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 633.60 eurot, kokku 2553.60 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb XXXOÜ-lt välja mõista ajutise halduri tasu kogusummas 2553.60 eurot Indrek Nauri kasuks.