Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kõnealuste kaupade kohta ei ole aga arveid XXXOÜ-le kuni tänaseni esitatud. 12.11.2012 saatis hageja raamatupidaja kaupade saajafirma raamatupidajale saldovõrdlusteks saldoteatised – ühe rahaliste kohustuste võlgnevuse kohta ja teise üle antud kaupade kohta, milliste osas ei ole veel arvet tehtud. XXXOÜ raamatupidaja teatas, et kõnealuseid saatelehti ega saatelehtedega seotud kaupu ei ole XXXOÜ saanud. Varasema hageja auditi käigus oli aga kostja esitanud audiitorile tabeli kujul andmed, mille kohaselt on kõnealused seadmed üle antud XXXOÜ-le. Kostja ei ole aga senini olnud võimeline esitama hageja nõukogule ega uuele juhatajale saatelehti, millest nähtuks, et XXXOÜ on kõnealused kaubad vastu võtnud. Kui kostja oleks esitanud hagejale kauba saaja kinnitusega saatelehed, oleks hagejal võimalus seadmete müügihind sisse nõuda XXXOÜ-lt. Kuna selliseid saatelehti ei ole kostja hagejale esitanud, siis puudub hagejal võimalus kõnealuste seadmete eest tasu nõudmiseks XXXOÜ-lt. Praeguseks on kujunenud olukord, kus kõnealuseid seadmeid ei ole hageja laos ning puuduvad ka seadmete üleandmise dokumendid. Sõltumata sellest, kas kostja andis XXXOÜle seadmed üle seda nõuetekohaselt vormistamata või toimus seadmete kadumine hageja laost mõnel muul viisil, on seadmete kadumisest tekkinud kahju põhjuseks kostja hoolsuskohustuse rikkumine. Kui seadmed tõepoolest anti üle XXXOÜ-le, tulnuks kostjal korraliku ettevõtja hoolsusega käitudes vormistada seadmete üleandmine selliselt, et hagejal oleks võimalik seadmete eest tasumist nõuda nende saajalt. Kui kõnealuseid seadmeid tegelikult XXXOÜ-le üle ei antud, siis oleks tulnuks kostjas hoolika käitumise korral rakendada vajalike meetmeid kaupade kadumise vältimiseks hageja laost. Kuivõrd kostja oli ainus hageja töötaja vastutab ta seadmete kadumise eest isiklikult ja isegi, kui seadmed oleksid mõne teise hageja töötaja hoiul hageja laos, oli kostjal kohustus korraldada seadmete hoiustamine selliselt, et hagejale ei tekkiks kahju. Kõnealuseid seadmeid hageja laos aga säilinud ei ole, mistõttu on hagejale tekkinud kahju 164 400 euro ulatuses. 1.2 Kostja 26.04.2013 vastuses ei tunnista tema vastu esitatud hagi ning palub jätta see rahuldamata. Hageja esitanud 17.10.2012 saatelehe 1000 liitri kütteõli tarnimise kohta. Kostja esitab 17.10.2012 tarnitud 1000 liitri kütteõli eest tasumist tõendava maksekorralduse. Ülejäänud ulatuses on hageja nõue täiel määral tõendamata, kostja vaidleb sellele vastu ning palub see jätta rahuldamata. Hageja heidab kostjale ette teatud kaupade puudumist hageja laos ning asjaolu, et kostja ei ole esitanud hagejale tõendeid kaupade XXXOÜ-le üleandmise kohta. Vaidlusalused seadmed on tarnitud aktsiaseltsile XXX. Aktsiaseltsi XXX näol oli tegemist hageja pikaajalise äripartneriga, kellele on hageja seadmeid regulaarselt tarninud alates 1997. aastas mahus üle miljoni krooni aastas. Kauba üleandmist aktsiaseltsile XXX kinnitavad saatelehed ja kauba eest väljastatud arved, mis peavad olema olemas hageja dokumentide hulgas. Sellised dokumendid peavad olema ka kauba tellinud ja kättesaanud aktsiaseltsil XXX. Kauba eest väljastatud arvete ärakirjad on antud üle ka hagejat esindanud õigusbüroole XXXOÜ. Hageja esitab kohtule kauba tellimised, mis on säilinud hageja arvutis, mis kinnitavad kauba tellimist aktsiaseltsi XXX poolt.

hageja juhatuse liikmele sellist kirjavahetust, kui kaupade tellimisega seotud olulist infot, dokumentatsiooni üleandmisel esitanud. AS-i XXX vastuvõtukinnitusega saatelehti ega arveid hageja käsutuses ei ole. Tõele ei vasta kostja väide, et kaupade tellimise ja tarnimise dokumendid ning arved on olemas ASil XXX. Hageja esitas nõude ASi XXX pankrotimenetluses, kuid ei suutnud oma nõude tõendamiseks esitada ühtegi asjakohast tõendit. Selliste kaupade saamist ega tasumiskohustuse tekkimist ei kinnitanud pankrotihaldurile ka AS-i XXX juhatuse liikmed. Seetõttu esitas nõuete kaitsmisel hageja nõudele vastuväite AS-i XXX pankrotihaldur ning hageja, kelle juhatajaks oli tollel ajal kostja, ei vaidlustanud sellist vastuväidet ega esitanud kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. Nimetatu nähtub nõuete kaitsmise koosoleku protokollist. 1.5 Kostja esitas 13.06.2013 vastuse hageja 20.05.2013 menetlusdokumendile, milles leiab, et hageja oli teadlik nii kaupade müümisest AS-ile XXX kui ka asjaolust, et kirjalik müügileping on sõlmimata. Hageja nõukogu poolt kaasatud vandeadvokaat Mati Maksing on hageja palvel koostanud lepingu projekti vaidlusaluste müügitehingute vormistamiseks kirjalikus vormis. Viidatud projekt saadeti kostjale 02.07.2011 e-kirjaga ja on advokaadi poolt saadetud 07.12.2011 e-kirjaga ka hageja nõukogu liikmetele e-posti aadressidel XXX ning XXX. 1.6 Hageja leiab 25.06.2013 seisukohas, et isegi kui kostja hageja esindajana oleks kunagi andnud üle kõnealused seadmed AS XXX, siis on ta hagejale kahju tekitanud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Hoolsuskohustuse rikkumine seisneb tegevusetuses hageja huvide kindlustamisel ja äririski maandamisel. 1.7 Kostja 08.07.2013 vastuse kohaselt hageja muudab 25.06.2013 esitatud vastuses XXXOÜ-ga seotud sõude osas hagi alust. Kostja ei anna hagejale nõusolekut hagi muutmiseks ja esitas sellele vastuväited. 1.8 Kostja 03.03.2014 seisukoha kohaselt menetlusdokumendi punktis 3.8. toodud koondtabelist nähtuvalt 2007.a. sõlmitud ja täidetud müügilepingute väärtus on kokku 33 368 eurot. Hageja on hagiavalduse esitanud kohtule 24.03.2013. ÄS § 187 lg 3 sätestab, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Seega, sõltumata küsimusest, kas mõni 2007.a. toimunud müügitehing (ning selle dokumenteerimata jätmine) on kostjale kui hageja juhatuse liikmele etteheidetav, on hageja nõue selles osas aegunud. Kostja palub kohaldada hageja nõudele osalist aegumist. 1.9 Hageja 10.03.2014 seisukoha kohaselt kahjunõue põhineb asjaolul, et hagejal ei ole kostja tegevusetuse tõttu olnud võimalik saada kaupade eest tasu. Kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb selles, et ta on jätnud kaupade eest tasu sisse nõudmata isikutelt, kellele kaubad üle anti. Kostja ei ole loonud isegi tasu sissenõudmise eeldusi – dokumenteerinud kaupade üleandmist ega tasukokkuleppeid kaupade saajaga. Hageja on seisukohal, et hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks hageja juhatuse liikmena esitanud tasunõude kaupade saaja vastu enne tasunõude aegumist. Seega rikkus kostja oma kohustust esitada kaubasaaja vastu nõue kohtusse enne selle aegumist.

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Alates XXXAS asutamisest 2006. a oli kostja hageja juhatuse liige. Kanne juhatuse liikme volituste lõppemise kohta tehti äriregistris 10.01.2012 (I kd tl 7). Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja on esitanud kostja kui endise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude. ÄS § 315 lg 2 esimese lause kohaselt vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-33-10 p 11 asunud seisukohale: Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu 30. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03, p 10; nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. 2.1 Kütteõli tarnest tulenev nõue Hageja väidetel on kostja hageja nimel ja arvel tellinud kütteõli oma kodusesse majapidamisse. Kuni 2008. a keskpaigani korraldas hageja oma laoruumi kütmist ise, ostes selleks vajaliku kütteõli. Alates 2008. a teisest poolest otsustati, et kogu kompleksi kütmisega tegeleb samasse kontserni kuuluv teine ettevõte ning hageja hüvitab küttekulud kütmist korraldavale ettevõttele. Asjaolu, et alates 2008. a korraldas hageja ruumide kütmist XXXAS, leidis tõendamist tunnistaja XXX ütlustega ja XXXAS kinnituskirjaga (I kd tl 135). Viimane on kinnitanud ruumide kütmise eest arvete esitamist kuni 30.04.2010 ja nende tasumist. Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest on hageja tasunud perioodil 15.10.2008-21.01.2012 OÜ-le XXX kütteõli eest kokku 7458,38 eurot (I kd 31-35). Kostja selgitab, et tõepoolest XXXAS poolt korraldati nende hoonete kütmist, kuid nendel juhtudel siin konkreetselt on olnud tegemist situatsiooniga, kus on vaja kiiresti toimetada see kütteõli kohale. Ehk, et oluliselt operatiivsem on olnud, kus on esitatud tellimus koheselt OÜle XXX, kelle poolt on see ka koheselt täidetud ja see kütteõli kohale toimetatud (I kd tl 197). Kohtule on esitatud järgmised saatelehed: 10.09.2008. a 2000 liitrit (I kd tl 106) kauba saaja aadress Betooni 4a, Tallinn, 29.01.2010. a 2000 liitrit (I kd tl 107) kauba saaja aadress Betooni 4 a, Tallinn, 03.01 2011. a 1100 liitrit (I kd tl 108) kauba saaja aadress Niidu 6, Saku,

17.10.2012. a 1000 liitrit (I kd tl 36) kauba saaja aadress Niidu 6, Saku. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on tellinud hageja juhatuse liikmena kostja arvel oma isikliku majapidamise (Niidu 6, Saku) tarbeks kütteõli. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et suurtel äriklientidel on soodsamad hinnad (I kd tl 197). Kütteõli on tarnitud kostja kodusele aadressile 17.10.2012. a (I kd tl 36), arve tasus hageja OÜ-le XXX24.10.2012 (I kd tl 35). Nähtuvalt hageja raamatupidaja e-kirjast (I kd lk 37) andis kostja lubaduse kütteõli kinni maksta jaanuaris 2013. a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale hüvitanud selle kütteõli arve. Kostja tunnistab kütteõli tarnimist oma kodusele aadressile 17.10.2012 tarne osas. Samale aadressile on tehtud tarne ka 03.01 2011. a. Kohtule esitatud OÜ XXX03.01.2011 saatedokumendiga nr SKU00007 (I kd tl 108) ja hageja pangaväljavõttega (I kd tl 35) on tõendamist leidnud, et kostja aadressile tarniti 1000 l kütteõli ning selle eest tasus 21.01.2012 hageja 1040,60 eurot. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja tellis oma koju kütteõli hageja majandustegevuse tarbeks. Kostja ei ole tõendanud, et on hagejale hüvitanud viimase poolt tasutud 03.01.2011 kostja koju tarnitud kütteõli eest summa 1040, 60 eurot (I kd tl 35). OÜ XXX10.09.2008 saatelehel nr 21713 (I kd tl 106) ja 29.01.2010 saatelehel nr SKU00163 (I kd tl 107) on kauba saaja aadressiks märgitud Betooni 4a, Tallinn, mis on hageja juriidiline aadress. Tunnistaja XXX30.04.2014 toimunud kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et hageja küsimusele „Kas sel perioodil XXXAS ise ka nende ruumide kütmiseks kütteõli tellis?“ vastas tunnistaja: „Ei olnud põhjust“. Nimetatud ütluse pinnalt ei saa välistada kütteõli tarnimist hageja aadressile. Samuti on erinevad kütteõli kogused – Niidu 6 aadressile tellides 1000 1100 liitrit, Betooni 4 tellides 2000 liitrit. Nimetatud kahe tellimuse osas kogutud tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et saatelehtede kohaselt Betooni tänavale saadetud kütus tarniti kostja isiklikuks otstarbeks. Seega on kostja tellinud hageja arvel isiklikus tarbimiseks kütteõli 1040, 60 euro eest, millises ulatuses on hageja vara vähenenud. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kasutades äriühingu vara isiklikuks otstarbeks on kostja rikkunud temal juhatusel liikmena lasuvat lojaalsuskohustust. Nimetatud summa kuulub kostjalt välja mõistmisele. 2.2 Seadmete kadumisest tulenev nõue Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja juhatajana soetanud veokite lisaseadmeid 164 400 euro ulatuses ning seadmed on hageja laost välja läinud. Hageja andmetel on kostja septembris 2011 ja jaanuaris 2012 kajastanud raamatupidamises seadmete üleandmist XXXOÜ-le. XXXAS saatis 31.03.2012 XXXOÜ-le saldoteatise summas 164 400 paludes kinnitada saldo õigust ning tasuda võlgnevus (I kd tl 40). XXXOÜ saldot ei kinnitanud märkides, et selliseid saatelehti ega kaupa pole nendeni jõudnud. Kostja väidete kohaselt anti seadmed üle AS-ile XXX perioodil 28.02.2007-07.10.2010 meili teel tehtud tellimuste alusel (I kd tl 83-88, 190-193). Tunnistajana üle kuulatud XXX kinnitas, et tegemist on tema poolt XXX AS-is töötamise ajal tehtud tellimustega.

Vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja poolt üle antud seadmete müügihind oli 164 400,00 eurot. Hageja esitas 06.08.2012 nõudeavalduse AS XXX pankrotimenetluses (I kd tl 89-91). Nimetatud avalduse kohaselt oli XXXAS esitanud XXX AS-ile perioodil 05.09.2011 kuni 20.01.2012 kokku 16 arvet kogusummas 164 400 eurot. Samuti nähtub vandeadvokaat Mati Maksingu ning XXX vahelisest kirjavahetusest (I kd tl 166 ja 167) et 2011. a detsembris oli ettevalmistamisel leping, milles fikseeriti kaupade müük XXXAS ja AS XXX vahel. Nimetatud lepinguprojekti allkirjastamise kohta andmed puuduvad. Eeltoodu alusel saab lugeda tõendatuks, et seadmed tarniti AS-ile XXX. Vaidlus puudub selle üle, et kaupade üleandmisel arveid ei esitatud. Kostja esindaja antud selgituse kohaselt ei olnud Eesti turul tellijaid eriti palju ja seepärast tuli hoida ka neid, kes polnud kõige eeskujulikuma maksekäitumisega. Arvete esitamine oli komplitseeritud, kuna arve esitamisega oleks koheselt kaasnenud ka käibemaksu tasumise kohustus. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega oli hagejal õigus saada tema poolt müüdud seadmete eest tasu. Asjas tuvastatu kohaselt täitis hageja sõlmitud müügilepingud, kuid kostja hageja juhatuse liikmena enne 05.09.2011 (arve esitamine) müügilepingu täitmist ostjalt ei nõudnud. AS XXX (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmine) protokolli (I kd tl 109119) kohaselt jäeti nõue tunnustamata, kuivõrd XXX AS dokumendid sellist nõuet ei kajasta. Võlgniku juhatuse liige ning endine juhatuse liige ei oska anda selgitusi nõude sisu ja põhjendatuse kohta ning seega esitas pankrotihaldur kogu hageja nõudele vastuväite. Seega müüs XXXAS XXX AS-le alates 2007. a kaupu mille eest arveid kaupade üleandmisel ei esitatud, samuti ei dokumenteeritud kaupade üleandmist viisil, milline võimaldaks nõude maksmapanekut. Kauba müügi dokumenteerimata jätmise tagajärjel muutus kauba eest tasu saamine võimatuks. Selliselt käitudes ei ole juhatuse liige toiminud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millised võimaldaksid tema tegevusetust käsitleda korraliku ettevõtja hoolsusena. VÕS § 128 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud vara väärtuse (lg 3), saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (lg 4). Hageja käsitleb kahjuna laost välja läinud seadmete maksumust, millises summas on AS XXX pankrotimenetluses esitatud ka nõue. Kahju suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Seega loeb kohus tuvastatuks seadmete kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks 164 000 eurot. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja väidab, et kaupade müügi dokumenteerimiskohustuse rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos, kuna hageja ei saanud kaupade eest ostuhinda põhjusel, et kauba ostja pankrotistus ja pankrotimenetluses jätkus raha üksnes pandiga tagatud nõuete osaliseks rahuldamiseks. Poolte poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millises ulatuses oleks hageja müügilepingust tulenev nõue selle

tõendatuse korral rahulduse saanud. AS XXX võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt esitati kokku nõudeid summas 826 921,37 eurot (I kd lk 111), pandivara müügist saadi 480 000 eurot ning võlausaldajatele kuuluks välja maksmisele ( I ja II järgu hüpoteegi pidajale) 374 416, 67 eurot (I kd lk 117). Arvestades asjaolu, et kaupade ostja pankrotistus 2012. aasta suveks ja ei olnud kostja sõnul juba varasemalt eeskujuliku maksekäitumisega, ei oleks hageja kostjapoolse dokumenteerimiskohustuse täitmisel kaupade eest kogu hinda saanud tõenäoliselt ka juhul, kui tema nõue oleks tunnustatud. Pankroti väljakuulutamise eelduseks on maksejõuetus alaline suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid. VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohtul ei ole kogutud tõendite pinnalt võimalik hinnata, millisel ajavahemikul millises väärtuses kaupu AS-ile XXX müüdi, kuivõrd kostja ei dokumenteerinud kaupade üleandmist ostjale. Kohtu ette toodud asjaoludel esitati ostjale arved alles 2011. aasta septembrist alates, mistõttu ei oleks ka nende arvete pinnalt võimalik konkreetsel aastal müüdud kaupade väärtust kindlaks teha. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kaupade müügi dokumenteerimisel ja nõude õigeaegse maksmapaneku korral oleks hageja saanud tasu vähemalt 2007, 2008 ja 2009 aastal müüdud kaupade eest. Kuivõrd puudub informatsioon konkreetsel aastal müüdud kaupade väärtuse kohta, lähtub kohus siinkohal eeldusest, et aastatel 2007 -2010 müüdi kaupa võrdses suuruses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tekkinud kahjust kostja hoolsuskohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses olevaks kahju 123 300 eurot (164 400/4x3). 2.3 Kostja on 2007. a sõlmitud ja täidetud lepingute osas esitanud aegumise vastuväite. Äriseadustiku § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Hagiavalduses hagi aluseks toodud asjaolu kohaselt seisneb tegu seadmete üleandmise dokumenteerimata jätmises. Nimetatud sündmus leidis aset 2007. aastal. Hagi esitati 24.03.2013. a. Kostja on esitanud aegumise vastuväite 2007. a põhjustatud kahju osas. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eeltoodu põhjal võtab kohus arvesse nõude aegumise 2007. a osas ja rahuldab hageja nõude summas 82 200 eurot (123 300/3x2).

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kostja taotles asjas tunnistajana XXXvälja kutsumist. Harju Maakohtu 23.04.2014 määrusega hüvitati XXX tunnistajakulud summas 33,58 eurot. 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtu menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodu alusel tuleb XXX kui tunnistaja ülekuulamist taotlenud poolelt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 33,58 eurot tunnistajakulu katteks (s.h tunnistajatasu 12,78 eurot ning tunnistaja sõidukulu hüvitis 20,80 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.