J. B. hagi KÜ Puru tee 24 vastu korteriühistu 08. mai 2013. a otsuse tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. B. (IK xxx; elukoht: xxx Kostja: KÜ Puru tee 24 (RK xxx; asukoht:xxx) Kostja esindajad: A. N., volikirja alusel, G. S., juhatuse liige
Kohtuistungi toimumise aeg
08.05.2014. a
RESOLUTSIOON
Jätta J. B. hagi KÜ Puru tee 24 vastu korteriühistu 08. mai 2013. a otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.J. B. (KÜ Puru tee 24 liige) esitas 21.08.2013. a kohtule hagi KÜ Puru tee 24 vastu 08.05.2013. a üldkoosoleku otsuse, millega vabastati I. H. temale määratud trahvi maksmisest, kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks (tühisuse tuvastamiseks).
Hagi põhjenduste kohaselt pidi 17.04.2013. a toimuma korteriühistu üldkoosolek, kuid puuduva kvoorumi tõttu kutsuti kokku korduv üldkoosolek 08.05.2013. a. Üldkoosolekul otsustati korteri nr 72 omanik I. H. vabastada trahvist, kuid nimetatud küsimust ei olnud ei 17.04 ega 08.05 koosoleku päevakorda kantud. Korduva üldkoosoleku protokollist tuleneb, et nimetatud küsimust üldkoosolekul läbi ei vaadatud ning hääletamist selles küsimuses ei toimunud. Hääletamisel osales 18 korteriühistu liiget, kuid koosolekul osales 19 korteriühistu liiget. Hageja arvates oli otsus vabastada I. Hraškevits temale määratud trahvi maksmisest vastu võetud korteriühistu juhatuse poolt ja esitatud korteriomanike otsusena.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kirjalikus vastuses hagile märkis kostja, et korduv koosolek toimus 08.05.2013. a. Korduv üldkoosolek oli otsustusvõimeline (põhikirja järgi on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 10 liiget). Protokollist jäi eksikombel välja I. H. kohta vastu võetud otsus. Eksituse avastamisel koostati üldkoosoleku protokolli lisa. Üldkoosoleku üheks päevakorrapunktiks oli „Võlglased“. Üheks võlglaseks oli ka I. H.. Tema võlg ühistule oli 119,62 eurot. Koosoleku juhataja Riho Arus selgitas üldkoosolekule, et see võlg on tekkinud 27.07.2009. a juhatuse otsusega määratud trahvist 500 krooni (32 eurot) ja sellele summale arvestatud viivistest 87,62 eurot. Juhatuse esimees perioodil 27.07.2001. a kuni 16.06.2011. a oli J. B.. I. H. temale määratud trahvi ei tunnista ja keeldub selle maksmisest. Antud nõue aegus 28.07.2012. a. Trahvi määramise asjaolud olid äärmiselt segased, kumbki osapool andis uuele juhatuse esimehele Riho Arusele väga vastukäivaid ütlusi. Trahvist vabastamise poolt oli 18 korteriühistu liiget, I. H. hääletamisest osa ei võtnud. Otsuse vastuvõtmisega ei tekitatud kahju teistele korteriühistu liikmetele.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
4.Hageja märkis, et ta ei vaidlusta korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise seaduslikkust. Tõele ei vasta kostja väited, et I. H.le määratud trahv ei olnud tasutud ning nõue oli aegunud. 08.05.2013. a seisuga oli I. H. üldine võlgnevus korteriühistu ees 119,62 eurot, mis ei hõlma 27.07.2009. a määratud trahvi, kuna 01. aprilliks 2011. a oli trahv I. H. poolt ära tasutud.
Seega on hageja seisukohal, et 08.05.2013. a otsusega vabastati I. H. mitte trahvi vaid kommunaalteenuste võlgnevuse tasumisest ning see oli alusetu.
5.Hageja ei nõustu kostja väitega, et määratud trahv oli ebaseaduslik. Määratud trahv vastab korteriühistu põhikirjale. Trahvi määramise aluseks oli korteriühistu 27.07.2009. a juhatuse otsus.
KOHTUISTUNG
6.Kohtuistungil hageja selgitas, et trahv määrati selle eest, et I. H. ei lubanud korteriühistu juhatusel kontrollida veemõõturi näite oma korteris. Trahv oli 01.05.2011. a seisuga ära makstud. Hageja loobus väidetest, et üldkoosolekul ei arutatud küsimust I. H. trahvist vabastamiseks.
7.Kostja esindaja, juhatuse liige Galina Smolina selgitas, et I. H.le määratud trahv laekus korteriühistule, sest korteriomanikul oli pangas sõlmitud otsekorraldusleping. Samas ei tunnistanud korteriomanik talle määratud trahvi ning edaspidi arvestas kommunaalmaksete tasumisel maha talle määratud trahvisumma. Kostja esindaja Artjom Novikov märkis, et hageja ei ole põhistanud oma tuvastushuvi.
8.Kohus kuulas ära tunnistaja Riho Aruse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Esmalt märgib kohus seda, et käesolevas asjas on hageja esitanud tuvastushagi (tuvastada korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisus). Tuvastushagi esitatakse TsMS § 368 lg 1 järgi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning selle tuvastamise vastu peab hagejal olema õiguslik huvi. See tähendab, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu tuvastushuvi puudumisele 17.10.2013. a kohtumääruses. Kohtu arvates ei saa hagejal olla sellist eesmärki, mida ta hagiga saavutada üritab. Hageja õiguslikuks huviks ei saa olla hageja poolt üldiselt määratletud huvi õigluse jaluleseadmiseks või soov tühistada kõik trahvi saanud isikud trahvi tasumisest.
10.Teiseks märgib kohus seda, et korteriühistu üldkoosoleku otsus vastas korteriomanike tahtele (poolt hääletasid kõik osalenud, I. H. ei osalenud hääletamisel) ning oli suunatud õiguskindluse ja õigusrahu saavutamisele korteriühistu ja korteriomaniku I. H. vahel (vaieldav ning aegunud nõue). Kostja esindaja, juhatuse liige Galina Smolina selgitas, et I. H.le määratud trahv laekus korteriühistule, sest korteriomanikul oli pangas sõlmitud otsekorraldusleping. Samas ei tunnistanud korteriomanik talle määratud trahvi ning edaspidi arvestas kommunaalmaksete tasumisel maha talle määratud trahvisumma. Tunnistaja Riho Aruse ütluste kohaselt kuulas ta eelnevalt ära nii I. H. kui trahvi määramise ajal juhatuse esimeheks olnud J. B. väited, mis olid risti vastupidised ning tunnistajale jäi mulje, et trahv oli määratud segastel asjaoludel.
11.Põhjendatud ei ole hageja väide selle kohta, et üldkoosoleku otsusega vabastati I. H. kommunaalmaksete võla tasumisest. Üldkoosoleku otsusest tuleneb otsesõnu, et korteriomanik vabastati leppetrahvi ja sellele summale arvestatud viivisest.
12.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hageja ei ole esile toonud ning kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu vaidlustatud otsus oleks vastuolus seaduse või korteriühistu põhikirjaga.
13.MTÜS § 24-1 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Hageja ei tuginenud kohtumenetluses oma varasematele väidetele, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda (päevakorras puudus vastav punkt, tegelikult üldkoosolekul asja ei arutatud, hääletatud ega otsustatud). Tuvastatud pole üldkoosoleku otsuse vastuolu heade kommetega.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4). Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega kannab menetluskulud hageja.
16.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.