Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik XXX esitas 09.08.2012 Harju Maakohtule hagi XXX vastu võlgnevuse 309,98 eurot nõudes. XXX esitas 26.09.2012 vastuhagi XXX vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 4617 eurot. 06.11.2013 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse hagist loobumiseks. 08.01.2014 määrusega võttis kohus XXX hagist loobumise vastu ning lõpetas menetluse XXX hagis XXX vastu võlgnevuse summas 309,98 euro väljamõistmiseks. XXX vastuhagis XXX vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 4617 eurot jätkas kohus menetlust. 14.04.2014 XXX täpsustas oma nõuet. XXX nõude täpsustuse kohaselt XXX vähendas oma nõuet ja palus XXX välja mõista 2720 eurot. Vastuhagi nõue ja põhjendused Hageja isa, XXX langes 2010. aasta veebruaris koomasse ning suri 13.07.2010. 05.04.2011 tuvastati hageja põlvnemine XXX ning 06.07.2011 tunnistati hageja XXX ainupärijaks. Kostja XXX on pärimismenetluse algatamisest peale olnud kategooriliselt vastu XXX poja, XXX pärimisele. Ajal, mil XXX oli koomas, on kostja (XXX ema) alates 21.04.2010 kuni 03.08.2011 XXX pangakontot nr XXX järjepidevalt tühjendanud. Kostja sai juurdepääsu XXX pangakontole 06.07.2011. XXX(edaspidi pärandaja) langes koomasse 2010. a veebruaris. Pärandaja konto väljavõttest selgub, et XXX on esimesed sularaha väljavõtted teinud 21.04.2010, omavoliliselt on raha kulutatud kogusummas 95 985 krooni, surmaeelsel perioodil 19 596 krooni. Pärimisseaduse § 3 lg 1 järgi avaneb pärand isiku surma korral, st XXX pärand avanes alles 13.07.2010. Kõik tehingud, mis on tehtud enne surmakuupäeva, on tehtud omavoliliselt ning pahauskselt. Kostjal ei ole olnud mingisugust õigust XXX vara kasutada, kuivõrd kõnealune pangakonto on XXX isiklik konto ning XXX ja tema tehingud ei ole mitte kuidagi XXX pangakontoga seotud. Kostja, teades, et hageja tunnistatakse ainupärijaks, tegi endast kõikvõimaliku, et viimane näeks isa pärandusest võimalikult vähe. Kuivõrd kostjal olid olemas pärandaja pangarekvisiidid ning igasugune väline kontroll raha kasutamise üle puudus, siis oli kostjal soodne võimalus olukorda ära kasutada ning koomas lamanud poja raha enda tarbeks kulutada (enamasti on kostja võtnud kontol asuvat raha pangaautomaadist, kuid sisseoste on tehtud ka toidupoodides ning Tele2 esinduses). Pärast pärandaja surma, st alates 13.07.2010, on pärandaja varaga tehtud tehinguid 76 400 krooni, st 4897 euro väärtuses. Kostjale ei väljastatud pärimistunnistust, kuigi kostja väitis pärimismenetlust algatades, et rohkem pärijaid ei ole ning tema kui teise ringi pärija on ka ainupärija. Kostja teadis hästi, et XXX on poeg – kostja on seda ise tunnistanud isaduse tuvastamise menetluse käigus. Lisaks sellele on kostja ja hageja suhelnud ka XXX eluaja jooksul ning kõigile osapooltele on olnud selge, et hageja näol on tegu XXX bioloogilise pojaga. Hageja sai praktiliselt viimasel hetkel Ametlikest Teadaannetest teada, et tema isa, XXX pärandvara suhtes on algatatud pärimismenetlus ning esitas kohe kohtule ka avalduse isaduse tuvastamiseks. Pärimismenetlus peatati põlvnemise tuvastamise ajaks, põlvnemine tuvastati 05.04.2011 ning kostjale väljastati pärimistunnistus 06.07.2011. Sellest tulenevalt ei olnud XXX kunagi XXX pärija. Kuivõrd pärast pärimistunnistuse väljastamist ning pärast pärandaja surma on kõik nõuded hageja kui pärija nõuded, siis alates 13.07.2010 on XXX teinud tehinguid hageja varaga. XXX näol ei olnud tegemist pärijaga, pärandi hooldajaga ega

muu õiguslikult pädeva isikuga, kellel oleks õigus pärija vara kasutada ja käsutada, seetõttu on tegu õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille suhtes on hagejal kahju hüvitamise nõue. Eesti kroonidest eurodesse ümberarvestamisel on hageja kasutanud kurssi 15,6 Hageja on oma kostja vastu esitatud nõudest välja arvestanud tavapärased kaardi hooldustasud ning matusekulud summas 35 000 krooni st 2 244 eurot ja 30.07.2010 toimunud ülekande summas 18 579,40 krooni ehk 1190 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 2720 eurot. Kostja seisukoht Kostja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt vastuhagiavalduse kohaselt rajaneb hageja nõue asjaolule, et kostja kasutas oma poja XXX pangakontot nr XXXXXXXXXXXXSwedbank'is tema haiguse ajal. Poja XXX ülalnimetatud pangakonto oli kostja ja XXX ühine aktiivne pangakonto ning raha nimetatud pangakontole oli kogutud kostja ja XXX ühise töö tulemusena ühises majapidamises. Kostja ja XXX ühises tegutsemises esinevad seltsingulepingu (VÕS § 580) tunnused. Kostja leiab, et eelnimetatud 1245 euro nõue on alusetu, kuna Pärimisseaduse § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral. XXX suri 13.07.2010.a. PärS § 4 lg 1 alusel läheb pärand üle pärijale alles pärandi avanemisel. Kostja oli oma poja XXX surma ajal teadlik, et on oma poja ainuke seadusjärgne pärija. Kostja oli teadlik, et tema pojal oli elukaaslane, kellel sündis poeg ja keda XXX kutsus pojaks, kuid kas tegemist on lapsega, kes põlvneb kostja pojast, kostja ei olnud kindel. Vahetult pärast poja surma võttis kostja tema pangakontolt alates 14.07.2010.a. kuni 19.07.2010.a. matusekuludeks 42 825 krooni ehk 2737 eurot. Pärast 19.07.2010.a. ei ole kostja XXX pangakontolt rohkem raha välja võtnud. Kostjat aitas XXX surma ja matustega seotud asjaajamistel tema hea sõber XXX . Kuna kostja vaimne ja füüsiline seisund oli vahetult pärast poja surma väga halb, siis tasus XXX kostja juuresolekul kostja poolt talle eraldatud rahaga. Sellest tulenevalt on märgitud XXX nimi matusebüroo Kristini arvele. Võimalik, et osa matustega seotud dokumente jäid XXX kätte. Kostja ka I. Petersonile tema poolt mulle osutatud abi eest, XXX suri 2012.a. jaanuarikuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja lahendamisel juhindunud TsMS § 405 lg 1 p-des 2-3, 5, 6 sätestatust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja isa XXX langes 2010. aasta veebruaris koomasse ning suri 13.07.2010. 05.04.2011 tuvastati hageja põlvnemine XXX ja 06.07.2011 tunnistati hageja XXX ainupärijaks. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et kostja on XXX kontolt XX Xsurmaeelsel perioodil ajavahemikus 21.04.2010 kuni 13.07.2010 välja võtnud 19 596 krooni ja XXX surmajärgsel perioodil 13.07.2010-06.07.2011 XXX kontolt sularahas välja võtnud 42 850 krooni ja XXX arveldusarvelt enda arveldusarvele üle kandnud 14 985 krooni. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus käsutada XXX arveldusarvel olevat raha eelnimetatud summade ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja PärS § 130 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 2720 eurot. VÕS§ 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. XXX arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 21.04.2010-13.07.2010 XXX arveldusarvelt sularahas välja võetud või XXX pangakaardiga tasutud kokku summas 19 596 kooni st 1 252,41 eurot (tlk 72). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et XXX oli sellel ajal koomas ja ise eelnimetatud arveldusarvel oleva rahaga tehinguid teha ei saanud. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et eelnimetatud ajavahemikus on kostja võtnud välja sularaha XXX pangakontolt ja on tasunud XXX pangakaardiga kokkusummas 19 596 krooni st 1252,41 eurot. Kostja poolt esitatud vastuväidete kohaselt oli nimetatud pangakonto kostja ja XXX ühine aktiivne pangakonto ning raha nimetatud pangakontole oli kogutud kostja ja XXX ühise töö tulemusena majapidamises. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja ja tema poja XXX ühise tegutsemise näol oleks olnud tegemist VÕS§ 580 sätestatud seltsingulepinguga või kostjal oleks olnud õigus kasutada enda huvides XXX arveldusarvel olevat raha mõnel muul õiguslikul alusel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kasutanud XXX kontolt välja võetud sularaha või tasunud XXX pangakaardiga XXX huvides. Kohus nõustub hagejaga, et kostja võttes välja sularaha XXX arveldusarvelt ja tasudes XXX arveldusarvel oleva raha eest pangakaardiga kokku summas 19 596 krooni st 1252,41 eurot on tekitanud kahju XXX omandile, st kahju on tekitatud pangas oleva raha kui vallasvara suhtes. Kohus leiab, et kostja on enda kasuks kasutanud XXX kuuluvat raha, ilma, et kostjal oleks olnud pangas asunud raha suhtes mingisugust õigust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendatud kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Eeltoodu põhjal tuleb lugeda XXX arveldusarvelt võetud summasid VÕS § 127 lg 1 tähenduses XXX kahjuks, kuna 19 596 krooni st 1 252,41 euro võrra oleks XXX olnud vara rohkem. PärS § 3 lg 1 järgi avaneb pärand isiku surma korral, st XXX pärand avanes 13.07.2010. PärS § 130 lg 1 alusel lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja võttes välja sularaha XXX kontolt ja tasudes XXX arveldusarvel oleva raha eest pangakaardiga kokku summas 19 596 krooni st 1254,31 eurot on tekitanud kahju XXX omandile. Hageja olles XXX pärija, päris XXX PärS § 130 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude XXX vastu. XXX arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 14.07.2010-19.07.2010 välja võetud sularahas 42 825 krooni ja 30.07.2010 on XXX arveldusarvele kantud 14 985 kroon (tlk 72). Kostja väidab, et vahetult pärast tema poja XXX surma võttis ta XXX arveldusarvelt matusekuludeks 42 825 krooni ja pärast 19.07.2010 ei ole

ta XXX arveldusarvelt rohkem raha välja võtnud. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja on kandnud XXX matuskulusid alljärgnevalt: OÜ Pärnamäe Kalmistu arve 9300 krooni (tlk 74), Matusebüroo Kristin OÜ arve nr 363 summas 500 krooni (tlk 91), Matusebüroo Kristin OÜ arve summas 14 170,00 kroon ( 92), so kokku 23970 krooni. Kostja on selgitanud, et pärast tema poja XXX surma aitas teda XXX matuste korraldamisel XXX , kes tasu matusekulude eest kostja juuresolekul kostja poolt viimasele antud rahaga. Hageja on omaks võtnud, et XXX matusekulud olid 35 000 krooni. Kuivõrd XXX arveldusarvelt on välja võetud sularahas 42 825 krooni ja hageja on omaks võtnud, et kostja on kandnud matusekulusid summas 35 000 krooni, siis pidi kostja tõendama, millele kulus XXX arveldusarvelt välja võetud 7825 krooni (42 825-35 000= 7825). XXX arveldusarvelt välja võetud 7825 krooni kasutamise kohta XXX matuste korraldamiseks kostja tõendeid ei ole esitanud. XXX arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXX on 30.07.2010 XXX arveldusarvele kantud 14 985 krooni. Kostja 06.11.2013 kohtule esitatud seisukohas on kinnitanud, et 30.07.2010 on XXX arveldusarvelt laekunud kostja XXX arveldusarvele 14 985 krooni. Kostja ei ole teinud nimetatud summas tagasikannet XXX ega kellegi teise arveldusarvele. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, millisel õiguslikul alusel on kostja XXX arveldusarvelt kandnud enda arveldusarvele 14 985 kroon. Kuivõrd 13.07.2010 surnud XXX pärijaks on tunnistatud hageja ning XXX pärand avanes 13.07.2010, siis on kostja pärast 13.07.2010 XXX arveldusarvel oleva rahaga tehinguid tehes teinud tehinguid hagejale kuuluva varaga. Kostja näol ei ole tegemist XXX pärijaga, pärandi hooldaja ega muu õigusliku pädeva isikuga, kellel oleks olnud õigus XXX pärandvara kasutada või käsutada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja on pärast 13.07.2010 ilma õigusliku aluseta kasutanud XXX arveldusarvel olevat raha summas 22 810 krooni (7825 +14 985=22810). Kohus asub seisukohale, et kostja võttes XXX arveldusarvelt välja sularaha summas 7825 ja kandes enda arveldusarvele 14 985 krooni on tekitanud kahju hageja omandile summas 22 81o kroon st 1457,82 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendatud kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Eeltoodu põhjal tuleb lugeda XXX arveldusarvelt välja võetud eelnimetatud summasid VÕS § 127 lg 1 tähenduses hageja kahjuks, kuna 22 810 krooni st 1 457,82 euro võrra oleks hagejal vara rohkem. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et XXX nõue XXX vastu varalise kahju hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab XXX välja kahju hüvitise summas 2710,23 eurot (1252,41 +1 457,82=2 710,23 eurot). Menetluskulude jaotamine Harju Maakohtu 08.01.2014 määrusega lõpetas kohus menetluse XXX hagis XXX vastu kuivõrd hageja loobus hagist. XXX vastuhagis XXX vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes jätkas kohus menetlust. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab XXX vastuhagi

XXX osaliselt, kuid vaid 9 eurot vähem kui on XXX nõue, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja XXX kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisti. Kuivõrd XXX loobus hagist XXX vastu võla nõudes, siis jäävad XXX kanda ka XXX hagiga XXX vastu võlgnevuse saamiseks seonduvad menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.