OÜ XXXhagi XXXOÜ vastu 222,93 euro ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
321,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Hageja lepinguline esindaja: XXX (isikukood XXX, e-post: XXX) Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX, e-post: XXX) Kostja seaduslik esindaja: XXXOÜ juhatuse liige XXX(isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
30. aprill 2014 Hageja lepinguline esindaja XXX ja kostja seaduslik esindaja XXX
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista kostjalt XXXOÜ-lt hageja OÜ XXX kasuks põhivõlgnevus 180 eurot, viivis 42,93 eurot ja alates 22.01.2014 viivis 0,15% põhivõlgnevuselt 180 eurolt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 30. mail 2014.a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA HAGEJA
1.06.12.2013 esitas hageja OÜ XXX Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja XXXOÜ vastu võlgnevuse summas 210,51 eurot väljamõistmiseks. Kohus tegi 10.12.2013 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.01.2014 kohtumääruse kohaselt lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti võlanõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 15.01.2014 kohtumäärusega jätkas kohus hageja poolt kostja vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas OÜ-t XXX esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.21.01.2014 esitas hageja OÜ XXX Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja XXXOÜ vastu põhivõla summas 180 eurot väljamõistmiseks, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 42,93 eurot väljamõistmiseks ning peale hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ (õigusjärglane OÜ XXX) ja kostja XXXOÜ 27.02.2012 äriruumide üürilepingu nr 1 (edaspidi üürileping). Üürilepingu esemeks olid Tallinnas XXX kinnistul asuva hoone esimesel korrusel paiknevad kaupluseruumid, üldpinnaga 72 m2. Vastavalt üürilepingu punktile 7.1. kohustus üürnik tasuma üürileandjale ruumide kasutamise ja valdamise eest üüri 12,5 eurot/ m2 kuus, millele lisandub käibemaks, kokku seega 12,5 eurot/ m2 x 72 m2 x 1,2 = 1 080 eurot kuus.
4.Üürileping lõpetati hageja ja kostja kokkuleppel 01.09.2013 ning kostja tagastas ruumid hagejale 02.09.2013.
5.Hageja esitas kostjale 01.08.2013 augustikuu eest üüriarve nr A213076, mille maksetähtaeg oli vastavalt arvele ja üürilepingu punktile 7.2. 15.08.2013. Üüriarvest nr A213076 on kostjal endiselt hagejale tasumata 180 eurot. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele ei ole kostja võlga tasunud.
6.Hagejal ei ole kostja ees mingisuguseid võlgnevusi. Vastavalt üürilepingu punktile 8.1 esitas XXXOÜ kostjale 27.02.2012 tagatisraha arve nr A120092 summas 900 eurot, millisele summale ei lisatud käibemaksu. Samuti esitas XXXOÜ kostjale kostja poolt XXX kasutatud (teiste) bürooruumide eest tagatisraha arve nr A120091 27.02.2012 summas 45 eurot, millisele summale ei lisatud käibemaksu. Kostja tasus nende arvete alusel 945 eurot. Hageja tagastas tagatisrahade summad kostjale täies ulatuses vastavalt kreeditarvele nr XXX 02.09.2013. Kreeditarve summa lahutati kostja võlgnevusest hageja ees.
7.Üürilepingu punkti 9.4. kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist kõigi lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,15% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid kostja poolt tasumata kohustuse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, mis on 16.08.2013, kuni hagiavalduse esitamise päevani 21.01.2014, kaasa arvatud, lepingujärgse viivise määraga 0,15% päevas. See on kokku 159 viivitatud päeva. Viiviste arvestus: 180 eurot x 0,15 % x 159 päeva = 42,93 eurot.
8.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivise määraga 0,15% põhinõudelt 180 eurot.
9.Hageja nõude materiaalõiguslikeks alusteks on VÕS 76, 82, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1, 271 ja 367.
10.Hageja palub mõista kostjalt XXXOÜ-lt välja hageja OÜ XXX kasuks menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
11.19.03.2014 kohtule esitatud hageja vastuses nendib hageja, et kostja vastus ei lükka ümber hagiavalduses toodud asjaolusid. Hageja jääb hagi juurde ning palub hagi täies ulatuses rahuldada.
12.Valed on kostja väited selle kohta, et hageja ei ole proovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt. Hageja esindaja ja raamatupidaja on korduvalt pöördunud palvega tasuda võlg, seda nii kirjalikult kui suuliselt, kuid kostja ei ole võlga tasunud. Hageja edastab kohtule selle kohta näitena kaks elektronkirja, kuid hageja vastavaid pöördumisi oli palju rohkem. 06.12.2013 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, kuid ka sellele esitas kostja vastuväite. Kostja on väikese võlasumma teadliku ning kiusliku tasumata jätmisega põhjustanud paljudele inimestele lisatööd ja üleliigset asjaajamist.
13.Kostja vastusele lisatud kostja arve 094 31.08.2013 summas 1 152 eurot „kätte saamata tulu eest“ ei ole hagejale mõistetav ning hageja ei aktsepteeri seda. Hagejal ei ole kostja ees mingeid võlgnevusi, samuti ei ole hageja tekitanud kostjale mingit kahju. Üürileping lõpetati kostja algatusel.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
14.Kostja raamatupidamise andmetel kostjal võlgnevus hageja ees puudub.
15.Üürilepingu sõlmimisel 15.02.2012 oli kostja poolt tehtud ühekuuline ettemaks, mis üürilepingu katkestamisel katab viimase kuu rendimaksu vastavalt lepingule ja levinud praktikale. Seepärast viimast, 2013.a augustikuud, millal ruum oli kostja kasutuses, oli kaetud ettemaksuna ilma käibemaksuta (lepingu punkt 8.1.) ja kostja esitatud arve nr 213076 ei olnud makstud, kuna arve ei olnud korrektne. Sellest on hagejat informeeritud kirjalikult 02.08.2013. Ühtegi vastust hagejalt ei saadud.
16.Kostja arvamus on, et enne kui koormata kohut selliste pisiprobleemidega, oleks hageja pidanud proovima lahendada arusaamatus kliendiga iseseisvalt. Kuigi hagejal on pretensioon kostjale, ei ole hageja kordagi võtnud ühendust ega helistanud.
17.Kostja möönab, et võimalik et arve nr 213076 võis olla juriidiliselt õige, kuid faktiliselt seda arvet polnud kellelegi vaja. Kui kohus otsustab, et arve nr 213076 on korrektne, on kostja valmis ära maksma 180 eurot. Samuti jätab kostja endale õiguse esitada hageja vastu hagi pretensioonile summas 1 152 eurot.
18.Kostja palub hageja hagi tagasi lükata ja kõik võlapretensioonid kostja vastu annulleerida, kõik kostja vastu esitatud viivised lugeda ebakorrektseteks ja kõik kohtukulud jätta hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
19.30.04.2014 toimunud istungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde.
20.Hageja leiab, et kostja on enda peas kujundanud teooria, et tagatisraha on justkui mingi kuu, näiteks viimase kuu, ettemaks, ja selle maksmisega on viimase kuu üür makstud, aga see on vale, leping nii ei näe ette. Lepingu kohaselt oli iga kuu üür 900 eur +käibemaks. Tagatisraha on eraldiseisev nähtus, sellele ei tohi seaduse järgi lisada käibemaksu ning tagatisraha me tagastasime üürnikule. Siit tuleb vahe, et üürileandja on käitunud vastavalt seadusele ja lepingule ja üürnik keeldub seda võlga maksmast. Laiemalt – tegemist üürnikuga, kes oli pidevalt üüri võlgu, kostja soovis ise üürilepingut lõpetada. Lõpetasime üürilepingu poolte kokkuleppel 01.09.2013.a ilma sanktsioonideta. Enne seda on üürnik otsinud põhjuseid, et oma võlgu tasumata jätta. See 180 eurot on tänase päevani tasumata. 02.09.2013.a kreeditarve nr XXX kohaselt tagastasime selle raha kostjale. Reaalselt on see summa kostja võlgnevustest automaatselt maha võetud. Sellega tehti tasaarvestus tema võlgnevusega ja jäi veel üles 180 eurot. Kostja üüris hagejalt kahte erinevat äriruumi, mõlema eest oli oma tagatisraha, ühe eest oli 900 eurot ja teise eest 45 eurot. Tal oli kaks erinevat üürilepingut. Selle teise üürilepingu üle vaidlust pole.
21.Kostja leiab, et viimase kuu eest tasus kostja kohe üürisuhte alguses, kuna üürilepingu sõlmimisel küsiti tagatisraha 900 eurot. Tagatisraha ei maksustata käibemaksuga. Kostja maksis vastavalt lepingule. Arvet, mille hageja esitas viimasel kuul, polnud üldse vaja, sest meil oli juba tagatisraha makstud, see oligi nö ettemaks viimase kuu üüri eest. Kostja seaduslik esindaja saatis hagejale e-kirja, kuid hageja pool ei reageerinud e-kirjale. Üürilepingu sõlmimisel oli kohustus maksta tagatisraha 900 eurot. Hageja sai kogu oma raha kätte, jutt käib ainult 20%-st käibemaksust, so 180 eurost. Peale hagejalt viimase arve saamist kirjutasin neile e-kirja, et nad on oma raha saanud. Mõlemad lepingupooled peavad jälgima lepingut ja käituma korrektselt. Õiguslikult võib-olla hagejal isegi on õigus nõuda 180 eurot, so käibemaksu osa, kuid me maksime põhisumma ära. Seda viimast arvet ei oleks pidanud esitama, sest viimase kuu arve oli kaetud tagatiseks võetud rahasummaga 900 eurot. Kostja seaduslik esindaja leiab, et kostja ei pidanud maksma 180 euro suurust käibemaksu, kostja on üürinud ka varem äriruume ja viimase kuu eest pole kunagi pidanud käibemaksu maksma, kuna see arvestatakse tagatisrahast maha. Kui aga kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis me oleme nõus maksma ainult põhivõlgnevuse 180 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
24.Kohtu hinnangul on tõendatud ning käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et:
-
XXXOÜ ja kostja sõlmisid 27.02.2012 äriruumide üürilepingu nr 1 Tallinnas XXX kinnistul asuva hoone esimesel korrusel paiknevate kaupluseruumide kasutamise ja valdamise kohta (tl 51-59);
üürilepingu punkti 7.1. kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale ruumide kasutamise ja valdamise eest üüri 12,5 eurot/ m2 kuus, millele lisandub käibemaks, kokku seega 12,5 eurot/ m2 x 72 m2 x 1,2 = 1 080 eurot kuus (tl 54);
-
üürilepingu punkti 9.4. kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist kõigi lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,15% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest (tl 55);
-
üürileping on lõpetatud poolte kokkuleppel 01.09.2013 ning kostja on üüritavad ruumid hagejale üle andnud 02.09.2013 (tl 45, 99);
-
hageja on kostjale tagatise kreeditarve nr XXX alusel tagastanud (tl 45, 99).
25.Poolte vahel on vaidlus selles, kas: -
-
kostja poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud summa (900 eurot) puhul oli tegemist tagatisrahaga või ettemakstud üüriga. Hageja hinnangul oli tegemist tagatisrahaga ning kostja hinnangul ettemakstud üüriga; kostja kohustub tasuma hagejale arvel nr A213076 kajastatud käibemaksu summas 180 eurot. Kostja hinnangul ei pea kostja hageja poolt nõutavat summat tasuma, kuna viimase kuu üürisumma on tagatisrahaga kaetud. Hageja hinnangul ei näe poolte vahel sõlmitud üürileping ette, et tagatisraha tasumisega oleks viimase kuu üür tagatisraha arvelt tasutud.
26.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 3 p 1 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
27.VÕS 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). XXXOÜ ja kostja vahel on 27.02.2012 sõlmitud äriruumide üürileping, mille punkti 2.1. kohaselt andis XXXOÜ kostja kasutusse ja valdusesse Tallinnas XXX kinnistul paikneva hoone kaupluseruumid (pindalaga 72 m2) ning punkti 7.1. kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale ruumide kasutamise ja valdamise eest igakuist üüri kokku summas 1 080 eurot (koos käibemaksuga).
28.Üürilepingu punkti 8.1. kohaselt pidi üürnik tasuma üürileandjale hiljemalt ruumide üleandmise päevaks tagatisraha summas 900 eurot, summale ei lisandu käibemaksu. Kostja on täitnud endale üürilepingu punktiga 8.1. võetud kohustuse ning on tasunud hagejale hiljemalt ruumide üleandmise päevaks 900 eurot.
29.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud summa (900 eurot) oli tagatisraha või ettemakstud üür. VÕS § 308 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (II, lk 227) § 308 kommentaar sätestab, et tagatisraha maksmine ei kehti üksnes eluruumi üürilepingute suhtes, vaid tagatisraha maksmises võib kokku leppida ka muude üürilepingute puhul. Seega kohaldub VÕS § 308 lg 1 ka poolte vahel sõlmitud äriruumi üürilepingu kohta. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkt 8.1. sätestas, et üürnik tasub üürileandjale hiljemalt ruumide üleandmise päevaks tagatisraha 900 eurot tagatisrahana. Summale ei lisandu käibemaksu. Üürilepingu punkt 8.2. sätestas, et üürileandjal on õigus punktis 8.1. nimetatud tagatis realiseerida, kui üürnik ei täida nõuetekohaselt oma lepingust tulenevaid kohustusi. Üürilepingu punkt 8.4. sätestas, et lepingu lõppemisel tagastab üürileandja tagatise (ulatuses, milles üürileandja tagatist ei realiseeri) 3 päeva jooksul alates lepingu lõppemise päevast ja ruumide üleandmisaktiga tagastamist üürileandjale. Kohtu hinnangul nähtub VÕS § 308 lg 1 tulenevalt ja üürilepingus sätestatud tagatise punktidest üheselt, et kostja on tasunud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks hagejale tagatist summas 900 eurot. Üürilepingust ei nähtu, et üürniku poolt tasumisele kuuluva viimase kuu üürisumma tasaarvestatakse üürniku poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud summaga (900 eurot), seega ei olnud üürniku poolt üürileandjale tasutud 900 eurot puhul tegemist ettemakstud üüriga.
30.Üürilepingu punkti 8.4. kohaselt kohustus üürileandja lepingu lõppemisel tagastama tagatise (ulatuses, milles üürileandja tagatist ei realiseeri) 3 päeva jooksul alates lepingu lõppemise päevast ja ruumide üleandmisaktiga tagastamist üürileandjale. Hageja on täitnud endale üürilepinguga võetud tagatise tagastamise kohustuse ning on tagastanud kostjale tagatise.
31.Üürilepingu punkti 7.1. kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale ruumide kasutamise ja valdamise eest üüri 12,5 eurot/ m2 kuus. Nimetatud summale lisandub käibemaks selle kehtivas määras. Üürilepingu punkti 7.2. kohaselt tasub üürnik üüri üks kord kuus arvestuse aluseks oleva kuu 15. kuupäevaks. Üürileandja väljastas üürnikule 2013.a augustikuu eest arve nr A213076 (maksetähtajaga 15.08.2013, arve selgitusega üür 8.2013 XXX), mille kohaselt kuulus tasumisele 900 eurot, millele lisandus käibemaks 180 eurot, kokku seega 1 080 eurot (lisaks võlgnevusele eelmisest perioodist). Kostja on jätnud arve nr A213076 hagejale tasumata.
32.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja oli kohustatud tagastama kostjale tagatise (summas 900 eurot) ning kostja oli kohustatud tasuma hagejale 2013.a augustikuu üüri (summas 1 080 eurot). VÕS § 198 lg 1 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtutoimikust (tl 87-88) nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja XXX edastanud 02.10.2013 kostjale e-kirja, millest nähtub tasaarvestuse tegemine ning antud e-kirjale on kostja juhatuse liige ka samal päeval vastanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul seega täidetud tasaarvestuse läbiviimise kaks eeldust, so poolte vahel on tekkinud tasaarvestuse õigus (hageja ja kostja vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded) ning tasaarvestuse avaldus on tasaarvestava poole (hageja) poolt tehtud ja kättesaadud teise poole (kostja) poolt. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus leiab, et hageja esitatud arve
nr A213076 on korrektne ning kuulub kostja poolt tasumisele. Kohtu hinnangul on hageja käitunud juriidiliselt korrektselt tasaarvestades poolte vastastikused kohustused ning esitades kostja vastu 180-eurose nõude. Hageja 180-eurone põhivõlgnevuse nõue tuleb rahuldada täies ulatuses.
33.Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja tulevase viivise nõude aluseks TsMS § 367. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on pooled üürilepingu punktides 7.2. ja 9.4. kokku leppinud, et üürnik tasub üüri üks kord kuus arvestuse aluseks oleva kuu 15. kuupäevaks ning üürileandjal on õigus nõuda üürnikult viivist kõigi lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,15% viivitatud summas iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostjale pidi teada olema, et juhul kui ta rikub lepingujärgseid kohustusi, tuleb tal tasuda viivist. Seega tulenevalt poolte vahel sõlmitud üürilepingust muutus arvest nr A213076 tulenev üüri tasumise kohustus sissenõutavaks alates 16.08.2013. Hagiavalduse esitamise ajahetkeks (so 21.01.2014) on kostja kohustuse täitmisega viivituses olnud 159 päeva. Seega on viivise summa hagiavalduse esitamise päeva seisuga 42,93 eurot (180 x 0,15% / 100 x 159 = 42,93). Hageja on hagiavalduses märkinud, et lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 42,93 euro väljamõistmisele palub ta kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 367 alusel ka viivised põhinõudelt (180 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas, so 0,27 eurot päevas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on hagiavalduse esitamise päeva (21.01.2014) eest tasumisele kuuluvad viivised arvestanud 42,93 euro hulka, siis loeb kohus TsMS § 367 alusel viiviste arvestamise esimeseks päevaks hagiavalduse esitamisele järgneva päeva (22.01.2014). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 42,93 eurot ja viivis 0,15% päevas põhinõudelt (180 eurot) alates 22.01.2014 kuni põhinõude täitmiseni.
34.Kostja 05.03.2014 kohtule esitatud vastuses on kostja muuhulgas nentinud, et jätab endale õiguse esitada hageja vastu hagi summas 1 152 eurot ning on lisanud oma vastusele nõude aluseks oleva arve nr 094. 19.03.2014 kohtule esitatud hageja vastuses nendib hageja, et hagejale ei ole kostja arve 094 mõistetav ning hageja ei aktsepteeri seda. Hagejal ei ole kostja ees mingeid võlgnevusi, samuti ei ole hageja tekitanud kostjale mingit kahju. Üürileping lõpetati kostja algatusel. TsMS § 373 lg 1 toodud alustel on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi). Kostja TsMS § 373 lg 1 sätestatud aja jooksul hageja vastu vastuhagi ei esitanud, mistõttu jätab kohus kostja arve nr 094 ning poolte sellekohased seisukohad tähelepanuta.
35.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole üritanud vaidlust lahendada kohtuväliselt, st hageja ei ole arve tasumise eesmärgil kostjaga kordagi ühendust võtnud ega
helistanud. Kohtutoimikust (tl 87-88) nähtub, et hageja on edastanud kostjale e-kirja palvega tasuda hageja poolt nõutud 180 eurot, millisele kirjale on kostja juhatuse liige ka vastanud.
36.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja OÜ XXX hagi tuleb rahuldada ning kostjalt XXXOÜ-lt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 180 eurot, viivis 42,93 eurot ja alates 22.01.2014 viivis 0,15% põhivõlgnevuselt 180 eurolt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas kohtu hinnangul ei esine, mistõttu puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks.
38.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
40.Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 alusel lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.