Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Asjaolud KÜ Suur Ameerika 12 esitas 18. märtsil 2014. a. Harju Maakohtule hagi Süda Invest OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja on Tallinnas Suur-Ameerika 12 - 13 asuva eluruumi omanik alates 27. maist 2013. a. Hooldus- ja kommunaalteenuseid osutab ja vahendab elamu elanikele korteriühistu, selle eest on elanikud kohustatud hagejale regulaarselt arvete alusel maksma. Kostja poolt omandatud eluruumil lasus omandamise hetkel majandamiskulude võlgnevus. Kostja ei ole seda võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale hagi esitamise aja seisuga kokku 1710, 17 eurot (s. h. põhivõlgnevus 1373, 73 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 336, 44 eurot). Nimetatud summa palus hageja kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise põhivõlalt (s. o. 1373, 73 eurolt) 0, 05% päevas alates 19. märtsist 2014. a. kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja teatas 8. aprillil 2014. a. maakohtule, et on võlgnevuse kokku summas 1960, 88 eurot tasunud 4. aprillil 2014. a. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 22. aprilli 2014. a. otsusega hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Viidanud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõigetele 1 ja 4 ning korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõikele 1, aga samuti § 7 lõikele 3, mis sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest, järeldas maakohus, et kostja kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest tuleneb seadusest. Viivisenõude materiaalõigusliku alusena viitas maakohus VÕS § 113 lõikele 1 ja KÜS § 7 lõikele 4, selgitades muuhulgas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust, et eluruum asukohaga Suur-Ameerika 12 - 13 Tallinnas kuulub alates 27. maist 2013. a. kostjale, et kostja poolt omandatud eluruumil lasus omandamise hetkel majandamiskulude võlgnevus ning et kogu haginõudeks oleva võlgnevuse kokku 1960, 88 eurot (s. h. põhinõue 1373, 73 eurot + viivised) tasus kostja 4. aprillil 2014. a. Kuivõrd hagi nõudeks olev võlgnevus tasuti 4. aprillil 2014. a., tuleb hagi jätta rahuldamata. Viidanud menetluskulude jaotamise põhjenduses TsMS § 162 lõigetele 1 ja 4 ning § 168 lõikele 6, leidis maakohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja andis

põhjuse hagi esitamiseks, kuid hagi esitati kohtusse siiski etteruttavalt, kostjale oleks tulnud anda täiendavalt aega võlgnevuse tasumiseks. Edasine menetlus Hageja ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kaebuse kohaselt ei ole õige viide lihtmenetlusele, sest hagiavalduse menetlusse võtmise määruses ei ole märgitud, et hagi lahendatakse lihtmenetluses. Arusaamatu on, miks on hagi jäetud rahuldamata, kui kohus leidis, et kostja kohustus tuleneb seadusest. Arusaamatu on ka kohtu seisukoht, et olukorras, kus kostja oli korteriomandi omanik enam kui 9 kuud, saades ca 1, 5 kuud enne hagiavalduse esitamist ka arved, millelt nähtus korteriomandiga seoonduv võlgnevus ning jättes võlgnevuse kustutamata, ei ole hageja võlausaldajana õigustatud endale seadusest tulenevat õigust kohtus realiseerima, samuti seisukoht, et hagi esitati kohtusse etteruttavalt. Kehtivas õiguses ei ole nn. kohustuslikku ooteaga, mille möödumisel saab isik realiseerida talle põhiseadusest tulenevat õigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Maakohtu tehtud menetluskulude jaotus on äärmiselt ebaõiglane ning vastuolus kehtivate õigusaktidega. Hagiavalduse esitamine oli tingitud kostjast. Lisaks ei ole mõistlik kohtu seisukoht, kus hageja oli kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse (KÜS § 7 lg. 3) täitmata jätmisel sunnitud kandma kohtumenetlusega seonduvaid kulutusi (esindaja- ja riigilõivukulu). Kostja tasus hagiavalduses esitatud nõude peale hagiavalduse kättesaamist. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kostjapoolse hagi omaksvõtuga, mistõttu on õiguspärane hageja menetluskulude kostja kanda jätmine. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seaduse kohaselt ei sõltu asja määratlemine lihtmenetluse asjana sellest, kas menetlusosalisi on sellest teavitatud. Hageja esitas kostja vastu raha nõude, kusjuures põhinõude suuruseks oli 1373, 73 eurot, sissenõutavaks muutunud kõrvalnõude suuruseks oli 336, 44 eurot ja lisaks taotles hageja viivist protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga, § 133 lg. 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja sama paragrahvi lg. 2 kohaselt liidetakse kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja esitatud kõrvalnõude hagihinnaks oli seega 587, 15 eurot (hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 336, 44 eurot + tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis aasta eest 250, 71 eurot). Maakohus leidis seega õigesti, et hagihind on 1960, 88 eurot ning et põhinõudelt

arvestatud hagihind ei ületanud 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega arvestatud hagihind ei ületanud 4000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg. 1 mõttes lihtmenetluses menetletava asjaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, sest ringkonnakohus ei ole tuvastanud ilmselgeid materiaal- või menetlusõiguse rikkumisi, mis oleksid võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Selgituseks apellandile märgib kolleegium, et maakohus leidis õigesti, et kuna kostja on hageja nõude vabatahtlikult rahuldanud, siis ei ole hagi rahuldamiseks enam alust. Et hageja hagist sellele vaatamata ei loobunud, siis pidi kohus tegema asja kohta sisulise lahendi. Hagi rahuldamata jätmise korral kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg. 1), selle reegli kohaselt oleks tulnud mõlema poole menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus leidis siiski, et selliselt kulude jaotamine ei oleks hageja suhtes õiglane, sest hagiga kohtusse pöördumise ajal oli kostja kohustus täitmata, seejuures arvestas kohus ka kostja käitumist haginõude rahuldamisel. TsMS § 162 lg. 4 võimaldab õigluse põhimõtet arvestades jätta kummagi poole kulud tema enda kanda ning selliselt maakohus kulud jaotaski. Asjaolu, et hageja kohtussepöördumist ei saa pidada ennatlikuks, ei anna alust kulude teistsuguseks jaotuseks. Menetlusseadustikus ei ole alust, mis võimaldaks hagi rahuldamata jätmise korral jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kaebuse menetlemine ringkonnakohtus tooks pooltele kaasa asjatuid menetluskulusid ega vastaks TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele lahendada asi muuhulgas võimalikult väikeste kuludega.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.