lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-42594/34

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-42594/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-42594

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

26. mai 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-42594

Tsiviilasja hind

1 288,10 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja XXX (e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, registriaadress XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

Ärakuulamine

08.05.2014

Ärakuulamisel osalenud isikud

hageja seaduslik esindaja XXX hageja lepinguline esindaja XXX

XXXOÜ hagi XXXvastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXhaldus- ja kommunaalteenuste võlg perioodist 31.01.2013-30.11.2013 summas 922,66 (üheksasada kakskümmend kaks eurot ja 66 senti) eurot XXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXXmenetluskulud 72% ulatuses XXXOÜ kasuks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-42594 õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.XXX Vallavalitsuse 02.07.2010 korralduse alusel on antud Harjumaal XXX vallas asuvate elamute, kus ei ole moodustatud korteriühistut, haldamine üle hagejale (tl 42-44).
2.Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulus kostjale alates 21.01.2013 kuni 12.05.2014 korter asukohaga XXX, alates 21.01.2013 kuni 08.04.2014 korter asukohaga XXX ja alates 21.01.2013 kuni 15.05.2014 korter asukohaga XXX. XXX, XXXja XXXelamutes ei olnud moodustatud korteriühistuid.
3.Hageja esitas kostjale seoses korteriga XXX järgmised haldus- ja kommunaalteenuste arved: 31.01.2013 arve nr 100 summas 19,81 eurot, 28.02.2013 arve nr 245 summas 26,66 eurot, 31.03.2013 arve nr 387 summas 25,07 eurot, 30.04.2013 arve nr 518 summas 24,84 eurot, 31.05.2013 arve nr 646 summas 25,35 eurot, 30.06.2013 arve nr 810 summas 27,65 eurot, 31.07.2013 arve nr 905 summas 24,93 eurot, 31.08.2013 arve nr 1036 summas 24,89 eurot, 30.09.2013 arve nr 1164 summas 25,87 eurot, 31.10.2013 arve nr 1292 summas 25,39 eurot ja 30.11.2013 arve nr 1423 summas 25,59 eurot, so kogusummas 276,05 eurot (tl 66-76).
4.Hageja esitas kostjale seoses korteriga XXXjärgmised haldus- ja kommunaalteenuste arved: 31.01.2013 arve nr 43 summas 74,20 eurot, 28.02.2013 arve nr 189 summas 110,13 eurot, 31.03.2013 arve nr 331 summas 81,20 eurot, 30.04.2013 arve nr 462 summas 65,35 eurot, 31.05.2013 arve nr 590 summas 28,60 eurot, 30.06.2013 arve nr 718 summas 27,97 eurot, 31.07.2013 arve nr 849 summas 27,21 eurot, 31.08.2013 arve nr 979 summas 27,41 eurot, 30.09.2013 arve nr 1108 summas 27,24 eurot, 31.10.2013 arve nr 1236 summas 49,32 eurot ja 30.11.2013 arve nr 1364 summas 78,02 eurot, so kogusummas 596,65 eurot (tl 88-98).
5.Hageja esitas kostjale seoses korteriga XXXjärgmised haldus- ja kommunaalteenuste arved: 31.01.2013 arve nr 143 summas 23,26 eurot, 28.02.2013 arve nr 285 summas 30,80 eurot, 31.03.2013 arve nr 427 summas 29,74 eurot, 30.04.2013 arve nr 558 summas 31,10 eurot, 31.05.2013 arve nr 686 summas 30,47 eurot, 30.06.2013 arve nr 794 summas 32,24 eurot, 31.07.2013 arve nr 945 summas 30,09 eurot, 31.08.2013 arve nr 1076 summas 29,77 eurot, 30.09.2013 arve nr 1204 summas 29,38 eurot, 31.10.2013 arve nr 1332 summas 29,74 eurot ja 30.11.2013 arve nr 1463 summas 29,42 eurot, kogusummas 326,01 eurot (tl 77-87).
6.13.09.2013 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 841,67 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2013 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 21.10.2013 vastuväite. 11.11.2013 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 13.11.2013 määrusega andis Pärnu Maakohus kohtualluvusel asja üle Harju Maakohtule.
7.28.01.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 03.02.2014 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused

2-13-42594

8.Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista haldus- ja kommunaalteenuste võla 1 198,71 eurot, so korteri XXX osas summas 596,65 eurot, korteri XXX osas 276,05 eurot ja korteri XXX osas 326,01 eurot, ja menetluskulud. 15.04.2014 seisukohas teatas hageja, et korteri XXX võla on kostja tasunud ning kostja võlg seisuga 13.04.2014 on korteri XXX osas kasvanud 873,05 euroni ja korteri XXX osas kasvanud 415,05 euroni (tl 169-170). 08.05.2014 toimunud ärakuulamisel selgitas hageja, et kuigi võlg on ärakuulamise ajaks veelgi suurenenud, ei soovi hageja nõuet suurendada ja nõuab kostjalt võlga seisuga 13.04.2014 (tl 200). Hageja juhindub oma nõudmises KOS § 13 lg 1, AÕS § 75 lg 1, TsÜS § 5, VÕS § 3 p 1, § 9 lg 1, § 11, § 76 lg 1, § 76 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 3, § 1027 ja § 1041.
9.Hageja märgib, et: • hageja on kandnud korteri XXX ja XXX kaasomandis olevate elamute haldamise ja kommunaalteenuste kulusid; • kostja on hageja suhtes jätnud tasumise kohustused täitmata. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja märgib, et: • kostja majanduslik seisund ei võimalda võlga tasuda; • korterites elasid endised omanikud sees; • arveid peaksid tasuma need, kes teenuseid kasutavad; • kõik korterid on kohtumenetluse kestel müüdud. Kohtu põhjendused
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 08.05.2014.
13.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
14.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

2-13-42594 võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

17.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et XXX Vallavalitsuse 02.07.2010 korralduse alusel on antud Harjumaal XXX vallas asuvate elamute, kus ei ole moodustatud korteriühistut, haldamine üle hagejale (tl 42-44). Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulus kostjale alates 21.01.2013 kuni 12.05.2014 korter asukohaga XXX, alates 21.01.2013 kuni 08.04.2014 korter asukohaga XXX ja alates 21.01.2013 kuni 15.05.2014 korter asukohaga XXX. XXX, XXX ja XXX elamutes ei olnud moodustatud korteriühistuid. Hageja esitas kostjale seoses korteriga XXX järgmised haldus- ja kommunaalteenuste arved: 31.01.2013 arve nr 43 summas 74,20 eurot, 28.02.2013 arve nr 189 summas 110,13 eurot, 31.03.2013 arve nr 331 summas 81,20 eurot, 30.04.2013 arve nr 462 summas 65,35 eurot, 31.05.2013 arve nr 590 summas 28,60 eurot, 30.06.2013 arve nr 718 summas 27,97 eurot, 31.07.2013 arve nr 849 summas 27,21 eurot, 31.08.2013 arve nr 979 summas 27,41 eurot, 30.09.2013 arve nr 1108 summas 27,24 eurot, 31.10.2013 arve nr 1236 summas 49,32 eurot ja 30.11.2013 arve nr 1364 summas 78,02 eurot, so kokku summas 596,65 eurot (tl 88-98). Hageja esitas kostjale seoses korteriga asukohaga XXX järgmised haldus- ja kommunaalteenuste arved: 31.01.2013 arve nr 143 summas 23,26 eurot, 28.02.2013 arve nr 285 summas 30,80 eurot, 31.03.2013 arve nr 427 summas 29,74 eurot, 30.04.2013 arve nr 558 summas 31,10 eurot, 31.05.2013 arve nr 686 summas 30,47 eurot, 30.06.2013 arve nr 794 summas 32,24 eurot, 31.07.2013 arve nr 945 summas 30,09 eurot, 31.08.2013 arve nr 1076 summas 29,77 eurot, 30.09.2013 arve nr 1204 summas 29,38 eurot, 31.10.2013 arve nr 1332 summas 29,74 eurot ja 30.11.2013 arve nr 1463 summas 29,42 eurot, so kokku summas 326,01 eurot (tl 77-87). Puudub vaidlus, et võla seoses korteriga XXX on kostja kohtumenetluse kestel tasunud ning seda võlga hageja ei nõua. Hageja nõuab võlga seisuga 13.04.2014 seoses korteriga XXX summas 873,05 eurot ja korteriga XXX summas 415,05 eurot (tl 169).
18.Puudub vaidlus, et kostja ei ole perioodil 31.01.2013-30.11.2013 esitatud arveid seoses korteriga XXX kogusummas 326,01 eurot (tl 77-87) ja arveid korteriga XXX kogusummas 596,65 eurot (tl 88-98) tasunud. Kinnistusraamatust nähtub, et eelnevalt nimetatud arvete esitamise ajal oli kostja vaidlusaluste korterite omanik. Kohus märgib, et kostja raske majanduslik olukord ei ole õiguslikuks aluseks arvete tasumata jätmisel. Asjakohatu on kostja väide, et ta ei pea arveid tasuma, kuna vaidlusalustes korterites elasid edasi nende endised omanikud, kes vastavaid teenuseid tarbisid. Kohus märgib, et AÕS § 75 lg-st 1 ja KOS § 13 lg-st 1 tulenevalt oli haldus- ja kommunaalteenuste tasumise kohustus kostjal ajal, mil ta oli vaidlusaluste korterite omanik sõltumata sellest, kes nimetatud korterites elas ja teenuseid tarbis. Hageja on kohtumenetluse kestel suurendanud nõuet seoses korteriga XXX summas 276,40 eurot ja korteriga XXX summas 89,04 eurot (tl 169). Hageja märgib, et on peale 01.01.2014 nimetatud korterite osas esitanud täiendavaid arveid haldus- ja kommunaalteenuste eest. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud ega täiendavaid arveid kohtule esitanud. Kohus on 29.01.2014 käiguta jätmise määruses selgitanud hagejale, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning kohustanud hagejat esitama esialgse hagi aluseks olevad arved. Seega pidi hageja olema teadlik, et ka oma nõude muutmise korral peab hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud nõude osas, mille võrra hageja 15.04.2014 menetlusdokumendis oma nõuet korterite XXX ja XXX osas suurendas. Hageja on esitanud tõendeid üksnes esialgses hagis esitatud võla osas, so seoses korteriga XXX

2-13-42594 summas 326,01 eurot ja korteriga XXX summas 596,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlg korteri XXX osas summas 326,01 eurot ja võlg korteri XXX osas summas 596,65 eurot, mis on tekkinud 31.01.2013-30.11.2013 esitatud arvete alusel (tl 77-98). Seega kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele võlg summas 922,66 eurot. Menetluskulud

19.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud ulatuses poolte enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja