Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23.05.2014 Tallinnas 2-12-38673 MO hagi ALG Liisingu AS ja OÜ Sorensen Invest vastu laenusuhete ja nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
345 646,81 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.01.2014 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
MO apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MO (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Heldur Otti Kostja ALG Liisingu AS (RK 10308153), lepinguline esindaja adv. Gert Kasekivi Kostja OÜ Sorensen Invest (RK 10502636), lepinguline esindaja adv. Gert Kasekivi
Kohtuistung
29.04.2014
Jätta Harju Maakohtu 14.01.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-38673 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud MO kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud MO esitas 26.09.2012 Harju Maakohtule hagi ALG Liisingu AS ja OÜ Sorensen Invest vastu tuvastada sõlmitud laenulepingute faktiliste laenusuhete puudumine MO ja ALG Liisingu AS vahel ja tuvastada OÜ-l Sorensen Invest nõudeõiguse puudumine MO vastu. Hageja ja ALG Liisingu AS vahel sõlmiti 19.05.2006 laenuleping nr. 68101, mille alusel sai hageja laenu 3 000 000 krooni. Lepingu täitmise tagamiseks seati ALG Liisingu AS kasuks hüpoteek kinnistule XXXXXX XX, XXXXX XXXX, Harku vald. Hüpoteegi summaks oli 6 500 000 krooni. Notariaalakti nr. 4299 alusel leppisid hageja ja ALG Liisingu AS kokku, et ALG Liisingu AS kasuks seatava hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded hageja vastu, mis tulenevad ALG Liisingu AS ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr. 68101 ja selle võimalikest lisadest, samuti hageja ja ALG Liisingu AS vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende sissenõudmisest tekkivad kulutused. 20.03.2007 sõlmiti hageja ja ALG Liisingu AS vahel laenuleping nr. 78043, mille alusel sai hageja veel laenu 1 500 000 krooni. Lepingu täitmise tagamiseks oli seatud sama hüpoteek, mis laenulepingul nr. 68101. Kokku sai hageja ALG Liisingu AS käest 4 500 000 krooni (287 602,41 eurot). ALG Liisingu AS nõudmisel vormistati 31.03.2008 uus laenuleping nr. 88047, mille p. 1.1 kohaselt antakse vormiliselt hagejale küll laenu 4 284 277,35 krooni, kuid lepingu p. 1.2 alusel seda hagejale välja ei maksta. Nimetatud summa hõlmas kõiki laenusaaja kohustusi. Nimetatud laenuleping kahjustas ebamõistlikult hagejat, sest edaspidi peab hageja lisaks põhilaenule tasuma viivist ka intresside ja viiviste osas, sest summa 4 284 277,35 krooni osas olid need kõik kokku liidetud. 02.06.2009 sõlmiti laenuleping nr. 98013, mille kohaselt pidi ALG Liisingu AS laenama hagejale 1 069 156,97 krooni. Reaalselt hageja aga raha ei saanud. Kuigi laenulepingu p. 1.2.1 kohaselt pidi 255 348,97 krooni makstama hagejale sularahas 3 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest, seda siiski ei tehtud. Laenulepingute nr. 8847 ja 98013 täitmise tagamiseks seati 02.06.2009 notariaalaktiga nr. 1299 täiendav hüpoteek summas 1 500 000 krooni. 2010.a. oli 4 500 000 kroonisest saadud laenust hageja tasunud 1 847 341 krooni ning kinnistute realisatsioon oleks katnud kõik kulud. ALG Liisingu AS sellele ettepanekule ei vastanud. ALG Liisingu AS käitumine ei olnud vastavuses hea usu põhimõtetega ning selle asemel, et realiseerida kinnistud täitemenetluse kaudu, ütles ta laenulepingud nr. 88047 ja nr. 98013 üles alles 10.02.2012 ning nõudis ka leppetrahvi tasumist. ALG Liisingu AS loovutas osaliselt oma nõude hageja vastu Sorensen Invest OÜ-le. Tulenevalt nõude loovutamise teatest on ALG Liisingu AS ja Sorensen Invest OÜ vahel sõlmitud 31.05.2012 nõudeõiguse loovutamise leping, mille alusel on Sorensen Invest OÜ-le üle läinud
31.03.2008 sõlmitud laenulepingust nr. 88047 ja 02.06.2009 sõlmitud laenulepingust nr. 98013 tulenev nõudeõigus võlgniku vastu 211 530,44 euro ulatuses. Vastavalt teatisele ja kinnitusele nõude loovutamise kohta ei ole aga üle läinud seda tagavad hüpoteegid. Hüpoteegid tagavad jätkuvalt loovutaja ALG Liisingu AS nõuet hageja vastu osas, mida omandajale ei ole loovutatud. Kostjate vahel sõlmitud 31.05.2012 nõude loovutamise leping on tühine, sest loovutada ei saa nõuet, mis on tagatud hüpoteegiga. Hüpoteegi seadmisel ei selgitanud notar hagejale, et tal on lisaks hüpoteegile veel täiendavaid rahalisi kohustusi. Nõude täpsustuse kohaselt on hageja veendunud, et 31.03.2008 sõlmitud laenuleping nr. 88047 ja 02.06.2009 sõlmitu laenuleping nr. 98013 on oma sisult immateriaalsed ehk rahatud. Hageja palus tuvastada, et ALG Liisingu AS-il ei tekkinud MO ja ALG Liisingu AS vahel 31.03.2008 sõlmitud laenulepingu nr. 88047 alusel ja 02.06.2009 sõlmitud laenulepingu nr. 98013 alusel rahalisi nõudeid MO vastu ehk tuvastada eelnimetatud laenulepingute alusel MO ja ALG Liisingu AS vahel faktiliste laenusuhete puudumine; tuvastada, et OÜ-l Sorensen Invest ei tekkinud ülaltoodud asjaolu tuvastamisel ALG Liisingu AS ja OÜ Sorensen Invest vahel 31.05.2012 sõlmitud nõudeõiguste loovutamise lepingu alusel rahalisi nõudeid MO vastu ehk tuvastada OÜ-l Sorensen Invest nõudeõiguste puudumine MO vastu. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Laenulepingu nr. 68101 laenusummast 2 200 000 krooni kanti laenusaaja palvel HT arvelduskontole ning 800 000 krooni kanti hageja ema KO arvelduskontole. Laenulepingu nr. 78043 laen maksti poolte kokkuleppe alusel välja MO ema KO arvelduskontole. Laenulepingu nr. 88047 laenusummat ei makstud MO otse välja, vaid see tasaarvestati MO laenulepingutest nr. 68101 ja 78043 tulenevate laenu põhiosa tagastamise kohustusest tulenevate rahaliste kohustustega selliselt, et laenulepingud nr. 68101 ja 78043 koos nendest tulenevate rahaliste kohustustega loeti täitmisega lõppenuks. Laenulepingu nr. 88047 p. 2.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma laenult intressi 12,79% aastas. Vastavalt lepingu punktile 2.2 arvestatakse intressi laenu netosummalt, mitte tagastamata laenusumma osalt. Laenulepingu punktis 2.3 on sätestatud, et intressi tasutakse igakuiselt vastavalt lepingule lisatud laenu ja intresside tagasimaksmise maksegraafikule, maksegraafikus toodud suuruses ja tähtpäevadel. Laenulepingu nr. 88047 p. 9.1. kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Laenulepingu nr. 88047 punktis 10.2 on sätestatud, et lepingu erakorralise ülesütlemise korral on laenusaaja lisaks tema poolt tagasimaksmata summadele kohustatud tasuma laenuandja nõudel laenuandjale leppetrahvi kuni 10% laenu netosummast. Seejuures leppetrahvi maksmine ei asenda rikutud kohustuse täitmist. Sisuliselt toimus varasemate laenude põhiosade refinantseerimine ning MO tekkis uus laenu tagastamise kohustus vastavalt laenulepingus nr. 88407 sätestatud tingimustele. Nõustuda ei saa hageja väitega nagu oleks kõnealuse tehinguga hakatud arvestama laenulepingutest nr. 68101 ja 78043 tulenevatest intressilt ja viiviselt omakorda intressi ja viivist. Laenulepingu nr. 98013 summast 255 348,97 krooni maksti MO välja sularahas ja 813 808 krooni tasaarveldati laenulepingust nr. 88047 tuleneva jooksva võlgnevusega, mille tulemusel laenulepingust nr. 88047 tulenev võlgnevus seisuga mai 2009 loeti tasutuks. Vastav tasaarvestuse kokkulepe toimus jällegi poolte nõusolekul ning vabalt väljakujunenud tahte alusel. Samuti vabanes hageja kohustuse täitmisest samaväärses ulatuses, milles tasaarvestus toimus.
Nõude loovutamise lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga oli 31.03.2008 sõlmitud laenulepingust nr. 88047 tuleneva ALG Liisingu AS nõude suuruseks MO vastu kokku 622 261,99 eurot, mis moodustus vastavalt: tagastamata laenusumma 260 205,27 eurot, tasumata intressid 121 824,93 eurot, tasumata viivised 212 850,27 eurot, tasumata leppetrahv 27 381,52 eurot. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga oli 02.06.2009 sõlmitud laenulepingust nr. 98013 tuleneva ALG Liisingu AS nõude suuruseks MO vastu kokku 161 920,74 eurot, mis moodustus vastavalt: tagastamata laenusumma 67 836,45 eurot, tasumata intressid 31 760,31 eurot, tasumata viivised 55 490,83 eurot, tasumata leppetrahv 6 833,16 eurot. Laenulepingu nr. 88047 sõlmimise ajal 31.03.2008 kehtis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 97 ja selle sätte kohaselt sai tehingu teinud füüsiline isik tühistada äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Kuna TsÜS § 99 on sätestatud õiguslõpetavad tähtajad ning kõnealune leping sõlmiti juba 2008, siis tähtaja möödumise tõttu on laenulepingu nr 88047 tühistamisõigus vaieldamatult lõppenud. Seega isegi juhul kui meelevaldselt nõustuda, et laenuleping nr 88047 sõlmiti 2008 raskete asjaolude ärakasutamise tulemusel, on selle tühistamise tähtaeg lõppenud, millest tulenevalt ei saa seda tehingut tühistada ega ka tühiseks tunnistada. Laenulepingu nr. 98013 alusel anti hagejale laenu summas 1 069 156,97 krooni. Sellest summast 813 808 krooni tasaarveldati laenulepingust nr. 88047 tuleneva võlgnevusega, mille tulemusel laenulepingust nr. 88047 tulenev võlgnevus seisuga mai 2009 loeti tasutuks. Vastav tasaarvestuse kokkulepe toimus poolte nõusolekul ning vabalt väljakujunenud tahte alusel. Samuti vabanes hageja kohustuse täitmisest samaväärses ulatuses, milles tasaarvestus toimus. Kõnealune laenuleping sõlmiti hageja palvel maksepuhkuse saamise eesmärgil. Kohatud ning täielikult tõendamata on väited, mille kohaselt sõlmiti laenulepingud ALG Liisingu AS nõudmisel. Hageja ei ole põhjendanud, miks viimane asub seisukohale, et laenulepingutest tulenevad kohustused on ebamõistlikult tasakaalust väljas. Võttes arvesse laenulepingu nr. 98013 krediidikulukuse määra, milleks oli 12,49% aastas ja asjaolu, et hageja vabanes laenusumma osalise tasaarvestamisega oma kohustustest laenuandja ees samaväärses mahus, ei saa kuidagi väita, et vastastikused sooritused olid ebaproportsionaalsed või tasakaalust väljas. MO sai laenulepingute ülesütlemisavaldused kätte 29.02.2012, seega laenulepingutest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 29.02.2012. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on hageja ja ALG Liisingu AS 31.03.2008 sõlminud laenulepingu nr. 88047, mille punktide 1.1 ja 1.2 järgi annab viimane hagejale laenu 4 284 277,35 krooni ning nimetatud summat ei maksta poolte kokkuleppe alusel välja, vaid antud lepingu sõlmimisega loetakse laenulepingud nr. 68101 ja 78043 lõpetatuks. Samuti on hageja ja ALG Liisingu AS 02.06.2009 sõlminud laenulepingu nr. 98013, mille punktide 1.1 ja 1.2 järgi on hagejale antud laenu 1 069 156,97 krooni ning vastavalt poolte kokkuleppele laenusumma makstakse välja alljärgnevalt: 255 348,97 krooni makstakse laenusaajale välja sularahas kolme pangapäeva jooksul ning 813 808 krooni tasaarveldatakse
laenulepingust nr. 88047 jooksva võlgnevusega. Peale eelnimetatud tasaarveldust loevad pooled võlgnevuse seisuga mai 2009 kustutatuks. Vaidlustatud laenulepingud on sõlmitud seoses hagejal lasuvate kohustusega ALG Liisingu AS ees. Hageja ja ALG Liisingu AS on 19.05.2006 sõlminud laenulepingu nr. 68101, mille kohaselt on viimane laenanud hagejale 3 000 000 krooni kinnistu ostuks ja arendamiseks. Nimetatud summa on välja makstud vastavalt laenulepingu p. 1.2 järgmiselt: 31.05.2006 2 200 000 krooni HT arveldusarvele ja 02.06.2006 800 000 krooni KO arveldusarvele. Samuti on hageja ja ALG Liisingu AS sõlminud 20.03.2007 laenulepingu nr. 78043, mille punktide 1.1 ja 1.5 kohaselt laenas ALG Liisingu AS hagejale 1 500 000 krooni kinnistu arendamiseks. Nimetatud summa on välja makstud vastavalt laenulepingu punktile 1.2 19.03.2007 KO arveldusarvele. Kuivõrd pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja laenas ALG Liisingu AS-lt 4 500 000 krooni, siis tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lõikest 1 hagejal kohustus laen ALG Liisingu AS-le tagastada. VÕS § 397 lg. 1 esimese lause kohaselt tuleb hagejal laenult maksta ka intressi. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejal tekkisid makseraskused ning oma eelpool nimetatud laenulepingutega võetud maksekohustusi ta täita ei suutnud. Nimetatu nähtub ka hageja ja ALG Liisingu AS e-kirjavahetusest, millise kohaselt on hageja taotlenud kostjalt võimaldada talle maksepuhkust. Sellest tulenevalt ongi nimetatud pooled sõlminud 31.03.2008 laenulepingu nr. 88047 ja 02.06.2009 laenulepingu nr. 98013. VÕS 396 lõikest 2 tuleneb, et pooled võivad leppida kokku, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Seega on hageja ja ALG Liisingu AS kokku leppinud, et viimasele võlgnetav laen ja sellele lisanduvad kõrvalkohustused kustutatakse ning hagejal tuleb tasuda uus võlgnevus kokkulepitud tähtaja jooksul. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole õige hageja arvamus, et kuivõrd hageja laenulepingute nr. 88047 ja 98013 alusel raha saanud ei ole, siis on need oma sisult rahatud. Kassa väljaminekute orderitest nr. 9142 ja nr. 9143 nähtub, et 02.06.2009 on laenulepingu nr. 98013 p. 1.2 alusel hagejale sularahas välja makstud 255 348,97 krooni. Ülejäänud osas laenu väljamaksmist toimunud ei ole ja antud laenu alusel on kustutatud varasem võlgnevus. Seega on hageja rahaline kohustus, milline tal oli tekkinud laenulepingute nr. 68101 ja 78043 alusel, kokkuleppe tulemusena vormistatud uue laenuna. Laenulepingu nr. 88047 järgi on aastane intressimäär 12,79%, samuti on krediidi kulukuse määr 12,79% aastas. Lepingutasu on null krooni. Viivis on tasumata summalt iga viivitatud päeva eest 0,5% päevas. Leppetrahv on 2% ulatuses tagastamata laenu summalt. Erakorralisel ülesütlemisel on leppetrahv 10% laenu netosummast. Tagatiseks on seatud hüpoteek summas 6 500 000 krooni. Laen tuli tagasi maksta 15.03.2018 vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu nr. 98013 p. 2.1 järgi on aastane intressimäär 12,39% ja krediidi kulukuse määr 12,49% aastas. Lepingutasu on 10 000 krooni. Viivis on tasumata summalt iga viivitatud päeva eest 0,5% päevas. Leppetrahv on 2% ulatuses tagastamata laenu summalt. Erakorralisel ülesütlemisel on leppetrahv 10% laenu netosummast. Tagatiseks on seatud hüpoteek summas 6 500 000 krooni ning seatakse hüpoteek summas 1 500 000 krooni. Laen tuli tagasi maksta 15.03.2018 vastavalt maksegraafikule.
Tegemist on tavapäraste krediidiasutuse poolt sõlmitava laenulepingu tingimustega ning neis ei ilmne liigkasuvõtjalikke tingimusi, nagu väidab hageja. Samuti on poolte vahel toimunud eelnevalt läbirääkimisi ja vestlusi ning ALG Liisingu AS on hagejale pakkunud mitut varianti tekkinud olukorra lahendamiseks. Seega ei esine asjaolusid, mis kinnitaks, et hageja tegi vaidlustatud tehingud sundolukorras ja/või vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja 16.06.2010 kirjast ALG Liisingu AS-le nähtub, et hageja soovis, et ALG Liisingu AS võtaks temalt täitemenetluse alustamise asemel objektid üle. Sellest kirjast ei tulene, et hageja soov oleks olnud täitemenetluse alustamine, vastupidi, hageja ise märgib, et kostjapoolne objektide ülevõtmine oleks mõistlikum, kui täitemenetluse alustamine. ALG Liisingu AS on 10.02.2012 kirjadega nr. 1-12/012 ja 1-12/013 laenulepingud üles öelnud ja teatanud, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel esitab ta kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kõige eelpooltoodu alusel hageja väited laenulepingute nr. 88047 ja nr. 98013 tühisuse kohta tõendamist ei leidnud, mistõttu hagi selles osas põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt ei ole ainetu ja tühine kostjate vahel sõlmitud 31.05.2012 nõudeõiguste loovutamise leping. Hageja arvamus, millise kohaselt ei saa loovutada nõuet, mis on tagatud hüpoteegiga, ei tugine seadusel. Kostjate vahel 31.05.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu punktide 1.5.1 ja 1.5.2 järgi on loovutaja loovutanud omandajale 31.03.2008 sõlmitud laenulepingust nr. 88047 tuleneva intressi ja leppetrahvi nõude 149 206,45 eurot ning 02.06.2009 sõlmitud laenulepingust nr. 98013 tuleneva viivise ja leppetrahvi nõude 62 323,99 eurot. Hagejat on nõude loovutamisest teavitatud 01.06.2012 kirjaga. VÕS § 164 lõikest 1 tulenevalt võib nõuet loovutada ka osaliselt, sellest tulenevalt on ainetu hageja väide, et ALG Liisingu AS on loovutanud OÜ-le Sorensen Invest laenulepingu nr. 88047 alusel intressi ja leppetrahvi nõude ning laenulepingu nr. 98013 alusel viivise ja leppetrahvi nõude. Ka Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-61-13 selgitanud, et seadus ei piira kõrvalnõuete loovutamist ilma põhinõuet üle andmata ning seega on ekslik võlgniku seisukoht, et laenuandja ei saanud intressi-, viivise- ja leppetrahvinõuet võlausaldajale loovutada ilma põhinõuet loovutamata. Vastavalt VÕS § 166 lg. 1 ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Seega ei toeta seadus ka hageja väidet selle kohta, et loovutada ei saa nõuet, mis on tagatud hüpoteegiga. Kostjad on nõude loovutamise lepingu punktis 2.2 kokku leppinud, et mistahes tagatised ja hüpoteegid nõude üleminekuga omandajale üle ei lähe. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 167 lõikega 5. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue tuvastada OÜ Sorensen Invest nõudeõiguse puudumine hageja vastu millegagi põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
Maakohtu otsus ei ole ei seaduslik ega ka põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendustes on vaidlusaluste asjaolude osas viidatud üksikutele tõendite ning jäetud hageja väidetele seisukohad andmata. Lisaks on kohus võtnud vaidluse lahendamisel aluseks rõhuvalt need tõendid, millised on esitanud kostja. Maakohus jättis põhjendamatult andmata faktiliselt ja õiguslikult argumenteeritud põhistused hageja põhiväidete osas: laenulepingud nr. 88047 ja 98013 on immateriaalsed e. rahatud, kuna nimetatud lepingute alusel või neist tulenevalt ei ole pooled teinud üksteisele, ning hageja kolmandatele isikutele, mingeid sularahamakseid, nagu on kostjad 1 väitnud tsiviilasjas nr. 212-28013 (OÜ Sorensen pankrotiavaldus MO suhtes); kuivõrd MO ja ALG Liisingu AS vahel sõlmitud laenulepingute nr. 88047 ja 98013 rahatuse tõttu ei tekkinud lepingupoolte vahel faktiliselt laenusuhet, siis sellest tulenevalt ei saanud OÜ Sorensen Invest omandada kostjalt nõudeõigust, mida ei tekkinud ega eksisteerinud. Kohus jättis rahuldamata hageja taotlused: võtta dokumentaalsete tõenditena vastu ALG Liisingu AS kassa väljaminekuorderite nr. 9142 ja 9143 ning kassa sissetulekuorderite nr. 0602/04, 0602/03, 0602/05 ja 0602/01 koopiad; kohustada ALG Liisingu AS kohtule esitama või nõuda temalt välja kassa väljaminekuorderite nr. 9142 ja 9143 ning kassa sissetulekuorderite nr. 0602/04, 0602/03, 0602/05 ja 0602/01 originaalid; ALG Liisingu AS pearaamatu ja kassaraamatu originaalid ülalmärgitud kassa väljamineku- ja sissetulekuorderite kuupäevade seisuga; võtta dokumentaalsete tõenditena vastu 02.06.2009 kuupäevaga dateeritud laenulepingu nr. 98013 versioon 1 (draft) ja version 2 (draft), millega hageja soovis tõendada, et ALG Liisingu AS viis hageja eksimusse laenulepingu nr. 98013 versioon 1 väljavahetamisega version 2 vastu, milline tegutsemine korreleerub ALG Liisingu AS kausaalselt kognitiivse tahtega vormistada laen fiktiivsena. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsM § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja esitas tuvastusnõude, milles ta palus tuvastada tema ja ALG Liisingu AS vahel sõlmitud 31.03.2008 ja 02.06.2009 laenulepingutest tuleneva kohustuse puudumine ja sellest tulenevalt kohustuse puudumine Sorensen Invest OÜ ees. Hageja ei ole näidanud oma tuvastusnõude selget õiguslikku alust, ja sama ebaselgust kordab ta apellatsioonkaebuses, rääkides jätkuvalt sõlmitud lepingute rahatusest ja laenu fiktiivsusest. Nagu maakohus tuvastas, on vaidlusaluste lepingute näol tegemist VÕS § 396 lg. 2 kohase ja praktikas levinud varasemate laenude refinatseerimisega, millised sisaldavad endas deklaratiivset võlatunnistust. Sellisena ei ole nende sõlmimine vastuolus ei seaduse, heade kommetega ega saa nad olla tühised näilisuse tõttu, kui hageja peab silmas võimalikke tehingu tühisuse aluseid (TsÜS §-id 86 ja 89). Laenuleping on konsensuaalne leping ja see ei muutu iseenesest tühiseks, kui üks pool (näiteks laenuandja) oma lepingujärgset põhikohustust ei täida. Nagu öeldud, arvestati poolte tahtel laenusumma hageja varasemate laenukohustuste katteks, ja sellisena sõlmitud leping ei ole „rahatu“ või näilik.
Laenulepingus nr. 98013 märgitud laenusumma 255 348,97 kättesaamist on hageja kinnitanud oma allkirjadega kassa väljaminekuorderitel (toimiku II kd. lk. 64 ja 166) ning hageja poolt samas suuruses samal päeval ALG Liisingu AS-le order-kviitungite järgi (II kd., lk. 167) sularaha tagasiandmine ei mõjuta selles osas laenulepingu kehtivust, vaid seondub küsimusega laenukohustuse täitmisest hageja poolt (kostjate esindaja selgituse kohaselt seondus see hageja sooviga saada koheselt maksepuhkust, mis talle ka vastavalt võimaldati). Hagi esemeks ei ole vaidlustatud laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste suuruse kindlakstegemine, mistõttu ei oma antud vaidluses tähtsust ka hageja viited laenude refinatseerimisel VÕS § 113 lg. 6 sätete võimaliku rikkumise kohta. Hageja ei ole lepingut nr. 98013 tühistanud, mistõttu on asjakohatud tema etteheited maakohtule, mille kohaselt ei rahuldanud maakohus tema taotlust tõendite väljanõudmiseks, kinnitamaks väidet, et Alg Liisingu AS esindaja viis teda lepingu sõlmimisel eksitusse. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
menetlusosaliste
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.