Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-51190 esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märkida nõuete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ja seda, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele. Pankrotimäärusega algab pankrotimenetlus. Pankrotimäärus saata kande tegemiseks Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulude jaotus 1.Jätta menetluskulud OÜ Venderloo Bussid (pankrotis) kanda. 2.Määrata OÜ Venderloo Bussid ajutise halduri tasu suuruseks ja tehtud vajalike kulude katteks kokku x € (x eurot , sh käibemaks) ja mõista see välja OÜ-lt Venderloo Bussid Andrus Õnnik’u kasuks. Tasu kanda büroo arvele, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ Pärnu Pinker Albert arvele nr. EE311010902001686003 SEB Pank AS. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 17.04.2014 esitas OÜ Venderloo Bussid juhatuse liige K. Eisenschmidt pankrotiavalduse OÜ Venderloo Bussid pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt Ettevõte peamiseks tegevusalaks on olnud sõitjateveo teenuse osutamine. Viimastel majandusaastatel on peamiseks tegevusalaks olnud busside rendileandmine. Alates 2008 –st aastast on üldine majanduslangus oluliselt mõjutanud ka transpordisektorit, sh. ka reisjatevedu. Vedude maht vähenes märgatavalt, samas kui vedudega seotud kulud kasvasid. Vaatamata juhtkonna pingutustele ei ole OÜ Venderloo Bussid tegevuse kasumlikuks muutmine või täiendavate vahendite kaasamine osutunud võimalikuks. 2013.a. majandusaasta lõpuks oli OÜ Venderloo Bussid varasid bilansilises maksumuses 10 539 euro väärtuses ning kohustusi 142 927 euro ulatuses. Omakapital on negatiivne 132 388 euro ulatuses. Kuigi ettevõtte igapäevane majandustegevus oli juba 2013-l aastal sisuliselt lõppenud, üritas juhtkond leida maksimaalselt soodsaid võimalusi täiturite poolt arestitud varade müügiks ning võimalusel ka täiendavate vahendite kaasamiseks. 2013.a. majandusaasta arunde valmimisel oli selge, et vaatamata juhatuse pingutustele ei ole võimalik täita kõiki võlgniku kohustusi, mistõttu on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara on arestitud Maksu- ja tolliameti kasuks ning nõude sissenõudmiseks ja vara realiseerimiseks on algatatud täitemenetlused. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2014.a. märtsi lõpp, kui ettevõtte 2013.a. majandusaasta aruande valmimisel jõuti järeldusele, et tegevuse jätkamine ei ole võimalik ning tuleb koostada ja esitada võlgniku pankrotiavaldus. Vara on OÜ-l 9729.22 eurot, kuid võlgu pankroti esitamisel vähemalt 147 330.26 eurot. Pankrotiavalduse esitaja palus kuulutada välja OÜ Venderloo Bussid pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. Menetluse käik Pärnu Maakohus algatas 24.04.2014.a määrusega OÜ Venderloo Bussid pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise pankrotihalduri poolt 16.05.2014.a esitatud aruande kohaselt Venderloo Bussid OÜ peamiseks tegevusalaks oli sõitjateveo teenuse osutamine. Selleks tehti juhuvedusid, samuti osaleti erinevatel konkurssidel ning tehti kommertsvedusid. Töötajaid oli keskmiselt 10-15, sh. bussijuhid, juhatuse liige ja 1-2 muud töötajat. Tööks vajalikud bussid kas liisiti või osteti välja. Mittevajalikud või ettevõtte jaoks vananenud bussid realiseeriti. 2010-l aastal mõjutas üldine majanduslangus ka Venderloo Bussid majandusnäitajaid. Juhuvedude hinnalangus 2 (4)

2-14-51190 suudeti küll peatada, kuid tegelikult oleks olnud vajadus teenuse hindu seoses kerkinud kütuse- ja remondihindadega tõsta. Kommertsliini täituvus osutus liiga väikeseks ja ilma dotatsioonita osutus see ebamajanduslikuks. Samas kerkisid oluliselt kütuse ja varuosade hinnad mis tingis vajaduse rangeks tegevus- ja tööjõukulude kokkuhoiuks. 2011-s majandusaasta kujunes ettevõttele keeruliseks. Seoses kasvavate maksuvõlgadega arestiti pangakontod, mis tegi igapäevase majandustegevuse võimatuks, kuna kõik laekuvad vahendid läksid maksuvõlgade tasumiseks ning tegevuseks vajalikud vahendid puudusid. Käibevahendite leidmiseks otsustati müüa ettevõtte põhivara. Sõidukid, mida realiseerida ei suudetud anti võimalusel rendile. Seoses töömahtude vähenemisega lahkusid ka töötajad ning majandusaasta lõppedes oli ettevõttes 3 töötajat. 2012 aasta tegevusaruande kohaselt oli 2012.a. majandusaasta põhieesmärgiks võlgade vähendamine. Tegeleti intensiivselt põhivara müügi võimaluste leidmisega. Müüa õnnestus 1 buss. Aasta lõpus hinnati põhivara turuväärtus alla 20 000 eurole. Võlgnevuste vähendamiseks lõpetati liisinglepingud. Töötajate arv kahanes seoses töötajate lahkumisega aasta lõpuks 1-le inimesele ( juhatuse liige). 2012.a. majandusaasta aruande valmimisel selgus, et ettevõtte omakapital ei vasta Äriseadustiku nõuetele ja tuleb lõpetada. Püüti leida varale võimalikult hea hinnaga ostjaid, et siis tulemist üritada võlgnevused kustutada. Kuigi võlgniku äritulud olid 2013 aastal vaid 642 eurot, siis tasus ta maksuvõlgu 3 240,63 euro ulatuses. 2013.a. majandusaasta bilansi ja kasumiaruande valmimisel 2014.a. märtsis oli siiski ilmne, et tarvitusele võetud abinõud võlgnevuste tasumiseks ei ole osutunud edukaks ning ettevõte on maksejõuetu. Nähtuvalt ajutisele pankrotihaldurile üleantud dokumentidest moodustavad Venderloo Bussid OÜ ajutisele haldurile teadaolevad kohustused kokku 149 092,93 € , sh. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue 06.05.2014 seisuga 134 415,28 € ( sh. maksunõuded 90 099,31 € ja intressinõuded kokku 44 315,97 €, kusjuures see kasvab arvestuslike intresside arvelt igapäevaselt 54,06 € võrra), 2) Kohtutäitur R. Liitmaa ( täitemenetluse kulu ) 4 234,36 €; 3) Kohtutäitur Õ. Pajuri ( täitemenetluse kulu) 10 391,39 € ning pangateenustasud. Võlgnikule kuulub bilansiliselt vara summas 5906,37 € ulatuses, sh 1) raha pangas (Swedbank 2,88 € ja Krediidipank 3,81 €) 6,69 €, 2) Nõue OÜ Venderloo Veod vastu 292,21 € , 3) Nõue Kalvin Eisenschmidti vastu tütarettevõtte osaluse eest 2 951,23 €, 4) Varud 2 385,87 € (so. ühe bussi mahakandmisel allesjäänud ja arvele võetud varuosad). Käesoleval ajal on ebaselge, kas ja mis hinnaga on varuosad võimalik realiseerida ja siin on nad arvestatud bilansilises maksumuses. Nende tegelik maksumus võib osutuda väiksemaks, 5) Viis (5) sõidukit bilansilise maksumusega 270,37 €. Lisaks on Maanteeameti andmetel võlgniku nimele registreeritud buss Scania Jonckheere 1990.a., 563APP. Võlgniku sõnul on tegemist lammutatud bussiga, mida ei ole olnud keelumärgete tõttu registrist kustutatud. Kõigile sõidukitele on kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt 21.07.2011.a. seatud käsutamise keelumärge. Ajutine haldur jääb konservatiivse hinnangu juurde vara realiseerimisväärtuse osas. Lähtudes eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevused on tekkinud 2011-l aastal ning kohustused ületavad varasid 25-kordselt. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud , et seniste tehingutega oleks võlgnik kahjustanud võlausaldajate huvisid ning seega puuduvad ajutisele haldurile praegusel hetkel teadaolevatel andmetel vara tagasivõitmise võimalused. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat vara. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle taaskäivitamine ja seeläbi juriidilise isiku tervendamine pole võimalik, kuna tal puuduvad tegevuseks vajalikud vahendid ning võimalused võlgnevuste tasumiseks. Kehtivad töölepingud töötajatega puuduvad.

3 (4)

2-14-51190 Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri esialgse arvamuse kohaselt põhjuseks üldise majanduslanguse tagajärjel tekkinud vedude mahu märgatav vähenemine koos konkurentsi ning vedudega seotud kulude kasvuga. Raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Võlgniku juhatuse liikme sõnul viitasid võlgniku majandusnäitajad juba 2012.a. majandusaasta aruande kohaselt maksejõuetuse tunnustele. Samas oli ettevõttel veel vara, mille tegelik turuväärtus võis/ võib osutuda suuremaks, kui bilansiline väärtus. Sellest tulenevalt pidas võlgniku juhatuse liige mõistlikuks proovida eelkõige realiseerida varad ja saadud tulemi arvelt kustutada võlgnevused. Kui aga 2013.a. majandusaasta aruande koostamisel selgus, et kavatsetud abinõud ei ole edukad, esitati võlgniku pankrotiavaldus. Käesoleva aruande koostamisel asub ajutine haldur seisukohale, et pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada pankrot välja ja nimetada pankrotihaldur (Andrus Õnnik on oma nõusoleku andnud), määrata võlausaldajale I üldkoosoleku aeg ja koht ning määrata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks x eurot, mis välja maksta OÜ-le Pärnu Pinker Albert. Kohtuistungil võlgnik jäi esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jäi oma kirjaliku aruande juurde ja leidis, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ajutise halduri aruandega, leidis, et OÜ Venderloo Bussid pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt OÜ-l Venderloo Bussid on varasid 5906.37 euro eest, mis võimaldab pankrotimenetluse läbi viia ja kohustusi on vähemalt 149 092.93 euro eest. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja ta on andnud nõusoleku tegutseda pankrotihaldurina. Võlgnik kinnitas, et on tutvunud aruandega ning nõustub sellega. Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada pankrot. Pankrotihalduriks määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud ja kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti määrata I üldkoosoleku toimumise aeg ning kohustada võlgniku kohtus vandega kinnitama , et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged. Menetluskulud Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks summas x eurot, mis on kooskõlas pankrotiseaduse § 23 sätestatuga, arvesse võttes halduri ülesannete mahtu ja keerukust. Ajutise halduri tasu summas x eurot on arvestatud 15 töötunni eest, x eurot/tund, mis jääb alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tasu ülemmäära (x€/tund). Samuti leiab kohus, et ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 240 eurot on põhjendatud ning kinnitab need. Kuna pankrot kuulutakse välja, tuleb ajutise halduri töötasu ja kulutused välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.