Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

summas 2 000 eurot, kostja aga kohustus maksma laenu tagasi hiljemalt 05. oktoobriks 2012.a. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab tagastamata laenusummalt viivist määraga 0,25% päevas. Hageja täitis nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi ning andis rahasumma kostjale lepingu sõlmimisel. Kostja aga jättis oma lepingulised kohustused täitmata ja laenusumma täielikult tagastamata, mille tõttu tekkis kostjal võlg hageja ees, mis on hagi esitamise seisuga 1 789 eurot, millele lisandub viivis summas 1 038 eurot. Kostja vastus Kohtule 15.04.2013. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Poolte vahel tõepoolest sõlmiti laenuleping, kuid kostja on tagastanud hagejale 1 700 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostjad sõlmisid 06.08.2012. a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 2 000 eurot tagastamise tähtajaga 05.10.2012. a (tl 34-35). Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu põhiosa 1 789 eurot ja seisuga 11.03.2014. a sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 038 eurot. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja tunnistab hagejaga laenulepingu sõlmimist, kuid kostja väitel on laenusummaosaliselt tagastatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasummat kostja poolt väidetud ulatuses tagastanud ei ole. Kostja on tasunud hagejale 21.12.2012. a 300 eurot, 15.02.2013. a 100 eurot, 15.03.2013. a 100 eurot, 15.04.2013. a 300 eurot, 24.05.2013. a 400 eurot, 11.07.2013. a 400 eurot ja 18.09.2013. a 100 eurot (tl 6, 37, 61). Hageja on nimetatud maksetest arvestanud võlgnevuse põhiosa katteks 210,40 eurot, ülejäänud rahasummad on arvestatud viivisenõude katteks. Kostja väitel on ta tasunud 1 700 eurot põhivõlgnevuse katteks ning viivise määr peaks olema tegelikkuses 0,025% (tl 20, 60). Kohtu hinnangul on kostja väited vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud hageja ja kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud laenuleping, mille punkt 1.4. järgi makse tasumisel laenusaaja poolt kustutatakse esimeses järjekorras viivise võlgnevus, seejärel intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale ning seejärel laenusumma (tl 34). Lepingu punkt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole hagejale laenulepingus kokkulepitud põhisummat 1 789 eurot tagastanud. Hageja on esitanud viivise nõude lepingu punkt 1.4. alusel määraga 0,25 % päevas tasumata summalt. Alates 06.10.2012. a kuni 11.03.2014. a moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 1 038 eurot. Kostja on pidanud viivisenõuet põhjendamatult suureks, tegelikkuses peaks olema viivisemäär 0,025%. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud laenuleping, mille hageja ja kostja on omakäeliselt allkirjastanud, lepingupooled on lepingut ka täitnud ning viivisemäära mõistlikuks pidanud. Vastavalt lepingu punktile 6.2. tehakse kõik lepingu muudatused kirjalikus vormis ning need jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt. Kohtule ei ole lepingu punktile 6.2. vastavalt lepingu muudatust esitatud, mistõttu on kostja väited 0,025% viivisemäära kohta jäänud paljasõnalisteks ning käesolevas menetluses tõendamata. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku ka kahjustada. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muunud viivis summas 1 038 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.