2-13-53013/16 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Asjaolud 13.12.2013 kohtumäärusega kuulutati välja XXXpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. XXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper on 25.04.2014 esitanud kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada Peeter Sepper võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata pankrotihalduri tasu summas 616 eurot, kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 89,64 eurot, määrata võlgnikule pankrotimenetluste kulutuste hüvitamiseks tagastamatut menetlusabi 397 eurot ulatuses ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Peeter Sepper ́i poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruande kohaselt esitati pankrotimenetluses viis teise rahuldamisjärgu nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes kogusummas 9 282,27 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 27.03.2014, kõik nõuded tunnustati. Nõuete kaitsmise koosoleku päevakorras oli peale nõuete kaitsmise pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine, pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste ja halduri tasu kinnitamise ning usaldusisiku nimetamise küsimused. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Usaldusisikuks nimetamiseks on nõusoleku andnud pankrotivõlgnik ise. Vara pankrotimenetluses ei olnud. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Massikohustused: bürooteenus 89,64 eurot (massikohustused täitis pankrotivõlgniku eest pankrotihaldurit teenindav büroo, väljamakseid pankrotivara arvelt tehtud ei ole). Pankrotimenetluse kulud: ajutise pankrotihalduri tasu 464 eurot, sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 153,12 eurot, ajutise pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 75,04 eurot, pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 89,64 eurot ja pankrotihalduri taotletav tasu 616 eurot. Jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pankrotivõlgnikul pandivara ei olnud. Müümata pankrotivara ei ole. Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele, võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine), nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine),

Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust. Menetluskulusid ei olnud. Ajutise halduri ja pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused: ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 75,04 eurot ja bürooteenus 89,64 eurot. Alalise maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteo toimepanemine, mille eest karistati vabaduskaotusliku karistusega, mille tõttu võlgnik ei saanud tegeleda tulu toova tegevusega ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tegemist ei olnud pankrotikuriteoga. Taotluses toodud asjaoludel on kohtul alus lõpetada pankrotivõlgnik XXXpankrotimenetlus raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kuude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Pankrotivarasse raha laekunud ei ole. Kuna pankrotivarasse raha ei laekunud, taotles haldur tasu määramist analoogia alusel ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisega, so tunnitöö alusel. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 8,8 tundi ning lähtub analoogia alusel ajutise halduri tunnitasust 70 eurot. Seega moodustab töötasu 616 eurot. Pankrotihaldur ja teda teenindav büroo on katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 89,64 eurot. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud PankrS § 171 lg 1.1 alusel ja menetluse jooksul pankrotivarasse raha ei laekunud, taotleb haldur halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks PankrS § 65 lg 11 alusel pankrotivõlgnik XXXtagastamatu menetlusabi andmist summas 397 eurot. Menetlusabi kuulub väljamaksmisele pankrotihaldur Peeter Sepper ́ile . Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab

sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 25.04.2014 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 05.05.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 200 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud viie võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Jaotusettepanekut koostatud ei ole ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväidet esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 6 470,67 eurot, kohtutäitur Tšapis 168,52 eurot, kohtutäitur Pink 433,42 eurot, Swedbank AS 1 554,75 eurot ja Swedbank Liising AS 654,91 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama §-i 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuna pankrotivarasse raha ei laekunud, taotles haldur tasu arvestamisel lähtunud PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 616 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlgnik ega võlausaldajad halduri taotletava tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 616 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega.

Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 616 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused summas 89,64 eurot, milleks on bürookulud. Kohus on seisukohal, et halduri XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kinnitab need summas 89,64 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXXon oma pankrotiavalduses esitanud ka taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole võlgniku usaldusisiku osas ettepanekuid teinud. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.