2-12-25831/36 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

3.Tartu Maakohus rahuldas 26.02.2013. a otsusega Galina Suhhodintseva hagi Liis Petersoni vastu osaliselt ja mõistis Liis Petersonilt Galina Suhhodintseva kasuks välja põhivõla 572,16 eurot, viivised 32,73 eurot ja alates 27.02.2013. a viivised põhivõlalt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud Liis Petersoni kanda. Kohus jättis Galina Suhhodintseva menetluskulud kindlaks määramata. Kohus mõistis välja Galina Suhhodintsevalt riigituludesse riigilõivu 175 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  hageja kasutas üürilepingu alusel 12.09.2011. a kuni 17.05.2012. a (st 8 kuud 6 päeva) kostjale kuuluvat korterit X-XX, XXX (tl 10-15). Leping lõppes kostjapoolse ülesütlemise tõttu;  hageja tasus kostjale üüri kokku 10 kuu eest summas 3450 eurot ja tagatisraha 345 eurot;  üürisumma 8 kuu ja 6 päeva eest on 2827,77 eurot;  17.05.2012. a seisuga on enammakstud üürisummaks 227,16 eurot (tl 16-20). Hageja on nõudnud enammakstud üüri tagastamist. Hageja oli kohtuistungil nõus, et enammakstud üürisummast võetakse maha tasumata kommunaalmaksete summa. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist. Lepingust nähtub ning poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tasus kostjale ette kokku 10 kuu üüri summas 3450 eurot (lepingu p 2.2 ja 8.2 järgi kokku). Kuna hageja kasutas üürilepingu esemeks olevat korterit 8 kuud 6 päeva, ei tekkinud tal ülejäänud aja eest tasu maksmise kohustust. Kostja ütles üürilepingu üles ning tal tekkis VÕS § 337 alusel kohustus ettemakstud üür tagastada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üürisumma 8 kuu ja 6 päeva eest on 2827,77 eurot ja seega pidi kostja hagejale tagastama 622,23 eurot, millele lisanduvad intressid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal oli kohustus tasuda VÕS § 292 kohaselt kõrvalkulude eest ning ta jäi nende eest tasumisega võlgnevusse. Kostja on enda väitel teinud hagejale tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestab enammakstud üüri vähemmakstud

kõrvalkuludega. Hageja on olnud hagiavalduses tasaarvestusega nõus ja seega on kostjal kohustus hagejale enammakstud üürisumma tagastada, lisaks intress. Pooled on kohtuistungil kokku leppinud, et 17.05.2012. a seisuga on enammakstud üürisummaks 227,16 eurot. Kostja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel on ta keeldunud enammakstud üüri tagastamisest. Hageja on esitanud nõude tagatisraha väljamõistmiseks koos intressiga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tasus üürilepingut sõlmides kostjale tagatisraha 345 eurot. Nimetatud kokkulepe nähtub ka üürilepingu p-st 2.2 (tl 10). VÕS § 308 lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kui kostja on hageja vastu üürilepingu alusel esitanud nõudeid, saab ta need tasaarvestada tagatisrahaga. Tasaarvestuse toimub võlaõigusseaduse üldosas sätestatud alustel ja korras. Kostja on nõude esitamise tõendamiseks esitanud 17.01.2013. a ja 18.01.2013. a tõendid. Kohus leidis, et tõendid ei ole esitatud küll kohtu määratud tähtaega järgides, kuid hageja on andnud nende suhtes seisukoha ning kohus arvestas tõenditega TsMS § 331 lg 1 alusel. Tõendite vastuvõtmine ei põhjusta menetluse edasilükkumist, kuna hageja avaldas kohtuistungil, et ta on 22.05.2012. a kirja kätte saanud. Kostja on esitanud nimekirja korteris tekitatud kahjudest (tl 103), hagejale 07.05.2012. a saadetud kirja (tl 104), 22.05.2012. a kirja koos lisaga (tl 105, 106-107) ning fotod (tl 111-122). 22.05.2012.a kirjast nähtub, et kostja on hagejale teatanud, et tal on põhimõtteliselt nõue hageja vastu. Kohtumenetluse lõpuks on kostja esitanud kahjude osalise nimekirja. Hageja on vaielnud kahjude tekkimisele vastu. Kohus ei saa antud menetluses hinnata kahjude olemasolu ja suurust, kuna kostja ei ole esitanud ammendavat kahjude loetelu ja nende kõrvaldamise maksumust. Kohus saab antud juhul analüüsida vaid seda, kas kostjal on tekkinud VÕS § 308 lg 3 alusel kohustus tagatisraha tagastada, st kas tagatisraha tagastamisest keeldumise formaalsed eeldused on täidetud ning kas sel juhul on kahjud vähemalt nii suured, kui ettemakstud tagatisraha. Kohus leidis, et kostja ei ole kahjunõude ja tagatisraha tasaarvestamisel lähtunud VÕS §-st 198. Nimetatud sätte kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Seega peaks avaldusest olema selgelt näha, kui suur on kostja nõue hageja vastu ning et kostja soovib nõudeid omavahel tasaarvestada. Kostja on elektronkirjaga teatanud, et keeldub tagatisraha tagastamisest, kuid selget tasaarvestuse avaldust hagejale ei esitanud. Hagejal on sellisel juhul õigus nõuda tagatisraha tagastamist ja kostja peaks kahju hüvitamiseks esitama VÕS § 334 alusel üürniku vastu kohtusse iseseisva hagi. Kostjal on eeltoodu alusel kohustus tasuda hagejale üür ja tagatisraha kokku 572,16 eurot (227,16 + 345). Hagejal tekkis VÕS § 337 ja § 308 alusel õigus nõuda intressi tasumist. Kostjal tekkis kohustus tasuda mõlema summa eest intressi alates selle tasumisest 09.09.2011. a kuni lepingu lõppemiseni ning alates 17.05.2012. a viivist, kuna siis tekkis kostjal kohustus raha tagastada. Hageja on viiviseid arvutanud alates 17.05.2012. a ning intressi arvestanud alates hagi esitamisest. Järelikult on hageja loobunud intressi väljamõistmisest ja taotleb vaid viiviste väljamõistmist. Kohus on hageja nõudega seotud. Hageja on viivise suuruseks märkinud VÕS § 113 alusel seadusjärgse viivise 0,02% päevas ning kostja ei ole sellele määrale vastu vaielnud. Hageja nimetatud viivisemäär on kooskõlas ka VÕS § 113 lg-ga 1. Hagejal on õigus nõuda 17.05.2012. a kuni 26.02.2013. a (k.a) eest viiviseid 32,73 eurot (572,16 eurot x 0,02% x 286 päeva) ning alates sellest VÕS §-s 113 sätestatud ulatuses. Kohus jättis tähelepanuta poolte seisukohad ja tõendid, mis on esitatud saamata jäänud töötasu kohta. Hageja on selles osas nõuet vähendanud (tl 21, 22).

üürileandja teadis põranda kahjustustest enne eluruumi üleandmist, kuid sellest hoolimata ei teinud märget akti. Hageja on maakohtu menetluses vaidlustanud nii põrandaga seotud kahju tekitamise kui kahju suuruse. 06.12.2012 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et „soovisin, et ekspert ütleks, et põranda kahju on minu tekitatud ning siis ma maksaksin põranda vahetuse kinni. Mulle pole eksperdi arvamust esitatud“ (I kd lk 97). Kostja vastas hagejale, et ta on nõus kohtule esitama kahju suuruse. Maakohus selgitas kostjale, et kuna hageja esitas kahju tekitamise osas vastuväite, siis peab kostja tõendama, et kahju tekkis üürniku tegevuse tõttu. Maakohus määras kostjale tähtaja 7. veebruar 2012 tagatisrahaga seonduvate tõendite esitamiseks ja märkis protokolli „ kostjal tuleb tõendada, et tal on üürniku vastu nõue, tuleb tõendada nõude suurust ja seda, et kostja on nõudest teatanud 2 kuu jooksul alates lepingu lõppemisest. Seda, et on nõue, ei saa tõendada hinnapakkumistega.“ (I kd lk 98). Kostja esitas maakohtu määratud tähtajaks enda koostatud puuduste nimekirja, millel oli märge „põrand – 1883,86 € (töö teostatud)“ (I kd lk 103). Ringkonnakohus leiab, et puudus, mille olemasolust üürileandja üüritud eluruumi vastuvõtmisel on teadlik ja mis ei ole varjatud puudus, tuleb fikseerida aktis. Sellise puuduse tõttu hilisem tagatisraha tagastamisest keeldumine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus möönab, et üürnik (hageja) ei ole maakohtus sõnaselgelt seisukohta avaldanud üürileandja poolt maakohtu määratud tähtajaks esitatud materjalide kohta. Arvestades seda, et üürnikku esindas õigusteadmistega esindaja ja maakohus andis kohtuistungil suuliselt tähtaja asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks ja tõendamiseks, siis oli hagejale tagatud võimalus kostja esitatu osas oma seisukoha avaldamine. Maakohus tagas ka üürileandjale võimaluse esitada tõendid põranda taastamisega seotud kulutuste kohta. Üürileandja ei soovinud tõendeid esitada, kuigi märkis, et tööd on teostatud. Olukorras, kus üürileandja ei viita olemasolevale puudusele üüriruumi üleandmisel ning maakohtu menetluses ei esitanud kohtu määratud tähtajaks tõendeid kahju tekkimise asjaolude ja suuruse kohta, tuleb üürileandja nõuet summas 188,86 eitada.