lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-134-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 19.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-134-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
19.01.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 48Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 368 lg 2TuvastushagiTsMS § 149Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 348Kohtuistungi käikTsMS § 351Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungilTsMS § 669 lg 2Menetlusõiguse normi oluline rikkumine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (18)

lahend.ee
2-20-13951/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.03.20242-22-9401/29Riigikohtu tsiviilkolleegium15.11.20232-22-9401/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.06.20232-21-7442/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja15.06.20212-17-18968/55Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.11.20192-19-14207/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.10.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ PETKAM10175367(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-134-10 Tartu, 19. jaanuar 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Aktsiaseltsi PETKAM hagi Tulundusühistu BITEST vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 209-12996 TÜ Bitest kassatsioonkaebus 25 000 krooni Hageja aktsiaselts PETKAM (registrikood 10175367), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja Tulundusühistu BITEST (registrikood 10046635), esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich 20. detsember 2010. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2010. a otsus ja Harju Maakohtu 16. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-12996 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi Tulundusühistu BITEST kassatsioonkaebuselt 2. juulil 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot ja 56 senti (s.o 400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
2-17-10516/14
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
02.04.2018
2-17-5490/28Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.03.2018
3-2-1-152-15Riigikohus08.12.2015
2-13-70160/38Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval09.12.2014
2-12-25831/36Tartu Ringkonnakohus22.05.2014
2-12-12191/35Tallinna Ringkonnakohus27.09.2013
2-12-27909/45Tartu Ringkonnakohus08.05.2013
2-12-1225/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus29.04.2013
2-12-12191/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.03.2013
2-12-37714/7Tartu Ringkonnakohus12.11.2012
2-09-12996/41Tallinna Ringkonnakohus23.03.2012
2-09-12996/33Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja23.11.2011
1.Aktsiaselts PETKAM (hageja) esitas 25. märtsil 2009. a Harju Maakohtule Tulundusühistu BITEST (kostja) vastu hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 23. veebruaril 2009 kohtutäiturilt täitmisteate, mille kohaselt alustati kostja täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetlust. Täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 2-02-311 tehtud Harju Maakohtu 8. detsembri 2006. a otsuse resolutsiooni p 2, milles kohustati hagejat tagama kostjale tähtajatu juurdepääs Kroodi 2 kinnistult Kroodi 2 ülemisele maaüksusele üle Kroodi 4b kinnistu raudteeülesõidukoha rajamise teel. Maakohtu otsuse sundtäitmine on lubamatu, kuna täitedokument on vabatahtlikult täidetud. Hageja ei ole takistanud kostja juurdepääsu. Hagejal ei ole kohustust rajada raudteeülesõidukohta. Kohtuotsuse resolutiivosa on ebaselge, mistõttu tuleb selle tõlgendamisel lähtuda asjaõigusseaduse (AÕS) § 179 lg-st 1, mille järgi on kostjale vajaliku ülesõidukoha rajamine kostja enda kohustus. Sama tuleneb ka kohtuotsuse põhjendavast osast. Täitemenetluses ei ole võimalik kohtuotsuse sisu välja selgitada. Maakohtu otsus ei ole sundtäidetav, sest kohtuotsuses ei ole määratud kohtuotsuse täitmise tähtpäeva. Täitemenetluses ei ole võimalik välja selgitada, milline on kohustuse täitmise mõistlik tähtaeg.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Hagejal on kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Kuigi maakohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

on vastuolus, tuleb lähtuda otsuse resolutsioonist. Ükski hageja esitatud asjaolu ei ole tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja esitatud nõue on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-s 2 ettenähtud hagiavaldus, mistõttu on võimalik tuvastada, kellel on täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht ning mis ajal tuleb see kohustus täita.

3.Harju Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2009. a otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu 8. detsembril 2006 tsiviilasjas nr 2-02-311 tehtud otsuse resolutsiooni p-s 2 on sätestatud, et kohustada hagejat tagama kostjale tähtajatu juurdepääsu Kroodi 2 kinnistult Kroodi 2 ülemisele maaüksusele üle Kroodi 4b kinnistu raudteeülesõidukoha rajamise teel kooskõlas kohtuotsuse lisaks oleval joonisel näidatud asukohast Kroodi 4b kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 ei ole selge. Kohtutäitur peab täitma kohtulahendit otsuses kirjas olevas sõnastuses. Samas ei ole otsuses selgelt kirjas, kellel pooltest on kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Samuti puuduvad kohustuse täitmise muud olulised tingimused. Kohtutäitur on täitemenetluses asunud andma täitedokumendile täidetavat sisu. Maakohus ei saa menetleda hageja nõuet TsMS § 368 lg 2 alusel, sest hageja on sellise nõude esitamise välistanud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi või selle jõustumise kõrvaldamine. Sellise hagi esitamine on võimalik ka juhul, kui nõue on ebaselge. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 on ebaselge eelkõige seetõttu, et kohtuotsuse põhjendused ja resolutsioon on teineteisega vastuolus. Ebaselget nõuet ei saa täita ning ebaselge nõude korral tuleb lähtuda sellest, et sundtäitmisel olevat nõuet ei ole tekkinud. Seega ei ole nõue ka sissenõutav.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on sundtäitmisel olev kohtuotsus sundtäidetav, sest hageja kohustused on selles kindlaks määratud. Maakohtu põhjendus, et otsus ei ole selge, sest resolutsioon ei ole kooskõlas põhjendava osaga, ei vasta formaliseerituse printsiibi mõttele. Hageja ei esitanud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjakohaseid väiteid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohaseks vastuväiteks asjaolu, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist ei tulene hagejale kohustusi. Nõustudes hageja põhjendustega, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha, kellel oli täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Hageja esitas TsMS § 368 lg-le 2 vastava tuvastusnõude.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus sisustas formaliseerituse printsiibi õigesti. Täitedokumendiks olevas kohtuotsuses ei ole piisavalt selgelt määratud, kellel pooltest on kohustus rajada raudteeülesõidukoht ega kohustuse täitmise tähtaega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada ka juhul, kui nõue on ebaselge. Maakohus ei saanud hagi piire ületades lahendada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel. Kuna

täitedokumendis ei ole määratud kohustatud isikut, ei saanud maakohus asuda seda määrama, sest sellega oleks ta asunud teistkordselt lahendama juba lahendatud nõuet. Kui kostja soovis, et kohus lahendaks praeguses menetluses TsMS § 368 lg 2 hagi, oleks ta pidanud esitama vastuhagi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. juuni 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leiab hageja, et maakohtu täitedokumendiks oleva 8. detsembri 2006. a otsusega ei ole pandud hagejale kohustust rajada raudteeülesõidukoht ning hageja on vabatahtlikult täitnud kohtuotsuse resolutsioonis määratud kohustuse taluda juurdepääsu hageja kinnistule üle oma kinnistu. Hageja esitatud hagi eesmärgiks on saavutada, et sundtäitmist ei toimuks, ehk lõpetada alustatud sundtäitmine. Kui võlgnik soovib saavutada käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise teel. Kui võlgnik leiab, et ta on täitedokumendi täitnud, saab ta esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja ongi sellise hagi esitanud. Hageja väite, et täitedokument ei sisalda tema kohustust rajada raudteeülesõidukoht, lahendamise kohaseks õiguskaitsevahendiks on üldjuhul TMS §-s 217 sätestatud kaebus. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena esitatakse materiaalõiguslikele väidetele lisaks väide, et täitedokumenti ei oleks tohtinud täitmisele võtta, tuleb ka see väide lahendada hagimenetluses. Kohustuse täitmise üle otsustamisel tuleb tuvastada ka see, kas täitedokument sisaldab kohustust, mille täitmist täitemenetluses nõutakse. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on ebaselge ega võimalda sundtäitmist, sest otsusest ei nähtu hageja kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Kohtuotsus tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas, resolutsioon peab olema üheselt arusaadav. Resolutsiooni täpsus on eriti oluline lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi tegema, nt ehitama või rajama. Sellise kohustuse sundtäitmise eelduseks on, et kohustus nähtuks täitedokumendist selgelt ja ühemõtteliselt. Kohtuotsusega ei ole hagejat kohustatud raudteeülesõidukohta rajama, mistõttu on kohtutäitur, asudes ise täitedokumenti sisustama, alustanud sundtäitmist kohustuse osas, mida täitedokument ei sisalda. Kostja ei ole selgitanud, millistes kohtuotsuse resolutsioonis sisalduvates sõnades on väljendatud hageja kohustus ehitada raudteeülesõidukoht. Kuna täitedokument ei sisalda hageja kohustust, mida täitemenetluses täita soovitakse, ei ole oluline, kas täitedokumendis sisalduvad muud sellise olematu kohustuse täitmist puudutavad asjaolud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga koos ei pidanud hageja esitama TsMS § 368 lg 2 kohast tuvastushagi. Kohus saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendades tuvastada, et kohustust, mida täita sooviti, ei ole olemas. Kohus ületaks haginõuete piire, kui ta vastava nõudeta hakkaks selgitama täitedokumenti ja tuvastama pooltele tulenevate õiguste või kohustuste mahtu suuremal määral, kui pooled vaidlevad. Maakohus ei pidanud analüüsima, millised õigused ja kohustused kummalegi poolele sundtäitmisel olevast kohtuotsusest tulenevad, sest sellist nõuet ei

olnud esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti kohaldanud TMS § 221. Hageja väide, et tal puudub kohtuotsusest tulenev kohustus, ei ole selles tsiviilasjas asjakohane. Hageja esitatud asjaolud ei saa olla TMS § 221 lg-te 1 ja 2 kohase hagiavalduse aluseks. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud peavad kohtulahendi puhul olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav ning seega sundtäidetav, sest sellest nähtub hageja kohustus rajada raudteeülesõit. Ringkonnakohus on eksinud formaliseerituse printsiibi rakendamisel. Ringkonnakohus samastas valesti täitedokumendi ebaselguse ja täitedokumendist tuleneva kohustuse puudumise. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 368. Väite, et täitedokumendist ei ole tulene hageja kohustust rajada raudteeülesõidukoht, võib esitada tuvastushagis. Ringkonnakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et TMS § 221 lg 1 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on olemuslikult TsMS § 368 lg 2 kohase tuvastushagi lähedane hagi ning selle lahendamisel saab kohus tuvastada sundtäidetava kohustuse olemasolu või puudumise. Kui kohus asub tuvastama täitedokumendist tuleneva võlgniku kohustuse puudumist, saab kohus võtta seisukoha ka täitedokumendist tulenevate võlausaldaja õiguste kohta. Kuivõrd hageja ei esitanud nõuet tuvastada tema kohustuse puudumine, vaid vaidlustas üksnes täitemenetluse algatamise ja läbiviimise, ei saanud ringkonnakohus oma väljendatud seisukoha järgi kohustuse puudumist tuvastada.
8.Hageja leiab, et kassatsioonkaebuse põhjendused ei saa olla täitedokumendiks oleva kohtuotsuse uue hindamise ja asjaolude uue tuvastamise aluseks. Ringkonnakohtu otsus põhineb hagi piires asjas tuvastatud asjaoludel. Kostja kassatsioonkaebus on alusetu, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
10.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostja esitanud kohtutäiturile avalduse Harju Maakohtu 8. detsembri 2006. a otsuse täitmiseks, mille resolutsiooni p-s 2 on kohustatud hagejat tagama kostjale tähtajatu juurdepääs Kroodi 2 kinnistult Kroodi 2 ülemisele maaüksusele üle Kroodi 4b kinnistu raudtee ülesõidukoha rajamise teel kooskõlas kohtuotsuse lisaks oleval joonisel näidatud asukohast Kroodi 4b kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele. Kohtutäitur on alustanud Harju Maakohtu 8. detsembri 2006. a otsuse sundtäitmist. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Eelnimetatud

vastuväited on sama paragrahvi teise lõike järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus leidis 28. aprillil 2010. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud otsuses, et kui võlgnik soovib saavutada juba alustatud sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema tunnistatud lubamatuks TMS § 221 lg-s 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise kaudu. Samuti märkis Riigikohus, et kui võlgnik leiab, et ta on täitedokumendi täitnud, saab ta esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Praegusel juhul on hageja esitanud TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi, leides, et ta on täitnud kohustuse taluda juurdepääsu üle oma kinnistu, ning et täitedokumendiga ei ole kohustatud hagejat rajama raudteeülesõidukohta. Kostja leiab, et täitedokumendiga on pandud hagejale kohustus tagada juurdepääs raudteeülesõidukoha rajamise teel. Maakohus leidis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb rahuldada, sest täitedokumendi nõude ebaselgusest lähtuvalt ei ole sundtäitmisel olevat nõuet tekkinud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega.

11.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kohus võib TMS § 221 kohaselt tunnistada sundtäitmise lubamatuks muu hulgas ka juhul, kui täitedokument ei ole selge. Täitedokumendiks oleva maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 kohustab praeguse tsiviilasja hagejat tagama kostjale tähtajatu juurdepääsu Kroodi 2 kinnistult Kroodi 2 ülemisele maaüksusele üle Kroodi 4b kinnistu raudteeülesõidukoha rajamise teel kooskõlas kohtuotsuse lisaks oleval joonisel näidatud asukohast Kroodi 4b kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele. Resolutsiooni p 2 saab mõista nii, et hageja on kohustatud tagama nii juurdepääsu kui ka rajama raudteeülesõidukoha. Täitedokumendiks oleva otsuse põhjendustest järelduvalt on aga hageja kohustatud tagama üksnes tähtajatu juurdepääsu ning raudtee ülesõidukoha peab rajama kostja oma kulul. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja peab tagama juurdepääsu kostja maaüksusele. Seega on täitedokument selge tähtajatu juurdepääsu tagamise (takistuste tegemisest hoidumise kohustus) ja ebaselge raudteeülesõidukoha rajamise (kas juurdepääsu tagamise kohustus hõlmab ka ülesõidukoha rajamise kohustust) osas. Vaidlus, kas juurdepääsu tagamise kohustus hõlmab ka raudteeülesõidukoha rajamise kohustust, on lahendatav tuvastushagi menetlemisel. Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib TsMS § 368 lg 2 järgi sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui menetlusosalised vaidlevad täitedokumendi täitmise või toime üle.
12.Eeltoodu kohaselt oli hagejal õigus esitada nõue tuvastamaks, kas teda on täitedokumendiga kohustatud rajama raudteeülesõidukoht. Samas oli sellise tuvastusnõude esitamise õigus TsMS § 368 lg 2 järgi ka kostjal. Praegusel juhul ei ole kumbki pool sellist tuvastushagi esitanud. Ringkonnakohus leidis, et kohus ületaks poolte nõuete piire, kui ta hakkaks ilma tuvastushagita selgitama täitedokumenti ja tuvastama poolte õiguste või kohustuste mahtu. Maakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks täitedokumendi ebaselguse tõttu, ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse

põhjendustega. Kohtud jätsid pooltele selgitamata, et neil mõlemal on ka TMS § 221 lg 1 järgi esitatud hagi menetlemisel õigus esitada hagi täitedokumendist tulenevate õiguste või kohustuste tuvastamiseks. Kolleegium leiab, et sellega rikkusid kohtud TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ning TsMS § 351 lg-t 1, mille järgi on kohtul kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 669 lg 2 järgi.

13.Kolleegium leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul praeguse tsiviilasja raames anda pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. Kui kumbki pool ei nõua hageja õiguste ja kohustuste tuvastamist TsMS § 368 lg 2 järgi, ei ole hagi rahuldamise aluseks täitedokumendi ebaselgus.
14.Kooskõlas TsMS § 173 lg 3 teise lausega jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
15.Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel kassatsioonikautsjoni kostja eest tasunud isikule. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.