Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
22.05.2014 Tallinnas 2-13-22605 R M (endise nimega M S) hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2013 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
R M apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R M (endise nimega M S, IK XXXXXX, asukoht Tartu Vangla, aadressil Turu 56, Tartu 51014) Kostja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), lepinguline esindaja Marju Altsaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 29.11.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-22605 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosliste apellatsioniastmega seotud menetluskulud R M kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud M S (praeguse nimega R M ) esitas 13.05.2013 hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju, summas 5000 eurot, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja Tartu Vanglas viibides tuberkuloosi, kuna ta paigutati ühest kambrist teise. Tartu Vangla põhjustas hagejale tervisekahju, kuna ei saatnud koheselt, haiguse ilmnemise kahtluse tekkimisel, kinnipeetavat Tallinna Vangla Maardu üksusesse ravile. Hagejale õigeaegse ravi osutamata jätmist tõendab Tartu Vangla direktori 24.08.2012 otsus nr 1-13/126-1, millega jäeti rahuldamata kahju hüvitamise taotlus. Hagejale tehti kopsuröntgen 14.02.2011 ja korduv uuring 21.12.2011, st enne eelmisest röntgenülesvõttest aasta möödumist. Korduva uuringu tegemine enne aasta möödumist viitab, et vanglal oli kahtlus kinnipeetava haigestumise osas. Kuna hageja enne Tartu Vanglasse saabumist tuberkuloosi ei põdenud ja haigus avastati aasta pärast vanglas kinnipidamist, on nakatumine toimunud Tartu Vangla süül. Riik, olles võtnud hagejalt vabaduse, peab tagama kinnipeetava tervise jälgimise. Hageja haigestumist tuberkuloosi ei saa pidada tavapäraseks. Ravi, pidev süstimine ja 3 korda päevas tablettide võtmine 10 kuu vältel ning kaalulangus ja depressiooni teke oli hagejale koormav. Hageja taotleb kahju nii füüsiliste kui ka moraalsete kannatuste eest. Hageja tundis hirmu haigestumise ja enda tuleviku ees. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja enda kanda. Vaidlusalusel perioodil (11.02.2011 Tartu Vanglasse saabumine kuni 03.01.2012 Tallinna Vangla Maardu Haiglasse paigutamine) viibis hageja 11 erinevas kambris ja tal oli 9 erinevat kambrikaaslast. Ükski hageja kambrikaaslane ei olnud tuberkuloosi nakatunud, samuti ei esinenud neil tuberkuloosi kahtlust tervisekaartide andmete alusel. Viidatud perioodil ei ole Tartu Vanglas viibinutel avastatud tuberkuloosi, mistõttu ei saanud hageja nakkust vanglast. Hagejale 14.02.2011 tehtud röntgenülesvõttest ei nähtu, et tal on tuberkuloos, vaid et ta on varasemalt põdenud mõnda kopsuhaigust. Röntgenuuringu tulemustest lähtuvalt ei olnud vajadust tema ravile suunamiseks. Sotsiaalministri 30.10.2003 määruse nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja
valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise korra“ § 2 lg 2 kohaselt tuleb teha täiendav uuring kord aastas, mitte täpselt aasta pärast. Hageja võis olla tuberkuloosi nakatunud varem, enne Tartu Vanglasse saabumist, ja nakkus võis aktiveeruda hiljem. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ravidokumentidest ei nähtu, et veebruaris 2011 oleks tekkinud kahtlus tuberkuloosile ja hagejat oleks tulnud ravima hakata. Kopsu keskväljal fikseeriti vähene fibroos. Hagejal endal kaebused puudusid. Hageja terviseseisundit jälgiti, kuivõrd 10 kuu möödudes teostati uuesti rindkere otseülesvõte. Seega oli kohustus jälgida kinnipeetava terviseseisundit täidetud. Samuti asuti koheselt haiguse kahtluse tekkimise järel teostama asjakohaseid uuringuid ning konsulteerima eriarstiga. Uus arsti vastuvõtt toimus 02.01.2012, kus võeti vastu otsus suunata hageja Tallinna Vangla haiglasse. Haigusloo väljavõttest nähtuvalt on patsiendile määratud ravi, teostatud uuringuid ning muudetud raviskeemi. Seega on tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetud nõuetekohaselt ja ravi tulemusel patsient paranes. Hageja oli Tartu Vanglasse saabumisest kuni 03.01.2012 Tallinna Vangla Maardu haiglasse paigutamiseni vangistusseaduse § 4 mõistes vahistatu. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela vahetada vahistatu kambrikaaslasi ega teda ühest kambrist teise paigutada. Seega ei ole hageja kambrite ja kambrikaaslaste vahetus käsitatav kostja õigusvastase tegevusena ja kahjunõude eeldus ei ole täidetud. Hageja väite kohaselt peaks kostja vastutama süüst sõltumata. Kohus leidis, et asjas ei ole riskivastutuse sätted, s.o süüst sõltumatu vastutus, kohaldatav. Vangla näol ei ole tegemist suurema ohu allikaga. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja hagi rahuldada. Kuivõrd hageja haigestus Tartu Vanglas viibimise ajal, taotleb ta sellega kaasnenud kannatuste eest moraalse kahju, 5000 eurot, hüvitamist. Kostjal lasub hoolsuskohustus hageja tervise säilitamise eest. Riik on pärast vabaduse võtmist kohustatud hagejale tagama tema tervise säilimise, s.h. mittehaigestumise nakkushaigustesse. Tuberkuloosi haigestumine ei ole inimese elu loomulik koostisosa. Hageja tervis on kahjustatud Tartu Vangla süül. Ravi oli hagejale koormav. Moraalne kahju väljendub pettumuses, mida hageja oli sunnitud tundma, ja hirmus haiguse ning enda tuleviku ees. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Nagu maakohus tuvastas, täideti kostja poolt hageja suhtes tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kinnipeetava (hageja) terviseseisundit jälgiti, kahtluse korral teostati täiendavad uuringud ning konsulteeriti eriarstiga. Kahtluse korral alustati ravi ja selle tulemusena patsient paranes. Apellatsioonkaebuses kordab hageja oma varasemat positsiooni, mille kohaselt kinnipidamisasutus (riik) vastutab kinnipeetava haigestumise ja sellega tekkinud mittevaralise kahju eest süüst olenemata. See ei vasta seadusele. VÕS § 770 lg. 1 järgi vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuse süülise rikkumise eest, eelkõike diagnostikaja ravivigade eest. Nagu maakohus tuvastas, ei tehtud hageja ravimisel diagnostika- ja ravivigu. Ka deliktivastutuse sätete kohaselt ei vastuta kahjutekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg. 1). Maakohus on tuvastanud, et kostja ei ole hageja haigestumises tuberkuloosi süüdi, mistõttu on maakohus hageja nõude mittevaralise kahju tekitamise eest rahalise hüvituse saamiseks (võimalik nõudenorm VÕS § 134 lg. 2 ja VÕS § 1044 lg. 3 kaudu ka VÕS § 1043) jätnud õigesti rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud hageja kanda.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.