2-13-22605/28 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 13.05.2013 esitas hagejana XXX (hilisemalt muutunud nimega XXX ) hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu seoses mittevaralise kahju 5000 euro nõudega. Hagiavalduse kohaselt sai hageja Vanglas viibides tuberkuloosi. Hageja väitel vanglasse saabudes ta tuberkuloosi ei pidanud ning tuberkuloosi sai ta endale seoses vangla poolt ühest kambrist teise paigutamisega. Hageja väitel on kostja tekitanud temale tervisekahju, kuivõrd teda ei saadetud kohe, kui oli tuberkuloosi kahtlus, Vangla üksusesse ravile. Hageja leiab, et kuna ta enne Vanglasse saabumist tuberkuloosi ei põdenud ja peale aasta aega Vanglas viibimist avastati temal tuberkuloos, siis on nakatumine toimunud kostja süül. Hageja väitel tehti talle vanglasse saabumisel kopsuröntgen, millelt võis näha kopsuhaigusele viitavaid tunnuseid. Hageja leiab, et kostja teadis juba 11.02.2011, et hagejal võib olla tuberkuloos ning oleks pidanud ta siis kohe ravile saatma. Seda aga kostja ei teinud, millega jättis hagejale õigeaegselt osutamata vajaliku ravi. Kuna kostja teostas aasta pärast tema Vanglasse saabumist uuesti kopsuröntgeni, siis järelikult pidi kostja kahtlustama temal kopsuhaiguse põdemist. Hageja leidis 01.11.2013 kohtusse saabunud täiendavas vastuses, et ei ole oluline, mis on tema tuberkuloosi haigestumise põhjus, vaid oluline on fakt, et see toimus kostja hoole all olles. Hageja leiab veel, et tema tervis on saanud kahjustada Vangla süül kuna ravi oli koormav ka tema üldisele tervisele. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja väitel peeti hageja 06.12.2010 kinni kahtlustatavana kuriteo toimepanemises ning ta paigutati Lõuna Politseiprefektuuri kambrisse.11.02.2011 paigutati hageja Lõuna Prefektuuri kambrist ümber Vanglasse ning tulenevalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 14 lg-st 1 läbis hageja tervisekontrolli. Tervisekontrolli raames tehti hagejale 14.02.2011 kopsuröntgen. Röntgenülesvõttelt võis märgata küll varasema kopsuhaiguse põdemise jälgi, kuid see ei viidanud sel hetkel kopsuhaiguse põdemisele. Hageja ise Vanglasse saabumisel enda tervise üle ei kurtnud. 21.12.2011 teostati hagejale Vanglas korduv ülesvõte kopsudest, misjärel tekkis kopsutuberkuloosi põdemise kahtlus. 03.01.2012 suunati hageja pärast perearsti konsultatsiooni pulmonoloogiga kopsutuberkuloosi põdemise kahtlusega ravile Vangla haiglasse. 07.08.2013 saabus hageja Vangla haiglast tagasi Vanglasse, kuna ravi oli olnud efektiivne ja ning hageja oli paranenud. Seda, et kostja on rikkunud tema vanglas kinnipidamisel vangistust reguleerivaid või muid õigusakte või on jätnud täitmata kostjale õigusaktidest tuleneva kohustuse, hageja ei väida. Hageja ainult arvab, et kui ta enne tuberkuloosi ei põdenud ja Vanglas viibimise ajal temal tuberkuloosi põdemise kahtlus tekkis, siis on see piisav alus, et kostja on tervisekahjustuse tekitanud ning hagejal on õigus nõuda selle eest hüvitist.

on kinnipeetav vanglasse saabumisel kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst. Nimetatud tervisekontrolli läbimise üle vaidlus puudub. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-169-10, p 9). Käesolevas asjas on sarnaselt viidatud kohtuasjaga samuti vaidluse esemeks vangla meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, täpsemalt ravivajaduse diagnoosimine. Selle hinnangu andmisel osutas vangla meditsiinitöötaja hagejale tervishoiuteenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. VÕS § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. VÕS § 759 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. Osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedinõuded sätestab VÕS § 762, mille kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Vangistusseaduse § 52 lg 2 kohaselt arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Sotsiaalministri 30.10.2003 määrusega nr 115 on kehtestatud arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord. Nimetatud korra § 2 lg 1 kohaselt vahistatu ja kinnipeetava kopsude esmane kohustuslik radiograafiline uuring tehakse esimese viie tööpäeva jooksul alates isiku esmakordsest paigutamisest vanglasse. Nähtuvalt esitatud meditsiinidokumentidest on hagejale teostatud 14.02.2011 rindkere otseülesvõte. Esitatud dokumendist nähtub, et hagejal fikseeriti parema kopsu keskväljal vähene fibroos, mujal kopsudes, hiilustes patoloogilt koldevarju ei visualiseeri. Kopsude õhutatus, kopsujoonis normipärane. Rindkereelundid aktiivse patoloogilise leiuta. Diagnoosiks on märgitud Z.01.6 + radioloogiline uuring. Diagnooside koodid on fikseeritud RHK-10 –s, mis on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. RHK

kohaselt on nimetatud numbrikombinatsiooni tähendus: jälgimine kahtlustatud tuberkuloosi suhtes. Nähtuvalt väljavõttest tervisekaardi sissekandest otsustati: patsient isoleerida üksikkambrisse, võtta analüüsid, korrata 1 kuu pärast röntgenuuringut ja konsulteerida pulmonoloogiga. Seega on täidetud kohustus jälgida kinnipeetava terviseseisundit. Samuti on asutud koheselt haiguse kahtluse tekkimise järel teostama asjakohaseid uuringuid ning konsulteerima eriarstiga. Uus arsti vastuvõtt on toimunud 2.01.2012, kus võeti vastu otsus suunata hageja vangla haiglasse. Haigusloo väljavõttest on ravi ajal patsiendile määratud ravi, teostatud uuringuid ning muudetud raviskeemi. 15.05 2013 on arstide konsiilium jõudnud järeldusele, et kopsutuberkuloosi protsess kopsus on hästi allunud ravile ja ravi võib lõpetada 2013.a. augusti alguses. Ravialase soovitusena on märgitud kopsude röntgenkontroll kaks korda aastas. Kohtu hinnangul on tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetud nõuetekohaselt. Kinnipeetava terviseseisundit on jälgitud, kahtluse korral on teostatud täiendavad uuringud ning konsulteeritud eriarstiga. Kahtluse kinnituse korral alustatud ravi. Ravi tulemusena on patsient paranenud. VÕS § 101 lg 1 p 3 tulenevalt on kahju hüvitamise nõue õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise puhuks. Kuivõrd kohustuse rikkumine asjas tuvastamist ei leidnud, ei asu kohus analüüsima, kas on täidetud muud lepingulise kahju nõude alused. Hageja on esitanud ka väite, et ta on tuberkuloosi saanud seoses vanglas pideva ühest kambrist teise paigutamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tegevuse õigusvastasuse sätestab vastutuse esmase alusena ka riigivastutuse seaduse § 7 lg 1. Kostja väidete kohaselt oli hageja arvates Vanglasse saabumisest kuni 03.01.2012 Vangla haiglasse paigutamiseni vangistusseaduse § 4 mõistes vahistatu. Vahistatu on vangistusseaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela vahetada vahistatu kambrikaaslasi ega teda ühest kambrist teise paigutada. Seega ei ole hageja kambrite ja kambrikaaslaste vahetus kostja poolt käsitletav õigusvastase tegevusena. Kuivõrd teo õigusvastasus asjas tuvastamist ei leidnud, ei asu kohus analüüsima, kas on täidetud muud kahju nõude alused. Esitatud hagiavaldusest järelduvalt leiab hageja endal olevat nõudeõiguse ainuüksi tulenevalt asjaolust, et vanglasse saabudes tal tuberkuloosi polnud ja vanglas viibimise ajal see tuvastati. Tegemist on sisuliselt väitega, et kostja vastutab süüst sõltumata. Kohtu hinnangul ei ole asjas riskivastutuse sätted, so süüst sõltumatu vastutus, kohaldatav. Vangla näol ei ole tegemist suurema ohu allikaga, millena käsitletakse mootorsõidukit, loomapidajat või ohtlikku ehitist.