Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
08. aprill 2014. a Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv, kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXX ja XXX ning kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper
RESOLUTSIOON:
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta hageja Osaühing XXX kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 21. mail 2014.a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA HAGEJA
1.06.01.2014 esitas hageja Osaühing XXX Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja XXXOÜ vastu lepingu alusel üleantu tagastamise, intressi ja viivitusintressi tasumise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 31. mail 2013.a XXXOÜ poole sooviga tellida VingCard hotellilukkudes kasutamiseks mõeldud kontaktivabasid kiipkaarte (RFID kaarte) (2 000 tk). Kostja esindaja teatas hagejale 03. juuni 2013.a e-kirjaga, et valgete uksekaartide tükihind on 0.55 eurot (lisandus käibemaks) ning logoga uksekaartide tükihind on 0.80 eurot (lisandus käibemaks). Hageja oli huvitatud ka kaartidele printimise seadmetest ning nende maksumusest.
3.Pooled leppisid lõplikes müügilepingu esemetes ja tingimustes kokku telefoni teel 21. oktoobril 2013.a. Kostja pidi müüma hagejale 2000 uksekaarti, printeri XXX ja XXX (200 print) ribbon printeri värvilinti (edaspidi koos nimetatuna kaubad). Hageja pidi tasuma kaupade eest ettemaksena kokku 2 683.20 eurot. Hageja tasus arve 22. oktoobril 2013.a ning sai kaubad paar päeva hiljem kätte.
4.Pärast kaupade kättesaamist selgus, et tarnitud uksekaardid ei tööta VingCard hotellilukkudega. Hageja esitas kostjale pretensiooni kaupade lepingutingimustele mittevastavuse osas 04. novembril 2013.a. peetud telefonivestluses. Kostja palus hagejal kaubad tagasi saata. Hageja tagastas kaubad kostjale. Kaubad on käesoleva ajani kostja valduses.
5.Kostja teatas 28. novembril 2013.a, et kostja arvates vastavad kaubad tellimusele ning kostja ei ole nõus hagejale ostusummat tagastama. Hageja teatas samal päeval, et kuivõrd kaup ei vasta lepingutingimustele ning kostja on keeldunud kauba asendamisest, taganeb hageja lepingust ning palus kostjal tagastada ostusumma seitsme päeva jooksul. Kostja sai hageja
28.novembri 2013.a taganemisavalduse kätte hiljemalt 02. detsembril 2013.a, kui laekus kostja vastuskiri.
6.Hageja hinnangul on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust anda hagejale üle lepingutingimustele vastav asi. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja müüb hagejale 2000 RFID uksekaarti, mis töötavad VingCard hotellilukkudes, milliseid kasutatakse ka mujal Eesti hotellides.
7.Kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses töötava professionaaliga, kes väitis hagejale, et on hotellidele varasemalt uksekaarte müünud. Hageja tugines kostja erialastele oskustele ja teadmistele. Kostja jättis hagejale mulje, et sai aru, mida hageja temalt osta soovis. Isegi, kui kostja ei saanud täpselt aru, milliseid uksekaarte hageja soovis, oleks ta pidanud hagejalt üle küsima, mida täpselt hageja soovis ning laskma hagejal võimalikult
spetsiifiliselt enda soove kirjeldada. Kostja nimetatut ei teinud.
8.Hageja poolt ostuhinna tasumine ei tähenda seda, et hageja aktsepteeris kaupa ja kinnitas, et see vastab kokkulepitule. Kostja nõudis hagejalt ostuhinna tasumisel 100% ettemaksu.
9.Hagejal on õigus nõuda ostusumma tagastamist. Hageja on jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis (VingCard RFID hotellilukkudes töötavad uksekaardid). Müügilepingu esemeks oli lisaks uksekaartidele ka printer ja värvilindid. Hagejal ei ole pretensioone printeri ja värvilintide lepingutingimustele vastavuse ega kvaliteedi osas. Hageja oli printeri ja värvilintide ostust huvitatud üksnes seetõttu, et soovis kaartidele printida hotelli logo või muu graafika. Hageja ei saa printerit ega värvilinte otstarbeliselt kasutada ilma uksekaartideta. Seega on hageja õigustatult taganenud müügilepingust kõigi kohustuste osas.
10.Hagejal on õigus nõuda intressi tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 kolmanda lause ja § 94 lg 1 alusel. Kostjal tuleb tasuda intressi 49 päeva eest (22.10.2013-09.12.2013) kokku summas 1,96 eurot.
11.Hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal kohustus tasuda viivitusintressi summas 17.39 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks mitte muutunud viiviste väljamõistmist protsendina põhinõudest VÕS § 113 lõikes 1 ja § 94 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2 683.20 eurot.
13.Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja 07.02.2014 esitatud seisukohas märgib hageja, et alusetud on kostja vastuväited, justkui ei saanud ega pidanudki kostja mõistlikult arvestades teadma, et hageja soovib ka kostjalt tellitud uksekaarte kasutada just VingCard lukkudes (telefonivestluses hageja rõhutas, et vajab uksekaarte RFID tehnoloogial töötavate ukselukkude jaoks ning selgitas, et paigaldab VingCard ukselukke).
15.Hageja ja kostja vahel 03. juunil 2013.a peetud kirjavahetuse ja müügilepingu sõlmimise vahele jäi ca 5 kuud, mistõttu on ilmselge, et konkreetsed tingimused, milledele uksekaardid vastama pidid, pandi paika vahetult enne müügilepingu sõlmimist. Hageja soovis 21. oktoobril 2013.a peetud telefonivestluses selgesõnaliselt osta Mifare RFID tehnoloogial töötavaid uksekaarte, mis oleksid kasutatavad VingCard hotellide ukselukkudes. Vaidlust ei ole asjas, et tellitud uksekaarte hageja kostjalt ei saanud.
16.Kostja enda poolt esitatud tõendid kinnitavad, et kuivõrd hageja on VingCard hotellilukkude ametlik edasimüüja, sai pooltevaheline kokkulepe seisneda üksnes selles, et uksekaardid peavad VingCard ukselukkudes töötama. Asjaolu, et kostjal ei ole „nii tehnilistel kui ka ainuõigustega seotud põhjustel” võimalik müüa uksekaarte, millised VingCard RFID ukselukkudes töötaksid, sai hagejale teatavaks alles kostja 29. jaanuari 2014.a vastusega. Kostja oleks pidanud hagejale enne lepingu sõlmimist avaldama, et kostjal ei ole võimalik hagejale soovitud kaarte müüa. Kostja nimetatut ei teinud. XXXi poolt 24. jaanuari 2014.a elektronkirjas väljendatu, mille kohaselt on põhimõtteliselt hotellides kasutatavad ka TESA SmartAir lukud, ei lükka ümber hageja poolt avaldatud asjaolu, et Eestis on hotellides
kasutatud üksnes VingCard ukselukke ning hageja soovis just nende jaoks kostjalt uksekaarte saada. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväited müügilepingu tingimuste osas täiesti alusetud.
17.Alusetu on kostja väide, mille kohaselt VingCard ukselukkudes kasutatavate uksekaartide osas oli asjatundjaks hageja, mitte kostja. Hageja tegeleb peaasjalikult ukselukkude edasimüügi ja paigaldamisega. Hageja ei müü uksekaarte, liiati RFID tehnoloogial töötavaid. Kaarditehnoloogia asjatundja on kostja, kes professionaalse müüjana teadis, et hageja poolt kasutatavates ukselukkudes saab kasutada vaid tootja ID-ga kaarte.
18.VingCard ukselukkude koolitusel osalemine ei tee hagejast eksperti RFID tehnoloogia ega sellel töötavate uksekaartide alal. Absurdne ja pahatahtlik on kostja väide, et hageja lootis ise ja omavoliliselt kohandada ostetud uksekaarte VingCard lukkudes toimivateks. Sellisel juhul ei oleks hageja ostnud korraga 2000 uksekaarti, vaid oleks proovimiseks ja nn „ümberkohandamiseks” tellinud üksnes mõne kaardi. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja otsis tootja poolt identifitseeritud uksekaartidele odavamat alternatiivi (100 ASSA ABLOY kaarti oleks maksumuselt olnud odavamad kui kostja poolt pakutavad kaardid). Hageja ei olnud kostjalt uksekaartide ostmisest huvitatud mitte nende odavama hinna pärast, vaid seetõttu, et kostja pakutud uksekaardid olid valged, so ilma logodeta, milliseid oleks saanud kujundada vastavalt hageja klientide soovidele.
19.Hageja vaidleb vastu kostja seisukohtadele müügilepingust tervikuna taganemise osas. Kostja on enda vastuses Riigikohtu lahendit 3-2-1-143-09 ja selles sisalduvat seisukohta käsitlenud meelevaldselt ja kitsendavalt.
20.Eksitav on kostja väide, et hageja on VingCard hotellilukkude ametlik edasimüüja ja paigaldaja. Kostja poolt esitatud hageja kodulehe väljatrükist nähtub üheselt, et hageja oli sõlminud lepingu konkreetse hotelliga VingCard lukkude paigaldamiseks. Teavet selle kohta, et hageja oleks ametlik edasimüüja ja paigaldaja, hageja kodulehel ei nähtu. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA HAGEJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE
21.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Hagi on alusetu ja tõendamata.
22.Hageja väidab eksitavalt ja alusetult, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks olid VingCard hotellilukkude avamiseks mõeldud Mifare kiipkaardid ning kostja jättis hagejale selgitamata nende soovitud eesmärgil kasutamise võimatuse. Hageja ei maininud müügilepingu sõlmimisele eelnenud e-kirjades (hinnapäringutes jms) ega ka telefonivestluses kordagi, et Mifare kiipkaarte soovitakse kasutada Eestis VingCard hotellilukkudel. Kuivõrd VingCard hotellilukud ei ole ainsad RFID põhimõttel töötavad hotellides kasutatavad lukud (RFID põhimõttel töötavad näiteks ka TESA SmartAir lukud), siis ei saanud ega pidanud kostja ka mõistlikust arvestades eeldama, et hageja sooviks on kasutada Mifare kiipkaarte just VingCard hotellilukkudel. Samuti ei maininud hageja kordagi seda kas ostetavaid Mifare kiipkaarte soovitakse kasutada Eestis või kuskil mujal.
23.Tõsiseltvõetavad ei ole hageja väited, et kostja oleks pidanud professionaalina tundma huvi, millisel täpsel otstarbel hageja Mifare kiipkaarte vajab. Kuivõrd hageja on lukkude müügi ja paigaldusele spetsialiseerunud ettevõte ning hageja ei avaldanud kostjale Mifare kiipkaartide kasutamise täpsemat otstarvet (sh ei küsinud Mifare kiipkaartide kasutatavuse kohta mingit lisainfot), puudus kostjal mistahes mõistlik põhjendus asuda hagejale selgitama Mifare kiipkaartide kasutamise erinevaid võimalusi.
24.Hageja on jätnud kohtule esitamata enne müügilepingu sõlmimist, so 03.06.2013. a peetud e-kirjavahetuse olulise osa. Nimelt soovis hageja teada pakutavate Mifare kiipkaartide täpset tüüpi ja sai selle kohta ka kostja vastuse (mis kinnitab, et hageja soovis just sellist tüüpi kaarte ning ostuotsus oli hageja kui professionaali poolt põhjalikult läbi kaalutud). Hageja ostusoov oli äärmiselt põhjalikult läbikaalutud (hageja kaalus ostuvõimalust üle nelja kuu).
25.XXX AS-i projektijuht XXX kinnitab 24.01.2014. a e-kirjas, et hageja on VingCard hotellilukkude ametlik edasimüüja ja paigaldaja (kelle töötajad on mh läbinud VingCard teemalise koolituse Norras) ning pidi seega teadma, et VingCard hotellilukud vajavad Mifare kiipkaarte, mis on VingCard lukkude tootja poolt identifitseeritud ja seda selleks, et välistada VingCard süsteemis kasutamiseks mõeldud kiipkaartide kloonimist (paljundamist). VingCard hotellilukkude, sh nende avamiseks vajalike võtmete (kiipkaartide) osas oli asjatundjaks hageja, mitte kostja. Hageja teadis või vähemalt pidi teadma, et VingCard hotellilukkudes töötavad kiipkaardid tuleb kas tellida ASSA ABLOY tehasest või saavutada lukutootjaga kokkulepe mujalt ostetud kiipkaartide lukutootja ID-ga varustamiseks.
26.Kostjal puudub nii tehnilistel kui ainuõigustega seotud põhjustel võimalus varustada müüdavaid kiipkaarte ASSA ABLOY ID-ga ning mistahes taolist teenust ei ole hageja kostjalt soovinud ega kostja hagejale ka pakkunud. Hageja lootis ilmselt ise ja omavoliliselt kohandada kostjalt ostetud Mifare kiipkaarte VingCard süsteemis toimivateks (sest tootja ASSA ABLOY ID-ga kaardid on oluliselt kallimad).
27.Kuivõrd kostja müügilepingut ei rikkunud (veel vähem oluliselt), puudus hagejal seaduslik õigus ja võimalus 28.11.2013. a õiguskaitsevahendina müügilepingust taganeda. Õigusliku aluseta esitatud taganemisavaldus on vastavalt TsÜS §-le 87 tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei pea tühist tehingut täitma ja sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole poolte vahel tekkinud kehtivalt müügilepingu tagasitäitmise kohustust (VÕS § 189 lg 1) ja haginõue summas 2 683,20 eurot koos lisanduva intressi ja viivise nõuetega on esitatud õigusliku aluseta ning tuleb jätta täielikult rahuldamata.
28.Hagi rahuldamiseks ei anna mingit alust ka fakt, et hageja saatis kulleriga kaubad kostjale tagasi. Nimelt oli kostja avaldanud eelnevas telefonivestluses põhimõttelist valmisolekut Mifare kiipkaardid kompromissi korras tagasi võtta (osta) kui printer ja värvilindid jäävad hagejale ning edaspidi mistahes pretensioone vastastikku ei esitata.
29.Hagejal puudus õigus taganeda müügilepingust printeri Evolis Zenius Classic ja 3 printeris kasutatava värvilindi osas. Kõnealust printerit ja värvilinte ei saa mingil tingimusel seostada üksnes konkreetsete, müügilepinguga ostetud 2000 Mifare kiipkaardiga. Hagejal on võimalus kasutada printerit ja värvilinte ka ASSA ABLOY pakutavatele valgetele Mifare kiipkaartidele sobiliku info, nt hotelli logode vms andmete trükkimiseks. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, et tal puudub õigustatud huvi kohustuse osalise täitmise vastu. Hageja ei ole taganenud müügilepingust üksnes hädavajalikus osas.
30.Jätta menetluskulud täielikult OÜ XXX kanda.
31.Kohtule 03.03.2014 esitatud vastuväidetes on kostja nentinud, et pelgalt faktist, et hageja on muuhulgas VingCard hotellilukkude ametlik edasimüüja ja paigaldaja (milline asjaolu selgus kostjale alles pärast hagiavalduse kättesaamist ja sellele järgnenud hageja tegevusvaldkonna täpsemat uurimist) ei saa tuletada, et hageja soovis osta ja kostja pidi müüma just VingCard hotellilukkudes kasutatavaid Mifare kiipkaarte. Kostja on tõendanud, et Mifare kiipkaardid on vabalt kasutatavad näiteks TESA SmartAir hotellilukkudes (hageja ei selgitanud, et vajab lukke Eestis asuvatele hotellidele ega ole ka tõendanud, et ainsateks
Eestis kasutatavateks hotellilukkudeks on VingCard hotellilukud). Samuti on kostja tõendanud, et hageja soovis 03.06.2014. a e-kirjaga teada Mifare kiipkaardi täpset tüüpi, mis viitab ühemõtteliselt, et hageja oli teinud endale väga täpselt selgeks, millist tüüpi kaarte ta osta soovib.
32.Otseselt ebaõiged ja eksitavad on hageja süüdistused justkui oleks kostja pidanud professionaalse müüjana hagejat igal juhul teavitama, et VingCard hotellilukkudes saab kasutada üksnes lukutootja ID-ga varustatud kiipkaarte ning kostja pakutavatel kiipkaartidel vastav ID puudub. Kostja ei teadnud hagejale Mifare kiipkaarte müües, et VingCard hotellilukkudes töötavad üksnes lukutootja (ASSA ABLOY) ID-ga varustatud kiipkaardid, mistõttu puudus kostjal ka võimalus vastava informatsiooni avaldamiseks hagejale. Kostjale sai kõnealune spetsiifiline informatsioon teatavaks alles pärast hagiavalduse saamist toimunud infovahetuses XXXAS-i esindajaga. Kostja ei ole ekspert konkreetsete lukutootjate poolt kiipkaartide kopeerimisele seatud võimalike piirangute osas. Kuna hageja näol on tegemist VingCard hotellilukkude ametliku edasimüüja, esindaja ja paigaldajaga, pidi just hageja olema teadlik, et VingCard hotellilukkudes kasutatavad kiipkaardid peavad olema varustatud lukutootja (ASSA ABLOY) ID-ga. Tõendamata on hageja väited, et VingCard koolitusel räägiti RFID tehnoloogia põhimõtetest väga pealiskaudselt. Olenemata konkreetsel koolitusel räägitust ei ole eluliselt usutav, et VingCard hotellilukkude ametlikul edasimüüjal, esindajal ja paigaldajal (kes omab vastavate hotellilukkude paigaldamisel ka arvestatavat praktilist kogemust) puudub lukutootjapoolne informatsioon kiipkaartide kasutamisega seotud oluliste piirangute kohta (kes siis muu kui ametlik edasimüüja, esindaja ja paigaldaja peaks olema kursis tootjapoolsete kitsendustega).
33.Hageja on sisuliselt omaks võtnud, et ASSA-ABLOY tehasest vajaliku koguse ehk 2000 kiipkaardi soetamine oleks tulnud oluliselt kallim (iga tehase kiipkaart maksis 0,25 eurot rohkem kui kostja poolt pakutu).
34.Kostja ei nõustu vastuväidetega, et hagejal puudub õigustatud huvi müügilepingu osalise täitmise vastu. XXXAS-i projektijuht XXX ́i 12.02.2014. a e-kiri kinnitab, et Mifare kiipkaarte on lukutootjalt võimalik tellida ka valgetena. Kostja on tõendanud, et hageja majandustegevuseks on mh VingCard RFID hotellilukkude paigaldamine, mistõttu võib eeldada, et analoogilisi tellimusi esitatakse hagejale ka tulevikus ning hagejal on võimalik nende täitmiseks kasutada nii printerit kui ka värvilinte.
MENETLUSE KÄIK
35.08.04.2014 toimunud istungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde.
36.08.04.2014 toimunud istungil kuulas kohus hageja tunnistajana üle XXX ja kostja tunnistajana XXX.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada
ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
39.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes. Hageja pöördus 31. mail 2013.a e-kirjaga kostja poole sooviga teada saada, kui palju maksab 2000 tükki RFID hotellilukkudes kasutatavat Mifare kiipkaarti (tl 10). 3. juuni 2013.a e-kirjaga täpsustas hageja kostjalt, et mis tüüpi Mifare kaarte hageja müüb, millele hageja vastas, et kaartide tüübiks on Mifare1k Philips (tl 34). Hageja ja kostja leppisid müügilepingu tingimustes kokku telefoni teel 21. oktoobril 2013.a, mil pooled leppisid kokku, et kostja müüb hagejale 2000 uksekaarti, printeri Evolis Zenius Claasic ja 3 Zenius YMCKO (200 print) ribbon printeri värvilinti ning hageja tasub kaupade eest ettemaksena kokku 2683,20 eurot (tl 12). Hageja tasus kostjale arve 22. oktoobril 2014.a (tl 13) ning sai kauba paar päeva hiljem kätte. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, mille kohaselt ostis hageja kostjalt 2000 uksekaarti, mida sooviti kasutada hotellide uksesüsteemides. Hageja tasus kauba eest ja sai kauba kätte. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, kas printer Evolis Zenius Claasic ja 3 Zenius YMCKO (200 print) ribbon printeri värvilinti vastavad müügilepingu tingimustele.
40.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt hagejale müüdud 2000 uksekaarti vastavad müügilepingu tingimustele ning kas kostja on rikkunud lepingust tulevat kohustust anda hagejale üle lepingutingimustele vastav asi. Hageja hinnangul olid müügilepingu esemeks 200 Mifare RFID tehnoloogial töötavat ukekaarti, mis oleksid olnud kasutatavad VingCard hotellide ukselukkudes. Kuna hageja ei saanud kostjalt lepingutingimustele vastavaid uksekaarte, siis hageja arvates rikkus kostja müügilepingust tulenevat kohustust anda hagejale üle lepingutingimustele vastav asi. Kostja on seisukohal, et müügilepingu esemeks olid Mifare kiipkaardid, kuid seda, et hageja soovis neid kasutada vaid Eestis VingCard hotellilukkudel hageja kostjale müügilepingu sõlmimisel ei avaldanud ning selliseid kaarte hageja kostjalt ei tellinud. Sellest tulenevalt leiab kostja, et ta ei ole rikkunud müügilepingu tingimusi.
41.Kohus käsitleb esmalt, millises müügilepingu esemes pooled kokku leppisid, st milliseid uksekaarte hageja kostjalt tellis ning sellest tulenevalt, kas kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi (I). Seejärel hindab kohus, kas hageja müügilepingust taganemine on kehtiv ja kas hagejal on õigus nõuda ostusumma tagastamist koos intressi ja viivistega (II). I
42.TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus otsust tehes tõendeid. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima tõendid, millele on rajatud
kohtu järeldused ning kohus peab kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Käesolevas tsiviilasjas on tõenditeks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid ning tunnistajate XXXja XXX ütlused. • Hageja OÜ XXX töötaja XXX31.05.2013.a e-kiri kostja XXXOÜ töötajale XXX , milles XXXküsib, kui palju maksaks 2000 kaarti RFID hotellilukkudele (Mifare kaardid) (tl 10). • Kostja XXXOÜ töötaja XXX ja hageja OÜ XXX töötaja XXXvaheline 03.06.2014.a ekirjavahetus, milles XXX teatab, et 2000 Mifare valget kaarti maksavad 0,55 eurot tükk + käibemaks ning trükiga maksavad 0,80 eurot tükk + käibemaks. Samuti täpsustab hageja töötaja XXXMifare kaartide tüüpi, millele XXX vastab, et Mifare kaartide tüübiks on Mifare 1k Philips (tl 11, 34). • XXXOÜ poolt 22.10.2013.a väljastatud arve nr 130680, mille kohaselt pidi arve saaja XXX OÜ tasuma 2000 Mifare 1Kb Philips kaartide eest 1100 eurot, printeri Evolis Zenius Classic eest 950 eurot ja kolme Zenius YMCKO (200 print) ribbon printeri värvilindi eest 186 eurot, seega kogu tellitud kauba eest koos käibemaksuga kokku 2683,20 eurot (tl 12). • AS LHV Pank maksekorraldus nr 76, millest nähtub, et OÜ XXX on 22.10.2013.a maksnud XXXOÜ kontole 2683,20 eurot (tl 13). • 28.11.2013.a ja 02.12.2013.a hageja töötaja XXXja kostja töötaja XXX ning kostja seadusliku esindaja XXXvaheline e-kirjavahetus seoses ostetud kaartidega tekkinud vaidlusega (tl 14-16). • 27.01.2014.a väljatrükk XXXAS-i veebilehelt http://www.assaabloy.ee/et/local/Estonianstart-page/ASSA-ABLOY/XXX-AS ja XXXAS-i projektijuhi XXX ́i 24.01.2014. a e-kiri XXXOÜ-le, millest nähtub, et XXX OÜ on ametlik VingCard hotellilukkude edasimüüja, esindaja ja paigaldaja, kes on läbinud VingCard koolituse Norras. VingCard hotellilukud vajavad tootja ID-ga Mifare kaarte, ilma VingCard ID-ta kaardid ei tööta. Suvalised Mifare kaardid töötavad näiteks TESA SmartAir lukkudega, mida samuti võib kasutada hotellides (tl 35-36). • 24.01.2014. a väljatrükk OÜ XXX veebilehelt http://www.lukucentrum.ee/hotellpallas&pg=1, mille kohaselt sõlmis OÜ XXX 2011. a lepingu hotell „Pallas“ tubade varustamiseks VingCard Classic RFID hotellilukkudega (tl 37). • XXXAS-i projektijuhi XXX ́i 12.02.2014.a e-kiri kostjale, mis kinnitab, et Mifare kiipkaarte on lukutootjalt võimalik tellida ka valgetena (tl 57). • XXXAS-i projektijuhi XXX ́i 03.03.2014. a e-kiri koos 2 fotoga hagejale, millest nähtub, et VingCard pakub standardina logodega kaarte, kuid on võimalus tellida ka valgeid kaarte. Kuna RFID kaartidega hotelle on Eestis vähe ning paljudele on kasutatav tehnoloogia võõras, siis on nad alati pakkunud logodega kaarte, mille tagaküljel on ka kasutusõpetus. Eraldi valgeid kaarte ei ole välja reklaaminud ega pakkunud (tl 62-64, 6670). • Väljatrükk veebilehelt www.abloy.ee, millest nähtub, et Abloy volitatud lukukaupluseks Eestis on LukuCentrum, asukohaga Narva 27b, Tartu, milleks on hageja OÜ XXX (XXX OÜ kasutab nime LukuCentrum) (tl 65). • Väljatrükk XXXAS veebilehelt, millest nähtub, et hageja, kes kasutab nime LukuCentrum müüb ASSA lukke (mille hulka kuuluvad ka VingCard lukud) koos professionaalse teenindusega ning hageja müüjad on väga hea väljaõppega oma ala spetsialistid (tl 74). • Tunnistaja XXX, kes on hageja XXX OÜ töötaja, on 08.04.2014.a toimunud
•
kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et kostjaga XXXOÜ-ga oli tal esimene kontakt 31.05.2013.a, mil ta saatis XXXe-kirja, kuna tundis huvi RFID kaartide vastu, kuna tema hallatavatele hotellidele oli vaja pakkuda oma kujundusega kaarte. XXX vastas, et nad müüvad RFID kaarte ja on ka printereid. 31.05.203.a suhtlesid nad ka telefoni teel. 01.06.2013.a helistas XXX talle tagasi ja ütles, et nende töötaja oma ala ekspert XXX oli öelnud, et need kaardid sobivad VingCard hotellilukkudega. Koheselt kui ta sai teada, et kostjalt ostetud kaardid hotellis XXXei tööta, helistas ta XXX, kes ütles talle, et ta saadaks need kaardid neile tagasi. Pärast kaartide tagastamist XXX ütles talle, et kui need kaardid ei tööta, siis nad tagastavad raha. Umbes 3 nädala pärast aga teatati kostja poolt hagejale, et kuna hageja on saanud need asjad, mida ta tellis, siis kostja talle raha ei tagasta. Ta on lukkudega tegelenud alates 1996.aastast ning kogu Lukupoe lukkude sisseostmine käib läbi tema. Ta tegeles ka hotelli XXX VingCard lukkude sisseostmisega. VingCard lukkude paigaldus koosneb kahest osast, üks osa on ukse külge panek, teine on tarkvara installeerimine arvutisse ja lukkudesse, tema tegeleb selle teise osaga (tl 92-97). Tunnistaja XXX, kes on kostja XXXOÜ müügijuht, on 08.04.2014.a toimunud kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et 2013.a mais pöördus tema poole XXX OÜ-st XXXküsimusega, mis maksab 2000 kaardi ostmine RFID hotellilukkudele. Nad suhtlesid omavahel kirjavahetuse ja telefoni teel. XXX soovis saada 2000 kaarti uksesüsteemidele, hotellidele või mingitele asutustele. Näidist ta ei soovinud ja ta ei tundnud huvi, kust XXXOÜ need kaardid ostab. Tunnistaja selgitas, et Mifare tähendab raadiolainel infot edastava kaardi tüüpi, 1 Kb tähendab kiibi andmemahu suurust ja Philips on tootja. Hotellides on erinevaid uksesüsteeme, hageja ei täpsustanud, millistes uksesüsteemides ta soovis ostetavaid kaarte kasutada. Tema XXXOÜ töötajana on müünud ka teistele isikutele RFID hotellilukkude jaoks kaarte, nt hotellidele Meriton ja Värska Sanatoorium. Lühend RFID tähendab, et kaardi sees on kiip ning edastab raadiolainel edasi kiibil olevat infot. Üldiselt toimivad RFID kaardid kõikides uksesüsteemides, kuid ei toimi näiteks siis, kui uksesüsteemile on antud kindel spetsifikatsioon, mida ta kaardilt otsib ja kaardil seda ei ole. Kuna hageja tahtis konkreetse nimetusega toodet osta, siis temal kui kostja müügijuhil ei tekkinud mõtet hagejalt küsida, et millises uksesüsteemis ta soovib neid kaarte kasutada, ta eeldas, et tegemist on pädeva organisatsiooniga. XXXmüüb selliseid uksekaarte nii Eestis kui ka väljaspoole Eestit. Hageja ei täpsustanud, kas ta soovib neid kaarte kasutada Eestis või väljaspool Eestit. XXXhelistas talle ja teatas, et ostetud kaarid ei tööta. Vestlus lõppes sellega, et nad olid nõus kaardid tagasi võtma. Tema enda uurimistöö tulemusel selgus, et kaardid ei töötanud sellepärast, et tegu oli VingCard süsteemiga, mis nõuab kaartidele mingi spetsiaalse koodi andmist või ära kodeerimist (tl 98-103).
43.Alljärgnevalt hindab kohus, kas kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust anda hagejale üle lepingutingimustele vastav asi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 kohaselt. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kuivõrd hageja esitas kostjale tellimuse, mille kostja aktsepteeris ning esitas hagejale arve kaupade ostuhinna tasumiseks ja tarnis hagejale tellitud kauba, saab järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 tähenduses.
44.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka
asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; 3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil; 6) tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
45.Hageja on seisukohal, et kostja poolt hagejale üleantud 2000 uksekaarti ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 1 alusel või alternatiivselt punkti 2 kohaselt. Seega leiab hageja tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p 1, et asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja leiab, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja tellis kostjalt ja kostja müüb hagejale 2000 RFID uksekaarti, mis töötavad VingCard hotellilukkudes. Kostja poolt hagejale müüdud 2000 uksekaarti aga VingCard hotellilukkudega ei tööta. Hinnates kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kohus, otsustades oma siseveendumuse kohaselt, hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oleks olnud 2000 RFID uksekaarti, mis töötavad VingCard hotellilukkudes. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks olid 2000 hotellilukkudes kasutamiseks mõeldud RFID Mifare 1kb Philips kaarti. Seega leiab kohus, et hageja ei tellinud kostjalt VingCard hotellilukkudes kasutatavaid RFID uksekaarte, vaid tellis 2000 hotellilukkudes kasutatavat RFID uksekaarti. Kuivõrd VingCard hotellilukud ei ole ainsad RFID põhimõttel töötavad hotellides kasutatavad lukud, siis ei saanud ega pidanud kostja mõistlikult arvestades eeldama, et hageja sooviks on kasutada Mifare kiipkaarte just VingCard hotellilukkudes. Nimetatud asjaolud on tõendatud hageja OÜ XXX töötaja XXX31.05.2013.a e-kirjaga kostja XXXOÜ töötajale XXX , milles XXXküsib, kui palju maksab 2000 kaarti RFID hotellilukkudele (Mifare kaardid) (tl 10). Samuti kostja XXXOÜ töötaja XXX ja hageja OÜ XXX töötaja XXXvaheline 03.06.2014.a e-kirjavahetus, milles hageja töötaja XXXküsib XXX ́ilt Mifare kaartide tüüpi, millele XXX vastab, et Mifare kaartide tüübiks on Mifare 1k Philips (tl 11, 34). XXXOÜ poolt 22.10.2013.a väljastatud arvelt nr 130680 nähtub, et arve saaja XXX OÜ pidi tasuma 2000 Mifare 1Kb Philips kaartide eest 1100 eurot, printeri Evolis Zenius Classic eest 950 eurot ja kolme Zenius YMCKO (200 print) ribbon printeri värvilindi eest 186 eurot, seega kogu tellitud kauba eest koos käibemaksuga kokku 2683,20 eurot (tl 12). Samuti nähtub 28.11.2013.a ja 02.12.2013.a hageja töötaja XXXja kostja töötaja XXX ning kostja seadusliku esindaja XXXvahelisest e-kirjavahetusest, et hageja töötaja XXXon vaidlusaluseid uksekaarte kirjeldanud järjekindlalt kui RFID kaarte, mis töötaksid hotellilukkudega, mainimata kordagi, et soov oli osta just VindCard hotellide ukselukkudes kasutatavaid uksekaarte (tl 14-16). XXXAS-i projektijuhi XXX 24.01.2014. a e-kirjaga on tõendatud, et VingCard hotellilukud vajavad tootja ID-ga Mifare kaarte, ilma VingCard IDta kaardid ei tööta, suvalised Mifare kaardid töötavad näiteks TESA SmartAir lukkudega, mida samuti võib kasutada hotellides (tl 35-36). Eeltoodud tõenditega haakuvad 08.04.2014.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kostja XXXOÜ müügijuhi XXX ütlused selle kohta, et 2013.a mais pöördus tema poole XXX OÜ-st XXXküsimusega, mis
maksab 2000 kaardi ostmine RFID hotellilukkudele. Tunnistaja XXXselgitas kohtuistungil, et Mifare tähendab raadiolainel infot edastava kaardi tüüpi, 1 Kb tähendav kiibi andmemahu suurust ja Philips on tootja. Hotellides on erinevaid uksesüsteeme, hageja ei täpsustanud kostjale, millistes uksesüsteemides ta soovis ostetavaid kaarte kasutada. Tema XXXOÜ töötajana on müünud ka teistele isikutele RFID hotellilukkude jaoks kaarte, nt hotellidele Meriton, Värska Sanatoorium. Lühend RFID tähendab, et kaardi sees on kiip ning edastab raadiolainel edasi kiibil olevat infot. Üldiselt toimivad RFID kaardid kõikides uksesüsteemides, kuid ei toimi näiteks siis, kui uksesüsteemile on antud kindel spetsifikatsioon, mida ta kaardilt otsib ja kaardil seda ei ole. Hageja ei täpsustanud talle, kas ta soovib neid kaarte kasutada Eestis või väljaspool Eestit. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis leiab kohus, et pole leidnud tõendamist, et hageja oleks huvi tundnud või kostjalt tellinud just VingCard hotellilukkudes kasutatavaid RFID uksekaarte, vaid hageja töötaja XXXpoolt on korduvalt ja järjekindlalt kasutatud uksekaartide kirjeldamisel terminit hotellilukkudes kasutatavad RFID Mifare uksekaardid. Kui tunnistaja XXX ütlused haakuvad ülalpool loetletud teiste kirjalike tõenditega, siis tunnistaja XXXütlused selles osas, et XXX kinnitas XXXle, et tellitavad ja ostetavad uksekaardid sobivad VingCard hotellilukkudega on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata ning teised asjas esitatud tõendid XXXütlusi ei kinnita.
46.Alternatiivselt leiab hageja, et kostja poolt temale kui ostjale üleantud asi ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt, so kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hageja on seisukohal, kuivõrd kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses töötava professionaaliga ning kostja väitis hagejale, et on hotellidele varasemalt uksekaarte müünud, pidi kostja teadma, et hageja soovib just Eestis kasutatavate hotellilukkude jaoks sobivaid uksekaarte. Kostja reklaamib end kodulehel www.kaardiekspert.ee plastikkaartide tootmise ja personaliseerimise alase eksperdina, mistõttu on igati põhjendatud, et hageja tugines kostja erialastele oskustele ja teadmistele. Kostja jättis hagejale mulje, et sai aru, mida hageja temalt osta soovis. Isegi, kui asuda seisukohale, et kostja ei saanud täpselt aru, milliseid uksekaarte hageja soovis, oleks ta pidanud hagejalt üle küsima, mida täpselt hageja soovis ning laskma hagejal võimalikult spetsiifiliselt enda soove kirjeldada. Kostja nimetatut ei teinud. Kuivõrd hageja ei ole saanud uksekaarte, milliseid ta kostjalt tellis, on kostja tarninud hagejale lepingutingimustele mittevastavad uksekaardid.
47.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja rikkus oma kohustust välja selgitada hageja täpsed soovid seoses uksekaartide ostmisega. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja oleks pidanud professionaalina tundma huvi, millisel otstarbel hageja Mifare kiipkaarte vajab. Tunnistaja XXXon 08.04.2014. a kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et kuna hageja soovis just konkreetse nimetusega toodet, eeldas kostja, et hageja näol on tegemist pädeva organisatsiooniga (tl 100-101). Hageja soovis 03.06.2013.a e-kirjas (tl 34) teada kostja pakutava kiipkaartide täpset tüüpi. Kuivõrd hageja tellis kostjalt suure koguse kindlat tüüpi Mifare kiipkaarte (2000 kiipkaarti) ja ei küsinud Mifare kiipkaartide kasutatavuse kohta mingit lisainfot, puudus kostjal mistahes mõistlik põhjendus asuda hagejale selgitama Mifare kiipkaartide kasutamise erinevaid võimalusi. On leidnud tõendamist, et hageja näol on tegemist lukkude müügile ja paigaldusele spetsialiseerunud ettevõttega. XXXAS-i projektijuht XXXi 24.01.2014. a e-kirjast tulenevalt (tl 36) on hageja VingCard hotellilukkude ametlik edasimüüja, esindaja ja paigaldaja, kelle töötajad on läbinud VingCard teemalise koolituse. Seega pidi hageja teadma, et VingCard hotellilukud vajavad Mifare kiipkaarte, mis on VingCard lukkude tootja poolt identifitseeritud. Hagejat (kes
kasutab nimena ka LukuCentrum) on XXXAS-i veebilehel tunnustatud kui hea väljaõppe ja professionaalse teenindusega ASSA lukkude, mille hulka kuuluvad ka VingCard hotellilukud, edasimüüjat (tl 74). Tunnistaja XXXon 08.04.2014.a kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et hageja tegeles nii lukkude paigaldamise kui tarkvara installeerimisega ning eelnevalt oli hageja ostnud kõik vajaminevad kaardid, kokku umbes 500 tk, ASSA ABLOY-st (tl 92-97). Seega hageja teadis või mõistlikult vähemalt pidi teadma, et VingCard hotellilukkudes töötavad kiipkaardid tuleb kas tellida ASSA ABLOY tehasest või saavutada lukutootjaga kokkulepe mujalt ostetud kiipkaartide lukutootja ID-ga varustamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on leidnud tõendamist, et VingCard hotellilukkude paigaldamisega seoses omab hageja vastavas valdkonnas nii teoreetilist kui ka praktilise töö kogemust. Seetõttu leiab kohus, et pole põhjendatud asuda VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel seisukohale, et kostja kui müüja teadis või pidi teadma, et ostetud asi (2000 uksekaarti) ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks hageja seda vajab, kui hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole rikkunud oma kohustust välja selgitada hageja täpseid soove seoses uksekaartide ostmisega.
48.Seega kokkuvõtteks leiab kohus, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud ning kostja poolt hagejale müügilepingu alusel üleantud asi (2000 uksekaarti) vastas lepingutingimustele. II
49.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja müügilepingust taganemine on kehtiv ja kas hagejal on õigus nõuda ostusumma tagastamist. Hageja hinnangul oli tal õigus VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel lepingust taganeda. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 teine lause sätestab, et kahjustatud lepingupool võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 223 lg 1 alusel loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks, kui müüja alusetult keeldub müügilepingu esemeks olnud asja asendamisest.
50.Eelpool kirjeldatud põhjendustel (otsuse I osas) on kohus asunud seisukohale, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud ning kostja poolt hagejale üleantud asi vastas lepingutingimustele, kuivõrd kohus on leidnud, et poolte vahel puudus kokkulepe VingCard hotellilukkude avamiseks kasutatavate Mifare kiipaartide võõrandamiseks. Kohtu hinnangul vastab ostjale ehk hagejale üleantud asi lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 alusel. VÕS § 189 alusel võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud, siis puudus hagejal seaduslik õigus õiguskaitsevahendina müügilepingust taganeda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega leiab kohus, et hageja on müügilepingust taganenud õigusliku aluseta ning see on TsÜS § 87 alusel tühine. Eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel tekkinud kehtivat müügilepingu tagasitäitmise kohustust VÕS § 189 lg 1 alusel ning hageja nõue summas 2683,20 eurot koos lisanduva intressi ja viiviste nõuetega on esitatud õigusliku aluseta, mistõttu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulud
51.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas kohtu hinnangul ei esine, mistõttu puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks.
52.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja OÜ XXX kanda.
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
54.Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 alusel lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.