Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja vastuväited hagile ja menetluses esitatud seisukohad Kostja oma vastuses hagile (tl.49-51) ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja põhjenduste kohaselt ostis ta 14.08.2011 E. E. A. S. järelmaksuga mobiiltelefoni Sony Ericsson Yendo/Limpa, mille garantii oli määratud kaheks aastaks. Paari kuu möödudes lakkas mobiiltelefon töötamast ja kostja viis selle remonti E. E. A. S. . Müüja esindaja väitel vajas mobiiltelefon remonti, kuid kuna remont ei kuulu garantiiremondi alla tuleb ostjal remondi eest ise tasuda. Kostjale ei väljastatud tema nõudmisel telefonile teostatud ekspertiisi akti ning kostja jättis mobiiltelefoni E. E. A. S. . Kostja on seisukohal, et ta ei pea tasuma mobiiltelefoni eest, mida tema valduses ei ole ja teenuste eest mida ta ei kasuta. Kohtu poolt kirjaliku menetluse määramisel on kostja esitanud täiendavad seisukohad (tl. 6263), tuues esile, et ta ei viinud telefoni E. E. A. S. -i selleks, et teostataks hooldustöid, vaid garantiiremondi tegemise eesmärgil, kuna telefon lakkas töötamast. Vaatamata kostjapoolsetele korduvatele nõudmistele keeldus E. E. A. S. väljastamast dokumente väidetava ekspertiisi kohta, mis oleks selgitanud telefoni rikke põhjuse. Telefon on käesoleval ajal E. E. A. S. . Hageja arvamus kostja vastuse kohta ja menetluses esitatud seisukohad Hageja on oma arvamuses kostja vastuse kohta (tl. 54-55) selgitanud, et vastavalt 14.08.2011.a. järelmaksuga müügilepingule kohustus kostja tasuma alates 18.09.2011 igakuiselt 4 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikut nõuetekohaselt, mistõttu tekkis võlgnevus, mille kohta saadeti kostjale korduvalt meeldetuletuskirjasid. Jaanuaris 2012

teavitas klient, et ei ole meeldetuletuskirjasid saanud ja et järelmaksu tasumise kohustust ei olnud arvetel kajastatud. Kostja on esitanud E. E. A. S. -ile pretensiooni telefoni kohta, millega seoses teostati telefonile hooldustöid. Hooldustööde käigus tuvastati, et telefon on saanud niiskuskahjustuse, mistõttu selle remont ei kuulu garantii alla. Kostja ei olnud nõus tasuma remondi eest ja väitis, et niiskuskahjustus on tekkinud E. E. A. S. . E. E. A. S. kostjale selgitanud, et telefone transporditakse vastavas pakendis ning peale telefoni kliendile üleandmist läheb kliendile üle ka kahjustumise riisiko. E. E. A. S. kliendile erinevaid kompromisslahendusi, näiteks oli nõus loobuma viivistest, kui klient tasub põhivõlgnevuse. Kostja aadress oli vahepeal muutunud ning kostja ei teatanud E. E. A. S. -le oma uut aadressi, seetõttu üritas E. E. A. S. suhelda elektronposti ja sõnumite teel. Kostja kohustus järelmaksu osamaksete tasumiseks tulenes 14.08.2011 lepingust, kus olid kajastatud kõik maksete teostamiseks vajalikud andmed: makse summa, tähtaeg, arveldusarved, viitenumber. Hageja ei nõustu kostja väitega, et telefon vajas garantiiremonti, kuna telefoni kahjustusega seotud tööd ei kuulunud garantii alla ja E. E. A. S. -il ei olnud kohustust oma kuludega seda remonti teostada. Hageja on oma kirjalikus seisukohas kostja vastuväidete kohta (tl. 67-72) esitanud ülevaate E. E. A. S. -i ja kostja vahelisest suhtlusest alates 11.09.2010 kuni 24.01.2013. Hageja on jätkuvalt seisukoha, et niiskuskahjustusega telefon ei kuulu garantii alla, kuna garantiiga on hõlmatud tootjast tulenevate puuduste kõrvaldamine. Kahjustus on kindlaks tehtud hooldustöö käigus teostatud ekspertiisiga. Kostja on keeldunud remondi eest tasumast ning ei ole seoses hoolduse otsusega mittenõustumisega tellinud ka erapooletut ekspertiisi. Kauba kättesaamisel kostja kinnitas, et on tutvunud E. E. A. S. tingimustega. Asjaolu, et telefon on kostja poolt E. E. A. S. jäetud, ei ole E. E. A. S. . E. E. A. S. ei ole teinud takistusi kostjale telefoni tagasisaamiseks. Kostjal esinesid viivitused järelmaksu tasumisel juba enne seda, kui tal tekkis pretensioon telefoni korrasoleku suhtes. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja on hagiavalduses (tl.13) ning kostja vastuses hagile (tl 50) nõustunud kirjaliku menetlusega. TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Hinnates poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et hageja nõuet ei ole ei ole põhjendatud.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et E. E. A. S. -i ja kostja vahel on 14.08.2011 sõlmitud järelmaksuleping telefoni Sony Ericsson Yendo/Limpa soetamiseks (tl. 11, 49, 54) ning et kostja ei ole täitnud järelmaksulepingust tulenevat kohustust E. E. A. S. -i ees. Vaidluse all ei ole ka asjaolu üle, et kostja poolt soetatud telefon lakkas töötamast ja kostja viis selle E. E. A. S. remontimiseks. Telefon on käesoleval ajal E. E. A. S. . Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda järelmaksulepingust tulenev võlgnevus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb vastavalt VÕS § 82 lg 2 kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS §-de 101 lg 6 ja 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lõikest 4 tulenevalt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja ja E. E. A. S. 14.08.2011 liitumislepingu nr 1311456 (tl. 19) ja selle lisana järelmaksulepingu (tl. 21). Järelmaksulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma ajavahemikul 18. september 2011 kuni 18. veebruar 2013, s.o 18 kuu vältel igakuiselt mobiiltelefoni Sony Ericsson Yendo/Limpa, mille müügihind oli 72 eurot müügihinna katteks 4 eurot E. E. A. S. , mille numbrid erinevates krediidiasutustes, samuti viitenumber on järelmaksuga müügilepingus märgitud. Tl.22 oleval arvel 14.08.2011 on samuti näidatud telefoni maksumus ning selle eest tasumine järelmaksuga, arvel on E. L. A. kinnitus kauba vastuvõtmise ning E. E. A. S. tingimustega tutvumise kohta. E. E. A. S. kasutamise üldtingimuste (tl.23-36) p.7.8 on sätestatud viivise määr maksete mittetähtaegse tasumise eest – 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest ning kliendi kohustus kanda tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulud. E. E. A. S. teatanud 21.12.2012.a. E. L. A. nõude, summas 72 eurot loovutamisest OÜ-le A. F. (tl.15). Tl.16 on E. E. A. S. nõude loovutamise kohta. Hageja poolt kohtule esitatud E. E. A. S. nr 781571 väljastamise aktist 28.05.2012 (tl.72) nähtub, et 22.01.2012 on kostja pöördunud E. E. A. S. telefoniga Sony Ericsson W 150i Yendo tootjagarantii teostamiseks, sest „telefonil ei tule pilt ette“. Hooldustööd on teostatud 25.01.2012, tehtud töö kirjeldusse on märgitud „vedelikukahjustus, pole garantiiline töö. Klienti teavitatud, ei soovi tasulist remonti“ Hageja poolt on esitatud ka hooldustööde nr 642370 ja 799439 väljastamise aktid 04.09.2010 ja 17.04.2012, mille kohaselt on hooldustöid teostatud E. L. A. seadmetele A-Link 3G USB modem (tl. 70) ja ZTE MF100 (tl. 71) ning millistest nähtub, et nimetatud seadmed on olnud testimisel töökorras. Nimetatud tõenditel puudub seos käesoleva vaidlusega. Käesolevas asjas on kostja esitanud hagile vastuväite, et järelmaksuga ostetud telefonil esines rike, mille kõrvaldamine oleks pidanud aset leidma garantiiremondi käigus. Hageja on

esitanud kostja väite ümberlükkamiseks hooldustöö väljastamise akti ning leidnud, et kui kostja ei nõustu selles väljendatud arvamusega, et telefonil on vedelikukahjustus, mille kõrvaldamine ei ole garantiiline töö, on tal võimalik tellida erapooletu ekspertiis. Seega on hageja seisukohal, et kauba puuduse esinemise, mille kõrvaldamine ei kuulu müügigarantii alla, tõendamise kohustus on ostjal. Tulenevalt VÕS § 218 lg 2 vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavause eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Käesolevas asjas on tegemist tarbijalemüügiga, s.o VÕS § 208 lg 4 kohaselt asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Asja lepingutingimustele mittevastavus (puudus) ilmnes 22.01.2012, s.o enne kuue kuu möödumist müügilepingu sõlmimisest (14.08.2011). Seega on müüdud asja lepingutingimustele vastavuse tõendamise koormis hagejal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjale järelmaksuga müüdud telefonile oli tekkinud vedelikukahjustus ning see oli tekkinud pärast asja üle üleandmist ostjale. Kuna pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale müüdud asi ei olnud vastav lepingutingimustele ning kostja on sellest müüjat teavitanud, siis järgnevalt tuleb võtta seisukoht, kas hagejal on õigus nõuda müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmist kostjalt. Kui müüja keeldus lepingutingimustele mittevastavat asja omal kulul parandamast, ei ole kostja soovinud seda enda valdusse võtta. Pooled ei vaidle selle üle, et telefon on jätkuvalt müüja valduses. Seega on võimalik teha järeldus, et kostja on lepingust taganenud. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Müügilepingu puhul loetakse VÕS § 223 lg 1 järgi müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud. VÕS § 223 lg 2 kohaselt loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Lepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist, kui müüja pakub ostjale asja mõistliku aja jooksul parandamist või asendamist, kuid ta ei saa seda teha ostjast tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja parandamiseks või asendamiseks. VÕS § 223 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et ostja teatab müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest. Pärast seda, kui ostja on müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud, on müüjal võimalik rikkumine VÕS § 107 kohaselt heastada. Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on ta VÕS § 223 lg 1 järgi oluliselt lepingut rikkunud ning ostjal on õigus lepingust taganeda. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel on võimalik asuda seisukohale, et E. E. A. S. müüjana rikkunud oluliselt müügilepingut, kuna ei ole lepingutingimustele mittevastavat mobiiltelefoni pärast ostjapoolset teatamist parandanud ega asendanud. Seega oli ostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist ning müüjal puudub õigus nõuda ostuhinna tasumist.

E. E. A. S. loovutanud hagejale nõude, millel puudub alus, seega ei ole hagi võimalik rahuldada. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.