Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Osaühing XXX esitas hagiavalduse osaühing XXX vastu Harju Maakohtule 06.02.2014. Hagiavalduse kohaselt tellis osaühing XXX hagejalt puidust trepi ehitamise ja paigaldamise eramajja. Osaühing XXX teostas nimetatud majas remonttöid maja omanikule, mille raames eelnimetatud puidust trepi ehitamise ja paigaldamise tööd telliti hagejalt. Osaühing XXX tasus ettemaksu tellimuse eest 20.06.2013 summas 1500 eurot arve nr 5 alusel. Hageja tarnis trepi 24.10.2013 ning esitas samal päeval kostjale arve nr 9 summas 1100 eurot ülejäänud trepi maksumuse tasumiseks. Trepp paigaldati hageja poolt 28.10.2013 ning paigaldamise eest esitas hageja 29.10.2013 kostjale arve nr 10 summas 300 eurot. Kostja on jätnud tasumata arved nr 9 ja nr 10. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1400 eurot, viivised summas 672 eurot ning menetluskuludena menetluses tasutud riigilõivu 400 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded on alusetud. Kostja leiab, et kuivõrd hageja pole esitanud tööde lõppedes üleandmis-vastuvõtuakti ja puidu vastavussertifikaati, siis ei ole aktsepteeritavad hageja poolt esitatud arved nr 9 ja nr 10, mis puudutavad trepi maksumuse teist osa ja trepi paigaldamise tasu. Eeltoodust tulenevalt keeldub kostja nimetatud arveid tasumast. Kostja on seisukohal, et hageja põhinõue pole muutunud sissenõutavaks ning sellel põhjusel ei saa lugeda põhjendatuks viiviste nõuet. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja leiab, et kostja väited on alusetud, millega kostja õigustas arvete tasumata jätmist, kuivõrd puudusid üleandmis-vastuvõtuakt ja puidu vastavussertifikaat. Lepingu sõlmimisel nimetatud dokumentide esitamises kokku ei lepitud ning nende dokumentide esitamist ei saa nõuda üksiktellimuse alusel ehitatud trepi suhtes. Kostja ega maja omanik, kelle majja trepp paigaldati, ei ole esitanud ühtki pretensiooni trepi ega selle paigaldamise kvaliteedi suhtes. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 ja § 76 lg 1, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaoludest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes. Osaühing XXX tellis Osaühingult XXX puidust trepi ehitamise ja paigaldamise. Osaühing XXX valmistas ja paigaldas vastava trepi. Osaühing XXX on tasunud ettemaksuna 1500 eurot ning jätnud tasumata arved nr 9 ja nr 10, st trepi maksumuse teise osa summas 1100 eurot ning trepi paigaldamise tasu 300 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda arvete nr 9 ja nr 10 tasumisest põhjusel, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest Osaühing XXX pole Osaühingule XXX esitanud üleandmis-vastuvõtuakti ja puidu vastavussertifikaati. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja töö tellijale üle andma ja VÕS § 638 lg 1 alusel on tellija kohustatud töö vastu võtma. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele ja lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg 1 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS §-st 643 tulenevalt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja keeldub antud juhul tasu maksmast põhjendusel, et hageja pole esitanud üleandmisvastuvõtuakti ja puidu vastavussertifikaati. Ühtlasi on kostja seisukohal, et ta keeldub üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamast enne, kui talle on esitatud puidu vastavussertifikaat. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas eelnimetatud vastavussertifikaadi puudumine on käsitletav VÕS § 641 lg 1 mõttes töö lepingutingimustele mittevastavusena, kuivõrd lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja on seisukohal, et hageja kohustus esitada puidu vastavussertifikaat tuleneb majandusja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 71 „Eri liiki ehitiste tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 1 punktidest 8 ja 10 ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ § 2 lg 1 ja lg 2. Kohus märgib, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 71 „Eri liiki ehitiste tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ volitusnorm tuleneb ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 3. Seega tuleb lähtuda ehitusseaduse regulatsioonist tuvastamaks, mida saab pidada ehitiseks ning kas ehitise mõiste hõlmab vaidlusalust puidust treppi. EhS § 2 lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis (EhS § 2 lg 2) ja rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak (EhS § 2 lg 3). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa vaidlusalust treppi pidada ehitiseks ehitusseaduse tähenduses, kuivõrd puidust trepp on hoone oluline osa ja ei ole käsitletav iseseisva ehitisena ehitusseaduse mõttes. Selgitavalt märgib kohus, et muuhulgas ei nõua ehitusseadus ka kõigi ehitiste puhul tööde dokumenteerimist. Nii sätestab näiteks EhS § 31 lg 4, et väikeehitise ehitamise korral ei ole nõutav ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine. Seega on kohus seisukohal, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusest nr 71 „Eri liiki ehitiste tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ ei tulene hagejale kohustust esitada tema poolt valmistatud puidust trepile puidu vastavussertifikaat. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ § 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse määrusega ehitusmaterjalide ja -toodete (edaspidi koos ehitustoode) kohustuslike deklareeritavate omaduste loetelu ja vastavushindamise korra nõuded. Vastavas määruses on loetletud ehitusmaterjalid ja –tooted, millele määrus kohaldub ning nende hulgas ei ole sätet, mis kohalduks puidust trepi ehitamisel kasutatavale puidule. Seega on kohus seisukohal, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrusest nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ ei tulene hagejale kohustust esitada tema poolt valmistatud puidust trepile puidu vastavussertifikaat. Kostja pole esitanud vastuväiteid trepi ehituse ja paigaldamise kvaliteedi suhtes ega esitanud ühtki tõendit, millest võiks järeldada, et puidu omaduste või välimuse osas, mida kasutati trepi ehitamisel, esineksid kõrvalekalded poolte kokkuleppest. Hageja on esitanud kohtule arve nr 130743, millest nähtub väärispuidu ostmine hageja poolt. Kostja pole kahtluse alla seadnud vastava arve ehtsust ega esitanud vastuväiteid selle kohta, et vastava arve alusel ostetud puitu kasutati vaidlusaluse trepi ehitamisel. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja poolt valmistatud ja paigaldatud trepp vastab lepingutingimustele, kuivõrd kostja poolt nõutavate dokumentide esitamise kohustus ei tulene pooltevahelisest lepingust ega seadusest. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle

selleks võimalust (VÕS § 637 lg 5). VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja on valmistanud trepi ning paigaldanud selle vastavalt tellimusele 28.10.2013. Kostja on kohtule esitatud kirjalikes seisuskohtades 07.03.2014 ning 16.04.2014 toimunud kohtuistungil väljendanud seisukohta, et tal puuduvad pretensioonid trepi ehituse ja paigaldamise kvaliteedi osas, kuid keeldub allkirjastamast üleandmis-vastuvõtuakti ja tasuma arved nr 9 ja nr 10 enne, kui hageja on esitanud puidu vastavussertifikaadi. Kohus on eespool tuvastanud, et hagejal pole kohustust esitada kostja poolt nõutud vastavussertifikaati ning sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja täitis omapoolse kohustuse 28.10.2013 nõuetekohaselt ning VÕS § 638 alusel tuleb lugeda töö vastuvõetuks ja VÕS § 637 lg 3 alusel töötasu nõue sissenõutavaks muutunuks, kuivõrd kostjal puudus alus keelduda töö vastuvõtmisest. Selgitavalt märgib kohus, et VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kostja on keeldunud raha maksmisest põhjendusel, et hageja pole talle esitanud puidu vastavussertifikaati. Sealjuures pole kostja esitanud ühtki tõendit ega selgitust, millest võiks järeldada, et puidu omaduste või välimuse osas, mida kasutati trepi ehitamisel, esineksid kõrvalekalded poolte kokkuleppest. Ühtlasi pole kostjal vastuväiteid trepi ehituse ja paigaldamise kvaliteedi osas. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja pidanuks antud olukorras esitama puidu vastavussertifikaadi ja poleks seda teinud, siis olnuks tegemist siiski olukorraga, kus kohustus oleks täidetud ilma oluliste puudusteta ning tasu maksmisest keeldumine olnuks vastuolus VÕS § 111 lg 3 sätestatuga. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on kostjale esitatud kõigil arvetel märkinud viivise määraks 0,5% päevas tasumata arvelt. Kostja pole esitanud vastuväiteid nimetatud määrale ning kohus on seisukohal, et antud juhul kuulub kohaldamisele viivise määr 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 672 eurot. Kostja pole esitanud vastuväiteid nimetatud viiviste suuruse osas. Kohus on eespool tuvastanud, et hageja on omapoolse kohustuse täitnud, töö on üle antud ning töötasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Vaidlus puudub selles, et kostja pole tasunud arveid nr 9 ja nr 10 kokku summas 1400 eurot. Eeltoodust ilmneb, et kostja on rikkunud VÕS § 635 lg 1 sätestatud töötasu maksmise kohustust ja VÕS 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning VÕS § 113 lg 1 alusel on hageja viiviste tasumise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 400 eurot. TsMS § 138 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse raames 46,02 eurot ning hagiavalduse esitamisel 353,98 eurot, kokku 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 400 eurot ja mõistab selle välja kostjalt hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.