Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-13-23692 Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 15.05.2014 kell 14. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. x võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja xxxxx Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse järgi sõlmisid Elisa Eesti x ja K. L. (kostja) 27.04.2011 järelmaksuga müügilepingu, mille alusel Elisa Eesti x kohustus pakkuma kostjale kaupa ning kostja kohustus saadud kauba eest tasuma järelmaksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti x poolt regulaarselt esitatud arvetel ja järelmaksuga müügilepingul. Järelmaksu summa ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15% tähtajaks tasumata järelmaksu summalt iga järelmaksu summa tasumisega viivitatud päeva eest. 28.05.2012 loovutas Elisa Eesti x nõude kostja vastu summas 144 eurot OÜ-le x. F. V. (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 287,95 euro väljamõistmist, millest 144 eurot on põhivõlg ja 143,95 eurot viivis. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 45 euro, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 15 euro ning õigusabikulude - 159,78 euro väljamõistmist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 15.04.2014 (tl 71-72), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 71-72).

Kohtu põhjendused

2 (6)

2-13-23692

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kätte toimetanud kostjale avalikult teate avaldamisega väljaandes x Teadaanded 31.03.2014 (tl 71-72). TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 sätestab, et avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes x Teadaanded. x arutav kohus võib teha määruse, mille kohaselt võib väljavõte ilmuda ka teistes väljaannetes. TsMS § 317 lg 5 sätestab, et dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes x Teadaanded ilmumise päevast. x arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 lg 1, lg 3 ja lg 5 alusel viieteistkümne päeva möödumisel teate avaldamisest väljaandes x Teadaanded, s.o 15.04.2014. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (6)

2-13-23692 VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega Elisa Eesti x-ilt ja Elisa Eesti x teatas 29.05.2012 kostjale nõude loovutamisest hagejale (tl 17). VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatisest nõude loovutamise kohta (tl 17) nähtub, et 29.05.2012 saatis Elisa Eesti x kostjale kirjaliku teatise, milles teatas, et loovutas 28.05.2012 nõude kostja vastu OÜ-le x. F. V. (hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kuna senine võlausaldaja teatas kostjale, et on nõude tema vastu loovutanud uuele võlausaldajale, saab lugeda nõude loovutamise toimunuks kostja suhtes VÕS § 170 alusel. Kuna nõue kostja vastu onn loovutatud, võib uus võlausaldaja OÜ x. F. V. (hageja) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja Elisa Eesti x asemel VÕS § 164 lg 2 alusel. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 17-32) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2, 208 lg 1, 396 lg 2, 402, 76 lg 1, 415 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 144 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 208 lg 1; 396 lg 2; 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel. Viivise nõue on iseenesest samuti õiguslikult põhjendatud ning hageja viivise arvestus on õige. Hageja õigus nõuda viivise väljamõistmist kogu telefoni ostuhinnalt juba pärast esimese osamakse tasumise tähtaja möödumist tuleneb järelmaksuga müügilepingust, mille järgi oli Elisa Eesti x-il õigus järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel nõuda kostjalt kogu vara eest tasumata järelmaksu summade korraga tasumist. Seega oli kostja ja Elisa Eesti x-il vahel järelmaksuga müügilepingus sõlmitud kokkulepe, mille järgi luges Elisa Eesti x järelmaksuga müügilepingu lõppenuks, kui kostja ei tasu ettenähtud tähtajaks järelmaksu summasid. Kuna

4 (6)

2-13-23692 järelmaksu summade arvu, mida kostja peab lepingu lõppenuks lugemiseks tasumata jätma, pole järelmaksuga müügilepingus märgitud, piisab lepingu lõppenuks lugemiseks juba ühe järelmaksu summa ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisest. Lähtudes sellest, et kostja jättis tasumata esimese osamakse, lõppes järelmaksuga müügileping vastavalt Elisa Eesti x ja kostja vahel sõlmitud lepingule VÕS § 186 p-le 9 pärast esimese osamakse tasumise tähtaja möödumist ning seega muutus kogu järelmaksuga müügilepingust tulenev võlgnevus sissenõutavaks juba pärast esimese osamakse tasumise tähtaja saabumist. Seega tuleb kostjalt hageja kasukas välja mõista viivis – 143,95 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse katteks välja mõista 287,95 eurot (144 + 143,95). x tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 287,95 (144 + 143,95) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse täielikult, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 36), milles ta on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 15 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot ning õigusabikulu – 159,78 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot. Hageja pole esitanud tõendit maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohta, kuid kuna tulenevalt Pärnu Maakohtu 02.10.2013 määruse (tl 5-6) sisust on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu menetletud, on alust arvata, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel RLS § 57 lg 6 ettenähtud riigilõivu 45 eurot. Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (maksekorraldus tl 38). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 60 eurot riigilõivu. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud hagihinnalt riigilõivu soodusmääras, on võimalik TsMS § 162 lg 5 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu antud asja menetluses tasutud riigilõiv 60 eurot.

5 (6)

2-13-23692

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud U. F. OÜ J. arvest lähtuvalt peab hageja maksma OÜ-le J. ,78 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase K. L. kohtumenetluses. Kuna antud hagi hind on 287,95 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid avalduse koostamisega. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 80 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 140 (60 + 80) ning kostjalt tuleb nimetatud menetluskulud hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel (tl 13) ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb kohtuotsuses märkida, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (xxxxxxxx-x, xxxxx) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.