Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

jäeti kostja R. Pett kanda ning kostjalt mõisteti välja hageja kasuks menetluskulud summas 250 eurot (riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) /tlk 68-71/. Kompromissleping 23.04.2014. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja alljärgnev poolte vahel sõlmitud kompromissleping /tlk 74-75/. Käesolev kompromissileping on sõlmitud 15.04.2014.a Tallinnas. Käesoleva kompromissilepingu alusel OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, A. Weizenbergi 20 Tallinn Harju maakond 10150, kui HAGEJA, esindaja volikirja alusel Uljana Feldman, isikukood * ja Raja Pett, isikukood *, elukohaga *, kui KOSTJA, edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui Pool ja Pooled, lepivad kokku alljärgnevas. Võttes arvesse, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-1342939, milles hageja palub kostjalt välja mõista 1035,83 eurot; võttes arvesse, et Pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissilepingu sõlmimise teel, on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:

1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE222200221015269783, Swedbank viitenumbriga 706238781. 1.3 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4511 lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Kostja R. Pett esitas kohtule 06.05.2014. a taotluse tsiviilasjas nr 2-13-42939 menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu /tlk 83/. Kohus edastas nimetatud taotluse hagejale ja hageja teatas kohtule 08.05.2014. a, et tal ei ole vastuväiteid kostja taotlusele /tlk 85/. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab Pärnu Maakohtu 23.04.2014. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-13-42939, millega kohus rahuldas OÜ Aktiva Finants hagi kostja Raja Pett vastu tagaseljaotsusega TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning pooled loobusid määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 246,06 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõivu summas 45 eurot tasus Julianus Inkasso OÜ 16.09.2013. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: RL kiirmenetluse avalduselt 100 tk pakitunnusega nr 66 (kogusummas nimetatud maksega tasutud 4679,17 eurot, so riigilõiv 100 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest) ja riigilõivu summas 105 eurot tasus

Julianus Inkasso OÜ 02.04.2014. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: RL riigilõiv hagilt Raja Pett vastu, tsiviilasjas nr 2-13-42939. Kohus on riigilõivude laekumist kontrollinud /tlk 58-59/ TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so kokku 75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.