4.Jätta kaja menetlemisest ja määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud kostja, JS ́i kanda. Käesolevas tsiviilasjas 11.02.2014.a tehtud kohtuotsuse resolutsiooni p-s 7 märgitud menetluskulude jaotus ja menetluskulude summaarne väljamõistmine jääb kehtima.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja 1(6)
Tsiviilasi nr 2-13-61787 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Asjaolud
1.31.12.2013.a esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. 11.02.2014.a tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi.
2.12.03.2014.a esitas kostja kohtule kaja. Kaja kohaselt ei olnud kostjal võimalus kohut hagi asjaoludest õigeaegselt informeerida, kuna kostja püsiv elukoht aastast 1995 on Saksamaa ja viimane elukoht on XXXXXXXXXXXXXXX X, XXXXX XXXXXXXX XXX. Hageja on sellest teadlik. Kuna kostja oli Saksamaal, oli kostja arvestanud, et tuleb Eestisse ja saab õigel ajal hagile vastata. Haigestumise tõttu jäi kostja Eestisse tulekuga hiljaks. Kostjal on juba pikaajaline närvisüsteemi haigus ning iga närvipinge tõstab vererõhku ja siis on vajalik 7–10 päeva vältida igasugust koormust. Kostja palus kaja rahuldada ja menetluse asjas taastada, sest kostja hinnangul ei olnud hagi ilmselgelt põhjendatud (laenulepingul ei ole üldse kostja nimigi) ning teiseks oli kostjal haiguse pärast mõjuv põhjus, miks kostja vastus on esitatud hilinenult. 31.03.2014.a menetlusdokumendis märkis kostja, et selleks, et hagile vastata, pidas ta vajalikuks Saksamaalt ära tuua hageja väljastatud kohustuste täitmise kviitung, mis tõendab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd tegelikkuses on kostja hagis nõutud põhisumma hagejale tähtaegselt tasunud. Kuna dokument oli olemas vaid paberkujul ja sellest ei olnud tehtud elektroonilist koopiat, ning seda (või koopiat) ei oleks olnud võimalik kätte saada ka hagejalt (dokumendi väljaandmine ei oleks olnud hageja huvides ning menetluses oli juba näha, et hageja varjab raha tagasisaamist kohtu eest), siis oli ainuvõimalik dokumendile Saksamaale järgi minna. Kostja põeb kroonilist kõrgvererõhutõbe, mida tõestavad muu hulgas ka kajale lisatud kiirabikaardid ning täiendavalt 28.03.2014.a kohtule esitatud kardioloogi kinnitus. Haigushoogude ajal peab kostja vältima igasugust koormust. Sellisel juhul koostoimes võetavate ravimitega haigushoog taandub. Kuivõrd kostjal oli kõnealust haigushoogu esinenud ka varasemalt, oli kostja vajalikest ravimeetoditest teadlik ega fikseerinud haigushoogu meditsiiniasutuses.
3.Hageja vaidles kajale vastu. Kostja alaline elukoht on Eestis. Samuti on kostja majandustegevus koondunud Eestisse ning seda välismaalt hallata ei ole eluliselt võimalik ega usutav. Kostja ei ole tõendanud, mis takistas teda õigeaegselt hagile vastamast. Kostja vastuväited hagile on asjakohatud ja ebausutavad. Kostja on kajas ise võlgnevust hageja ees tunnistanud.
4.Harju Maakohus jättis 04.04.2014.a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kostja Harju Maakohtu 10.01.2014.a menetlusse võtmise määruse, 10.01.2014.a hagi tagamise määruse ja hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 20.01.2014.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (t lk 64). Seega on kostjal menetluse taastamiseks vajalik mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab hagile vastamata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Üldjuhul ei saa selline objektiivne sündmus olla kestev ja pikaajaline. Asjaolu, et kostjal jäid dokumendid Saksamaale ning kostja pidi dokumentide äratoomiseks sõitma Saksamaale, millest tulenevalt ei saanud kostja hagile vastata, ei ole objektiivse iseloomuga asjaolu, mille tekkimist ja kulgemist kostja ise vahetult mõjutada ei saanud. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et tal ei olnud 2(6)
Tsiviilasi nr 2-13-61787 võimalik menetlusdokumentide sisuga tutvuda. Kohus kohustas kostjat hagile vastama alates hagimaterjalide kättesaamisest 15 päeva jooksul. Kostjal oli aega 15 päeva hagile vastamiseks. Kostja ei ole taotlenud hagile vastamise tähtaja pikendamist. 10.01.2014.a määruses (menetlusse võtmise määrus) teavitas kohus kostjat tema suhtes tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Vältimaks võimalust, et kostja suhtes võidakse teha tagaseljaotsus, tuli kostjal ilmutada vajalikku huvi kohtuga suhtlemisel ja hagile vastamisel. Samuti ei saa kostja tegevust pidada mõjuvaks põhjuseks siis, kui selle põhjustas kostja enda käitumine. See tähendab, et käesoleval juhul ei saa kohus mõjuvaks põhjuseks lugeda seda, et kostjal jäid dokumendid Saksamaale ning kostja pidi dokumentide äratoomiseks sõitma Saksamaale, millest tulenevalt ei saanud kostja hagile õigeaegselt vastata. Need asjaolud tulenevad kostja enda käitumisest ja ei ole seetõttu objektiivse iseloomuga. Mõjuva põhjusena hagile vastamata jätmisel tõi kostja välja ka asjaolu, et kostjal on diagnoositud krooniline kõrgvererõhutõbi. Kostja esitas tõenditena Loksa kiirabikaardi 59/07 (t lk 120), Tallinna Kiirabi kiirabikaardi (kuupäev 22.08.2007.a) (t lk 121), Tallinna Kiirabi kiirabikaardi (kuupäev 26.11.2007.a) (t lk 122), Tallinna Kiirabi kiirabikaardi (kuupäev 05.03.2008.a) (t lk 123) ja Fertilitase Erahaigla 27.03.2014.a tõendi selle kohta, et kostja on viimase 4 aasta vältel korduvalt viibinud neil konsultatsioonidel kõrge vererõhu tõttu. Rõhk on iseloomult tavatult labiilne ja kohati esineb kriise (t lk 133). Kostja ei ole kohtule põhistanud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja haigust saab lugeda takistuseks (mõjuvaks põhjuseks) hagile vastamata jätmiseks. Kohtul puuduvad andmed kostja haigestumise täpse aja ja asjaolude kohta. Siiski pidas kohus vajalikuks selgitada, et hagile vastamise tähtaja järgimiseks oleks kostjal olnud võimalik kohtule vastamise kohustuse täitmist takistav asjaolu (haiguse) mõju ületada, näiteks saaks haigestunud kostja teavitada kohut oma haigestumisest ja paluda kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kohtul puuduvad andmed ka kostja haiguse pikkuse kohta, mistõttu ei saanud kohus võtta seisukohta selles, kas haigus kui hagile vastamata jätmise mõjuv põhjus ilmnes ajal, mil kostjale antud tähtaeg hagile vastamiseks ei olnud veel lõppenud. Samuti ei saanud kohus hinnata, kas kostja haigus lõppes enne hagile vastamise tähtaja möödumist. Isegi, kui kostja oleks kohtule esitanud vastavad tõendid oma haigestumise kohta, tulnuks kohtul hinnata, kas kostja haigestumine takistas tal hagile vastamast. See tähendab, et haigestumise asjaolu iseenesest ei ole mõjuva põhjuse aluseks hagile vastamata jätmisel. Selleks peab kohus hindama haiguse asjaolusid ja kostja võimalusi hagile vastamiseks (näiteks on võimalik ka haigestumise ajal kohtule vastata ilma, et kostja peaks tegema suuri pingutusi – nii on võimalik kohtuga suhelda ka elektronposti teel ja esitada sel teel kohtule ka menetlusdokumendid). Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja tervislik seisund ei võimaldanud kostjal hagile õigeaegselt vastata.
5.18.04.2014.a esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada kaja ja taastada menetlus. Maakohtul puudus õiguslik alus tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja oli hagile vastanud, seega on kohus rikkunud TsMS § 415 lg 1 p 3. Kostja viitas juba kajas, et tema abikaasa viis hagile vastamise tähtaja sees kohtu kantseleisse kostja passi koopia, millega kostja soovis kohtule näidata, et laenulepingul, millest tuleneva nõude on kohus tagaseljaotsusega rahuldanud, ei ole kostja nimi. Seega oli kostja hagile vastanud ja nimetatule tuginenud juba kajas. Kohtul olid olemas andmed ka selle kohta, et dokumendid kohtule esitanud SM on kostja abikaasa. Kostja möönis, et vastus hagile oli esitatud puudustega, kuid seda tuleb siiski lugeda kostjapoolseks hagile vastamiseks. Sisuliselt samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-92-12. Ka antud asjas
3(6)
Tsiviilasi nr 2-13-61787 ilmutas kostja üles aktiivsust seoses kohtumenetlusega, paludes hagile vastamist takistavate asjaolude ilmnemisel viia kohtusse dokumendid oma abikaasal. Puudustega kostja vastuse saamise korral oleks kohus pidanud andma kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 alusel. Seega, kuivõrd kostja oli hagile vastanud, siis ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha, millisel juhul võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Väär on maakohtu käsitlus sellest, nagu ei saaks dokumentide asumist väljaspool Eestit käsitleda objektiivse põhjusena TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti kõnealust sätet ja tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega. Olenemata sellest, kas kostja on ise dokumendid välismaale viinud või mitte, on kostja hinnangul objektiivne asjaolu, et kostja vastust tõendav dokumentatsioon ei ole kostjale kättesaadav. TsMS § 422 lgst 1 ei tulene, et mõjuv objektiivne põhjus ei tohiks tuleneda kostja enese käitumisest või tegevusest. Kohtu järelduste kohaselt ei saaks mõjuvaks põhjuseks lugeda ka olukordi, kus kostja enese tahtmatu käitumine talle endale tervisekahjustuse põhjustab. Kostja hinnangul on kohus kohaldanud antud juhul diskretsiooniõigust valesti. Kostja ei olnud hagile vastamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise võimalusest ega lubatavusest teadlik. Samas on kostja kajas märkinud, et arvestades hagi aluseks olevat laenulepingut, millel ei ole kostja nimegi, pidas ta esialgu piisavaks, kui esitab kohtusse ärakirjad oma isikutunnistusest ja passist, mis nimetatut tõendavad. Väär on maakohtu käsitlus, nagu ei oleks kostja põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu seoses kostja kroonilise haigusega. Nimetatuga on kohus kohaldanud ebaõigesti TsMS § 422 lg-t 1. Kostja on menetluses selgitanud, et haigestus pärast Saksamaale dokumentide järele sõitmist, samuti on kostja esitanud haiguse olemasolu põhistuseks mitmeid dokumente. Kuivõrd kostjal oli kõnealust haigushoogu esinenud korduvalt ka varasemalt, oli kostja vajalikest ravimeetoditest teadlik ega fikseerinud haigushoogu meditsiiniasutuses. Sellele vaatamata on kostja menetluses muude tõenditega haigushoo esinemise kohtule usutavalt põhistanud.
Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 04.04.2014.a määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Nõustuda ei saa selle määruskaebuse väitega, et kostja hagile vastas. Tsiviilasja materjalide pinnalt sellist järeldust teha ei saa (t lk 88 jj). Kuigi määruskaebuse esitaja möönab, et tema poolt hagivastusena käsitletav kiri ei vasta kõikidele seadusega hagivastusele ettenähtud nõuetele, ei saa ka selle väitega nõustuda. TsMS näeb ette terve rea nõudeid, millele hagivastus peab vastama. Viidatud kiri ei vasta neist mitte ühelegi. Selles kirjas ei väljendata vähimalgi määral seisukohta konkreetse tsiviilasja osas, ei esitata mitte ühtegi faktiväidet, ei esitata mitte ühtegi taotlust vms. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline see, et kohtule esitatakse viitega konkreetsele tsiviilasjale täiendavaid materjale. Näiteks kui kohus kohustab menetlusosalist esitama kohtule näiteks riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või haridust tõendava dokumendi koopiat vms, siis see esitatakse kohtule tihti ilma sisulise kaaskirjata, näiteks pelgalt viitega konkreetsele tsiviilasjale. Mingi dokumendi koopia esitamist ei saa käsitleda
4(6)
Tsiviilasi nr 2-13-61787 hagivastusena. Seadus ei seo tagaseljaotsuse tegemist sellega, kas kostja või tema abikaasa esitab kohtule mingi dokumendi, milles ei väljendata mittemingisugust tahet ega mittemingisugust seisukohta. Oluline on ka see, et hagile tuleb vastata kostjal. Käesoleval juhul aga esitas kohtule kostja dokumendi koopiad kolmas isik. Kuigi kolmas isik esitas kostja dokumentide koopiad, allkirjastas kaaskirja kolmas isik enda nimel ning kolmas isik ei märkinud, et ta tegutseb kostja nimel. Esindaja poolt tehtud tahteavaldusi saab omistada esindatavale üksnes siis, kui esindaja tegutseb esindatava nimel. Kaaskirjast, millega kolmas isik käesolevas menetluses dokumentide koopiad kohtule edastas, ei saa järeldada, et ta oleks tegutsenud kostja nimel.
10.Maakohus leidis õigesti, et seda, kui need dokumendid, mida kostja tahab tsiviilkohtumenetluses vastuväidete tõendamiseks kasutada, asuvad väljaspool Eestit, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks TsMS-i tähenduses. Eristada tuleb hagile vastamist, kostjapoolsete faktiväidete esitamist ning faktiväidete tõendamist. Hagile vastamise käigus tuleb kostjal esmalt väljendada, kas ta võtab hagi õigeks, kas ta võtab kõik või mõne hageja poolt esitatud faktiväite omaks või kas kostja vaidleb hagile vastu. Tsiviilkohtumenetluses tuleb kostjal esitada omapoolsed faktiväited ning juhul, kui hageja faktiväidetele vastu vaidleb, tuleb kostjal oma väiteid tõendada. Seega oleks saanud kostja esitada hagile vastuse sõltumata sellest, et tal ei olnud väidetavalt koheselt võimalik oma faktiväidete tõendamiseks vajalikke tõendeid kohtule esitada. Teiseks, isegi siis, kui kohtumenetluses oleks saabunud etapp, kus kostjal oleks tulnud esitada omapoolsed tõendid, oleks kostja saanud taotleda kohtult tõendite esitamise tähtaja pikendamist.
11.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei muutnud usutavaks seda, et ta ei saanud haigestumise tõttu hagile vastata. Hagivastus oleks võinud olla lühike menetlusdokument, milles kostja märgib enda nimel, et ta vaidleb hagile vastu. Sellise menetlusdokumendi oleks võinud kostja eest ja kostja nimel esitada ka kostja abikaasa, kes sai hagivastuse esitamise tähtaja jooksul dokumendi koopia kohtule esitada. Isegi siis, kui kostja abikaasal ei olnud kostja esindamiseks vajalikku volikirja, oleks kostja abikaasa saanud esitada menetlusdokumendi kostja nimel, mispeale oleks kohtul tulnud anda kostjale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, mille käigus oleks kohus saanud kohustada kostjat esitama abikaasast esindaja volikirja.
12.Kostja ei ole täpselt selgitanud, mis kuupäevast mis kuupäevani tal meditsiinilised vaegused esinesid ning milles täpselt need vaegused seisnesid. Kostja ei ole usutavaks muutnud seda, et kostja oli meditsiinilistel põhjustel sedavõrd takistatud, et täiesti välistatud oleks olnud see, kui kostja oleks saatnud kohtule ühelauselise kirja, milles kostja märgib, et ta vaidleb hagile vastu. Maakohus märkis õigesti, et see oleks võinud olla saadetud e- posti teel. TsMS § 422 ei kätke endas mitte üksnes haigestumist, vaid sellist haigestumist, mis välistab menetlusosalisel ka kohtule takistusest teavitamise. See, kui kostjal on esinenud terviseprobleeme, ei tähenda, et need esinesid tal ka just sellel ajal, kui tuli hagile vastata ning et need olid sellised, mis tõepoolest hagile vastamise täielikult välistasid.
Kuivõrd kaja jäeti rahuldamata, ei kuulu ka kautsjon tagastamisele.
14.Seoses kaja rahuldamata jätmisega jääb maakohtu otsus muutmata. Sellega seoses jääb muutmata ka maakohtu poolt tagaseljaotsuses märgitud menetluskulude jaotus ja menetluskulude summaarne kindlaksmääramine. Kuid kaja menetlemisest ning määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud tuleb kaja ja kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kostja kanda. Kuivõrd TsMS § 1741 peale tagaseljaotsuse tegemist toimunud menetlusele ei
5(6)
Tsiviilasi nr 2-13-61787 laiene, saab ringkonnakohus määrata kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse, mille alusel võib hageja pöörduda 30 päeva jooksul menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtusse.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.