AS Vicarelli hagi E P i, V P i ja M P i vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. veebruari 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
143 088,28 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Vicarelli apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Vicarelli (registrikood 10700508), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp Kostja I: E P (isikukood XXXXXXX) Kostja II: V P (isikukood XXXXXXXXX) Kostja III: M P (isikukood XXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. veebruari 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad hageja, AS Vicarelli kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Vicarelli esitas 16.04.2013 Harju Maakohtule hagi E P i, V P i ja M P i vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-12-38358 (hageja märkis ekslikult tsiviilasja numbriks 2-12-3858) AS Vicarelli hagis E P i vastu kahju 143 088,28 euro hüvitamiseks. Selles tsiviilasjas on hagi aluseks asjaolu, et E. P OÜ Palmeos (pankrotis) juhatuse liikmena jättis täitmata äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 5l sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse, millega tekitas hagejale kahju. AS Vicarelli taotles tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist E. Pi kinnisasjale asukohaga XXXXXX Aaviku külas Rae vallas Harjumaal. Kohus rahuldas taotluse 13.03.2013 määrusega. 14.03.2013 kinkis E. P kinnisasja oma poegadele V. Pile ja M.Pile.
3.Käesolevas asjas on hageja kahjuks summa, mis tal jääb tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi rahuldamisel E. Pilt viimase varatuse tõttu saamata. Menetlus selles tsiviilasjas on peatatud.
4.Kostjad tegid tehingu eesmärgiga vältida hagi rahuldamise korral hageja nõude täitmist kinnistu arvel. E.Pil muud vara ei ole. Kinnisasja võõrandamise eesmärgiks oli AS Vicarelli kahjustamine, mis on heade kommete vastane. Juhul, kui kostjad ei oleks 14.03.2013 korraldanud E. Pile kuulunud kinnisasja võõrandamist, oleks tsiviilasjas nr 2-12-38358 seatud kinnisasjale kohtulik hüpoteek ja hagi rahuldamisel saaks kohtuotsuse täita kinnisasja arvelt. Kostja vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. 14.03.2013 võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut ei sõlmitud eesmärgiga välistada tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi rahuldamise korral hageja nõude täitmine kinnistu arvel. Nimetatud tsiviilasjas esitatud nõue on aluseta ja põhjendamata. Isegi juhul, kui hagi rahuldatakse, on võlausaldajate kaitseks pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus ette nähtud tagasivõitmise alused. Kostjad ei rikkunud hea usu põhimõtet ja tehingud ei ole vastuolus heade kommetega.
6.Sisuliselt on tegemist sama nõudega, mis on esitatud E. Pi vastu ka tsiviilasjas nr 212-38358. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ega selle suurust, põhjuslikku seost, kostjate tegevuse õigusvastasust jm kahju elemente. Hageja nõue on ebaselge, õigusliku aluseta ja tõendamata. V. P ja M. P ei saa vastutada tsiviilasjas nr 2-1238358 tehtava lahendi täitmise eest. Selles tsiviilasjas ei ole tuvastatud hagejale kahju tekkimist ega selle suurust.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja leiab, et tema nõudeõigus ja nõude suurus E. Pi vastu tehakse kindlaks tsiviilasjas nr 2-12-38358 ning tema kahjuks on summa, mis jääb selles asjas hagi rahuldamise korral E. Pilt saamata. Kuni kohus ei tuvasta tsiviilasjas nr 2-1238358 hageja nõude põhjendatust ja ei selgu selle nõude sundtäitmise võimatust E. Pi vara arvelt, ei ole võimalik kohtul käesolevas asjas esitatud asjaolude alusel tuvastada, kas kostjate vahel sõlmitud kinkelepingu tõttu tekib hagejale kahju sellisel viisil, et kui tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi rahuldatakse, siis ei ole võimalik kohtuotsust täita. Kuna hagiavalduse kohaselt oleks hageja kahjuks summa, mis tal jääb saamata tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi rahuldamisel väidetavalt seetõttu, et hageja sõnul kohtuotsust ei ole võimalik täita, sest kostja on varatu, siis enne kahju nõudeõiguse tuvastamise ja lõpliku kahju kindlakstegemist hageja esitatud asjaolude alusel peaks olema läbitud ka tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse 2-12-38358 sundtäitmise menetlus ja E. Pi pankrotimenetlus.
9.Kostja I poolt oma vara käsutamisega ei saa tekkida kahju, mille hüvitis mõistetakse hageja väitel välja tsiviilasjas 2-12-38358, kuid mida ei ole võimalik täita ja mistõttu peaks kohus veelkord sama kahjuhüvitise (sama summa või osa summast) välja mõistma. Hageja väide, kuidas V. P ja M. P kingisaajatena kinki vastu võttes põhjustavad oma käitumisega hagejale kahju, mis väidetavalt tsiviilasjast nr 2-12-38358 E. Pi vastu hagi rahuldamise korral jääb saamata, ei ole samuti põhistatud.
10.Asjaolu, et kostja I kinkis temale kuuluva kinnistu oma poegadele teises kohtuasjas toimuva menetluse kestel, kus hageja soovis seada oma hagi tagamiseks kohtulikku hüpoteeki kostjale I kuuluvale kinnistule, ei saa tekitada hagejale kahju seoses kohtuotsuse täitmise võimatusega tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi rahuldamise korral. Seadusest ei tulene automaatset keeldu käsutada oma omandit kohtumenetluse kestel, et tagada kohtuotsuse täitmine. Juhul, kui kohus hageja taotlusel ka hagi tagab, siis hagi tagamise abinõu seadmine iseenesest ei kindlusta tulevase kohtuotsuse tegemist selle poole kasuks, kelle kasuks on hagi tagatud. Isegi juhul, kui kinnistule oleks seatud kohtulik hüpoteek, ei takistaks hüpoteek kinnistu käsutamist. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei tähenda ka seda, et tulevast kohtuotsust peaks täitma vaid hüpoteegi arvelt. Seega ei ole tõendatud, et kostjate V. Pi ja M. Pi poolt kinke vastuvõtmisel saaks hagejal tekkida kostjate käitumise tõttu kahju ega see, et kostja E. P oleks kinnistut poegadele kinkides põhjustanud hagejale kahju.
11.Kuna kostjad ei ole oma tegudega põhjustanud hagejale kahju, siis ei ole kohtul vajadust hinnata tekitatud kahju õigusvastasust ega kostjate süüd ning kohus jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus millega rahuldada hagi või saata hagi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kohus rikkus TsMS § 243 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kuna ei analüüsinud kõiki hageja poolt esile toodud asjaolusid ja tõendeid.
14.Kohus ei võtnud seisukohta asjaolu suhtes, et E. P on pärast vara kinkimist varatu ja tema sissetulek piirdub igakuise pensioniga. Nimetatud väide on oluline, sest E. P ei ole tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi rahuldamisel võimeline kohtuotsust täitma. Sellest tulenevalt on võimalik käesolevas tsiviilasjas kindlaks määrata kahju suurus, milleks on tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi rahuldamisel väljamõistetav summa. E. P ei
esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tal on piisavalt vara tsiviilasjas nr 2-1238358 hagi rahuldamisel kohtuotsuse täitmiseks.
15.Maakohus leidis ebaõigesti, et seadus ei piira omandi käsutamist. Õigus omandit käsutada ei ole absoluutne. Omandiõigus on teatud juhtudel kitsendatud (asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2). Omaniku õigused on kitsendatud seadusest tuleneva kohustusega käituda heas usus ja kooskõlas heade kommetega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1) Heade kommete kohaselt ei oleks kostjad sõlminud XXXXX kinkelepingut. Vastupidise käitumisega tekitasid kostjad hagejale kahju.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et kahju tekkimist ei ole võimalik tuvastada. Hageja kahjuks on rahasumma, mis tal jääb tsiviilasjas nr 2-12-38358 hagi rahuldamisel saamata, kuna E. P ei suuda kohtuotsust varatuse tõttu täita.
17.Kohus oleks pidanud määratlema hageja kahju tulevikus tekkiva kahjuna. Kohus pidi arvestama, et isegi kui tulevikus tekkiva kahju täpse suuruse määratlemine on keeruline, tuleb kahjuhüvitis välja mõista (VÕS § 127 lg 6).
18.Kohus leidis ebaõigesti, et kostjate käitumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. E. P väitis et tema ainsaks sissetulekuks on igakuine pension. Seega ei ole tsiviilasjas nr 2-12-38358 hageja jaoks positiivse kohtuotsuse korral võimalik täita lahendit muul moel, kui kohtuliku hüpoteegi arvelt. Tamme tee kinnistu oli ainus vara, mille arvelt saanuks kohtuotsust täita. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, milline on E. Pi varaline olukord pärast kinnistu kinkimist oma poegadele. Käesolevaks ajaks ei ole kindlaks tehtud, et E. P oleks rikkunud OÜ Palmeos (pankrotis) juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud sellega hagejale kahju. Seega ei saa käesoleval ajal ka kinnistu kinkimist ja omandi üleandmist pidada hagejale kahju tekitavateks tehinguteks. E. Pil oli õigus AÕS § 68 lg 1 järgi oma vara vabalt käsutada, sh kinkida ning V.Pil ja M. Pil kinge vastu võtta. E. Pi kui omaniku õigused ei olnud antud juhul kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega AÕS § 68 lg 2 tähenduses.
24.Asjaolu, et hageja on esitanud E. Pi vastu rahalise nõude (tsiviilasi nr 2-1238358), ei tähenda iseenesest seda, et E. Pil on hageja ees täitmata kohustusi. Lisaks sellele ei vastutaks V. P ja M. P E. Pi kohustuste täitmise eest ka siis, kui eelnimetatud tsiviilasjas hagi rahuldatakse.
25.Kui tsiviilasjas nr 2-12-38358 rahuldatakse hageja hagi E.Pi vastu, on kohtuotsuse täitmise võimatuse korral võimalik tehingu tagasivõitmine täitemenetluses täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel või võlgniku pankroti väljakuulutamise korral pankrotiseaduses sätestatud alustel.
26.Kuna hagejale kahju tekitamine ei ole kindlaks tehtud, ei kuulu VÕS § 127 lg 6 antud juhul kohaldamisele.
27.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
28.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
29.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.