Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov (Advokaadibüroo Magnusson, Laeva 2, 10111 Tallinn; epost: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
03.04.2014.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Aleksei Gretšiškin Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXXesitas 11.03.2013.a. kohtule hagi XXXvastu võlgnevuse 24 000 euro ja viivise 2 677,14 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 26.10.2011.a. laenuleping, mille kohaselt andis hageja kostjale sularahas laenu summas 24 000 eurot värskelt külmutatud 40 tonni lõhe ostmiseks. Laenuleping oli koostatud ja allkirjastatud omakäeliselt võlakirjana kostja poolt ning selles oli kostja otsene avaldus nimetatud rahasumma hagejalt saamise kohta. Kostja oli kohustatud laenu tagastama mitte hiljem kui 15.11.2011.a. Kostja oma kohustust täitnud ei ole ning vaatamata mitmekordsetele läbirääkimistele hagejaga ei kavatse kostja laenu tagastada. Hageja on arvestanud viivist perioodi 16.11.2011.a. - 08.03.2013.a. eest summas 2 677,14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 24 000 eurot ja viivis summas 2 677,14 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on allkirjastanud 26.10.2011.a. lepingu nr. 1 õigusvastase ähvarduse mõjul ning kostja ei ole hagejalt raha saanud. Hageja sundis kostjat kõnealusele dokumendile alla kirjutama, hoides samal ajal kostja ees teravat nuga ja ähvardas seda vajadusel kasutada. 04.04.2013.a. tarvitas hageja Venemaal kostja kallal vägivalda, andes kostjale raskelt peksa. Kostja leiab, et hagi aluseks olev leping on tühine ja seega on hagi alusetu. Samuti märgib kostja, et lepingu päises on lepingu kuupäevaks 26.10.2011.a., ent allkirjastatud on leping justkui 21.10.2011.a. Ka ei ole lepingul hageja allkirja ja seega ei ole hageja lepingu sõlmimiseks tahteavaldusi teinud. Kostja on teinud hagejale laenulepingu tühistamisavalduse kriminaalasjas nr. 12020153. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, kostja vande all antud seletuse, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 04.07.2013.a. kohtumääruses (t/l 61) kui ka 05.11.2013.a. kohtuistungil (t/l 131-133).
5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 26.10.2011.a. lepingu nr. 1 kohaselt on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et ta on hagejalt saanud 24 000 eurot 40 tonni värskelt külmutatud lõhe ostmiseks, millise kohustub hagejale tagastama pärast antud kauba realiseerimist, kuid mitte hiljem kui 15.11.2011.a. Samuti kohustub kostja jagama kasumit võttes arvesse teenitud raha vastavalt panusele antud projekti (t/l 6, 7). Pooltel on vaidlus selles kas eelpool nimetatud võlatunnistusest on kostjal tekkinud kohustusi.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus on seisukohal, et oma vormilt on antud juhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd hageja konstitutiivset kohustust tõendanud ei ole. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et poolte tahet luua konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne lk. 114).
7.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-22-09 leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel tuleb kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Kohtuasjas nr. 3-2-1-21-06 on Riigikohus leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
8.Kuivõrd antud juhul on oma vormilt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega tuleb kohtul kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Hageja on oma hagiavalduses asunud seisukohale, et tegemist oli laenuga, mida kostja vaatamata nõudmistele tagastanud ei ole. Kostja väidetel ei ole ta hagejalt raha saanud. Kostja ei vaidle, et eelpool osundatud dokumendil on tema allkiri, kuid see on kostja poolt allkirjastatud õigusvastase ähvarduse mõjul ning seetõttu põhineb nõue tühisel tehingul.
9.TsÜS § 96 lg 1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on ähvardus õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
10.TsÜS § 99 lg 1 p 1 kohaselt võib tehingu tühistada ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Kostja on seisukohal, et ta on teinud 26.10.2011.a. võlatunnistuse tühistamise avalduse hagejale Vene Föderatsioonis toimunud kriminaalasja nr. 12020153 raames (t/l 29). Kostja vande all
antud ütluste kohaselt on viimane kriminaalasjas toimunud vastastamise käigus öelnud, et ei ole hagejalt raha saanud (t/l 192-193).
11.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et seadusest ei tulene tühistamisavaldusele vorminõudeid ning seda ka juhul, kui tehingule, mida soovitakse tühistada, kehtib seadusest tulenevalt kohustuslik vorminõue. Seega võib tühistamisavalduse teha mis tahes vormis, sh ka kaudse tahteavaldusega (Tsiviilseadustiku üldosa seadus kommenteeritud väljaanne, Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, lk. 314).
12.Kohtu ette toodud asjaoludest ei tulene, et hageja oleks kostjale laenu summas 24 000 eurot andnud. Kostja vande all antud seletuse kohaselt ei ole ta hagejalt saanud 24 000 eurot ega ka mingeid muid summasid (t/l 192). Ka nähtub kohtule esitatud 15.05.2012.a. vastastamise protokollist, et hageja on andnud raha summas 24 000 eurot mitte kostjale vaid kolmandale isikule (Gimaevile), kes konverteeris selle raha ümber rubladeks ja pani firma arvele (t/l 89-94, 122-127).
13.Asjaolu, et raha anti kolmandale isikule, mitte kostjale kinnitas ka hageja eelpool viidatud 15.05.2012.a. toimunud vastastamisel (t/l 123). Sellest tulenevalt on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et hageja pole kostjale laenu andnud.
14.Kuivõrd kohtulikul asja arutamisel on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja pole kostjale laenu andnud, siis analüüsib kohus järgnevalt miks on kostja 26.10.2011.a. tunnistanud kohustuse olemasolu hageja ees (t/l 6, 7).
15.Kostja on kogu menetluse aja väitnud, et allkiri võlatunnistusele on saadud ähvarduse mõjul. Samuti on kostja nimetatud asjaolule osutanud Vene Föderatsiooni kriminaalasjas nr. 12020153 ning millise asjaolu väljaselgitamiseks on muuhulgas teostatud ekspertiis 26.10.2011.a. võlatunnistuse osas (t/l 141-142, 143-152). Eksperdil ei ole osutunud võimalikuks tuvastada, kas dokumendil olev allkiri on kostja poolt kirjutatud ebatavalises seisundis (närveeriv olek, stress) (t/l 152).
16.Kohtuistungil on kostja andnud vande all seletuse selle kohta, et hageja, kes oli firma arveldusarvele raha üle kandnud, soovis, et kostja kirjutaks täiendavalt selle raha kohta alla. 2011.a. lõpus, kui kostja viibis Pensa linnas, Venemaal, kus töötas firma „XXX“, kutsus hageja kostja enda juurde selleks et seda küsimust arutada. Selle vestluse juures viibis ka teine isik, kes pani ukse lukku, laua all oli neil mingi vaip ja selle alt võtsid hageja ja kolmas isik noa ja kirve. Kostjale öeldi, et kui ta võlakirja ei tee, siis tapetakse ta ära. Hageja ja kolmas isik näitasid enda peal, kuidas nad võivad kostjat tükeldada. Kostja võttis neid ähvardusi reaalsetena, mistõttu ei jäänud tal muud võimalust, kui see võlakiri allkirjastada (t/l 192).
17.Hageja kostja vastavatele vastuväidetele omapoolseid tõendeid ei esitanud. Kohus on hageja tähelepanu juhtinud sellele, et asjaolu, et mõjutamist ei ole toimunud tuleb tõendada hagejal (t/l 189). Kohus leiab, et hageja seisukoht nagu oleks 28.11.2012.a. kriminaaljälituse ja kriminaalasja lõpetamise määrusega tõendatud, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja sundis kostjat vägivalla mõjul alla kirjutama lepingule (t/l 47-54, 55-59), ei ole antud juhul õige.
18.Kohus selgitab, et käesoleval juhul on kriminaalasja menetlus lõpetatud seetõttu, et kostja esitas avalduse menetluse lõpetamiseks seoses leppimisega. Seega ei oma antud juhul olulist tähtsust, milliseid avaldusi tegid pooled osundatud kriminaalasja menetluse lõpetamiseks.
19.Kohus on seisukohal, et vaidlusalune võlatunnistus on tühine ka TsÜS § 86 lg 1 alusel, kuna tehing on vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus saab tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ka omal algatusel (Riigikohtu 21. novembri 2008. a otsus kohtuasjas nr. 3-2-1-111-08, p 23; 17. detsembri 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1137-09, p 12, 25. septembri 2013.a otsus kohtuasjas nr. 3-2-1-83-13 p 12).
20.Riigikohus on 21. novembri 2008.a otsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-111-08 p 23 selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil.
21.Arvestades asjaolu, et kostjal puudub võlg hageja ees ning võlatunnistusel märgitud võlasumma on märkimisväärne, võib nimetatust teha järelduse, et kostja vabal tahtel sellist kohustust endale võtta ei võinud. Kuivõrd kostja on andnud kohtuistungil seletuse, millise kohaselt ei võimaldanud hageja kostjal lahkuda ning ähvardas viimase ära tappa, mõjus nimetatud hageja ähvardamine hirmutavalt ja tõi kaasa ilmselgelt kostja tahte vastase võlatunnistuse koostamise. Sellises olukorras lepingu sõlmimine ei ole õiguspärane.
22.Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on kohtule esitatud 26.10.2011.a. võlatunnistus tühine ja sellest ei tulene kostjale kohustusi. Kõige eelpooltoodu alusel ei pea kohus hageja nõuet kostjalt võlgnevuse 24 000 euro väljamõistmiseks põhjendatuks. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja nõuet põhivõlgnevuse väljamõistmiseks, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue viivise summas 2 677,14 euro kostjalt väljamõistmiseks.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid (t/l 32-37) hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 26 677,14 eurot. Menetluskulude jaotamine
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
26.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1).
27.Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.