2-14-50495/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud XXXOÜ esitas 21.03.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli pehme mööbli tootmine. Võlgnikul on kohustusi 2 966,32 euro ulatuses, vara on 0,60 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on kolmanda isiku pettus, mis tõi kaasa võlgnevused. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 24.03.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 40,86 eurot, kohustusi vähemalt 3 050,77 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ning püsiv maksejõuetus tekkis 2013.a suvel. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 980 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 73 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osas tasu summas 775,39 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) ning kulutuste hüvitis 73 eurot mõista välja võlgniku juhatuse liikmelt XXX tema nõusolekul. 21.04.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning selgitas, et vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgniku esindaja kinnitas, et on nõus kandma puudujäävad pankrotiavalduse menetluse kulud. 23.04.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 23.04.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 40,86 eurot, kohustusi on 3 050,77 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013.a suve. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

3.lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 980 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 73 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osa mõista välja võlgniku juhatuse liikmelt tema nõusolekul. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,25 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad päringute tegemises ja arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Seetõttu on põhjendatud määrata halduri tasuks 980 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 73 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest. Ajutine haldur palub tasu hüvitiseks 775,39 eurot ning kulutuste hüvitiseks 73 eurot välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt XXX tema nõusolekul. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. XXX on andnud nõusoleku kanda puudujäävad pankrotiavalduse menetlemise kulud. Seega mõistab kohus XXX välja ajutise halduri tasu hüvitiseks 775,39 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) ning kulutuste hüvitiseks 73 eurot (sisaldab käibemaksu). Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik