2.Välja mõista XXXtagatisraha summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot XXXkasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXXmenetluskulud 100% ulatuses XXXkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
2-13-50410 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.10.05.2013 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis kostja alates 12.05.2013 hagejale üürile 1-toalise eluruumi aadressil XXX, Tallinn. Kostja kinnitas üürilepingul, et on kätte saanud üüriperioodi 13.05.2013 kuni 13.06.2013 üüri summas 270 eurot ja tagatisraha summas 270 eurot (tl 38-39).
2.15.05.2013 teatas hageja kostjale üürilepingu lõpetamise soovist (tl 45). Üürileping lõpetati 13.06.2013 ja hageja andis samal kuupäeval eluruumi kostjale üle (tl 40-41).
3.25.10.2013 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 315 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2013 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 02.12.2013 vastuväite. 19.12.2013 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
4.10.01.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 13.01.2014 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 270 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 308 lg 3 ja § 336 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • vastavalt üürilepingule kohustus kostja tagatisraha tagastama 30 päeva jooksul üürilepingu lõpetamisest, olles sellest maha arvestanud tasu kommunaalteenuste eest; • kostjal oli oma nõudest hageja vastu aega teatada kaks kuud pärast üürilepingu lõppemist, kostja ei ole seda teinud; • kostja esitas kommunaalteenuste arve hagejale esmakordselt maksekäsu kiirmenetluse ajal; • üürilepingu lõpetamisel ja eluruumi üleandmisel ei esitanud kostja hagejale ühtegi pretensiooni eluruumi seisukorra kohta. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • kostjal oli õigus jätta üürilepingu punktist 8.2 tulenevalt tagatisraha endale, kuna hageja soovis lepingu lõpetada kiiremini kui 1 kuu; • hageja ei ole tasunud kommunaalteenuste ja elektri eest, mida ta kasutas korteris elamiseks; • korteris tekkis kanalisatsiooni probleem hageja tõttu; • hageja on kostjale võlgu, mistõttu hagejal pole õigus nõuda tagatisraha tagastamist. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
2-13-50410
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 308 lg 1 kohaselt eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. VÕS § 308 lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. VÕS § 336 lg 1 kohaselt üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. VÕS § 336 lg 2 kohaselt kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.
14.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 10.05.2013 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis kostja alates 12.05.2013 hagejale üürile 1-toalise eluruumi aadressil XXX, Tallinn. Üürilepingu punkti 5.1 kohaselt kohustus hageja tasuma eluruumi eest üüri 270 eurot kuus alates 13.05.2013 ning üürile lisandusid kommunaalteenused. Kostja kinnitas üürilepingul, et on kätte saanud üüriperioodi 13.05.2013 kuni 13.06.2013 üüri summas 270 eurot ja tagatisraha summas 270 eurot. Üürilepingu punkti 5.6 kohaselt kohustus kostja tagastama tagatisraha hagejale hiljemalt 30 päeva jooksul üürilepingu lõpetamisest, olles sellest maha arvanud summad, mis hageja oli kostjale jäänud võlgu. Üürilepingu punkti 8.2 kohaselt oli pooltel õigus nõuda üürilepingu lõpetamist igal ajal, teatades sellest teisele poolele ette üks kuu (tl 38-39). 15.05.2013 teatas hageja kostjale üürilepingu lõpetamise soovist (tl 45). Üürileping lõpetati 13.06.2013 ja hageja andis samal kuupäeval eluruumi kostjale üle. Eluruumi üleandmisevastuvõtmise aktis märkisid pooled, et tagatisraha tagastamine toimub vastavalt lepingule (tl 4041).
15.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tagastada hagejale tagatisraha summas 270 eurot.
16.Pooled ei vaidle, et hageja on tagatisraha summas 270 eurot kostjale tasunud ja üürileping lõppes 13.06.2013. Kuna üürileping lõppes 13.06.2013, oli kostjal tulenevalt üürilepingu punktist
2-13-50410 5.6 kohustus tagastada hagejale tagatisraha hiljemalt 13.07.2013, olles sellest maha arvestanud summad, mis hageja oli kostjale jäänud võlgu. 15.07.2013 on kostjat esindanud maakler hagejale teatanud, et kommunaalteenuste arve tuli tavaliselt 15. kuupäeva paiku ja peale seda kostja arveldab (tl 50). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale esitanud kommunaalkulude arvet enne käesolevale kohtumenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetlust. Puudub vaidlus, et kostja ei ole käesoleva ajani arvestanud tagatisrahast maha kommunaalteenuste võlga ja ülejäänud osas tagatisraha tagastanud. Seega on hagejal üürilepingu punktist 5.6 ja VÕS § 308 lg-st 3 tulenevalt õigus nõuda kostjalt tagatisraha tagastamist. Asjaolu, et kostja on kohtule esitanud kommunaalteenuste arved (tl 80-81), ei oma tähendust, kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi ega tasaarvestuslikku nõuet kohtumenetluses. Seetõttu puudub kohtul alus kostja väidetavaid nõudeid tasaarvestada või vähendada tagatisraha summat. Väär on kostja väide, millise kohaselt oli kostjal õigus jätta üürilepingu punktist 8.2 tulenevalt tagatisraha endale, kuna hageja soovis üürilepingu lõpetada kiiremini kui 1 kuu. Üürilepingu punktist 8.2 ei tulene kostjale vastavat õigust. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et hageja süül tekkis vaidlusalusesse eluruumi kanalisatsiooni hais. VÕS § 336 lg-test 1 ja 2 tulenevalt oli kostjal kohustus tekkinud puudusest teavitada hagejat koheselt asja üleandmisel või puuduse hilisemal avastamisel, kui tegemist oli sellise puudusega, mida ei saanud tavalise ülevaatusega avastada. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja on hagejat esmakordselt kanalisatsiooni haisust teavitanud 10.09.2013 e-kirjaga (tl 54). Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et hageja tegevusest tulenevalt tekkis korterisse kanalisatsiooniprobleem kolm kuud hiljem. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktilt ei nähtu, et kostjal oleks kanalisatsiooni haisu osas pretensioone olnud (tl 40-41). Kohus on veendunud, et Seega VÕS § 336 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on kostja kaotanud õiguse puudustele tugineda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tagatisraha summas 270 eurot. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.