Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud XXXOÜ esitas 09.03.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli autoparkla teenuste osutamine. Võlgnikul on kohustusi 16 742 euro ulatuses, vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on maksuvõla tuvastamine, mille tasumiseks puuduvad võlgnikul vahendid. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 24.03.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,73 eurot, kohustusi vähemalt 17 086,69 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ning püsiv maksejõuetus tekkis 2013.a lõpus. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda tagasivõitmise võimalused, samuti võimalus esitada hagi juhatuse liikme vastu. Võlgniku arveldusarvelt on teostatud makseid, mis pole tõenäoliselt seotud võlgniku igapäevase maksetegevusega, kokku summas 15 870,87 eurot. Samuti on võlgnik andnud laenu summas 2 400 eurot, mille tagastamist kassast ega arveldusarvelt ei nähtu. Võlgnik on teinud kandeid ka PCM International Trading GmbH-le kokku summas 12 400 eurot. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 860 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 73 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osas summas 615,79 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) mõista välja võlgniku juhatuse liikmelt XXX tema nõusolekul. 21.04.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning selgitas, et vara tagasivõitmise reaalsed võimalused puuduvad. Võlgniku esindaja kinnitas, et on nõus kandma pankrotiavalduse menetluse kulud summas 615 eurot kaheksa kuu jooksul. Ajutine haldur oli nõus tasumisega kaheksa kuu jooksul. 23.04.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 23.04.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 0,73 eurot, kohustusi on 17 086,69 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013.a lõppu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.