Võlaõigus › Muud

Hagiavalduse asjaolud Hageja on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 29.12.2010 ja asutatud elamu XXXTallinnas haldamiseks ja hooldamiseks. Kuni hageja moodustamiseni korraldasid elamu XXXkorteriomanikud kaasomandi esemega seotud õigussuhteid elamus korteriomanike ühisusena korteriomandiseaduse (KOS) § 8 tähenduses ning otsustasid häälteenamusega nimetada elamu valitsejaks kostja.

Kostja esitas korteriomanikele igakuiselt arved, muuhulgas vastavalt valitseja poolt kalendriaastaks koostatud majanduskavale, kus eraldi kululiigina olid välja toodud maksed remondifondi ning kuhu koguti raha vajalike remonditööde teostamiseks tulevikus. Neid korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid oli õigustatud ja kohustatud valitsema kostja. Alates korteriühistu moodustamisest sai elamu XXXhaldajaks ja majandajaks hageja. Seoses sellega leppisid pooled kokku elamu haldamise ja majandamise üleandmises-vastuvõtmises. Elamu haldamise ja majandamise üleandmise hetkel oli remondifondi kogunenud raha summas 6652,02 eurot. Nimetatud summa hagejale tasumise maksegraafik lepiti kokku „Elamu XXXhaldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti“ lisas 1. Akti kohaselt pidi kostja tasuma hageja arveldusarvele elamu remonttöödeks määratud ja remondiks tegelikult kulutatud summade vahe – 6652,02 eurot. Lepiti kokku tasumise maksegraafikus ajaperioodil 30.06.2011 kuni 30.05.2012 igakuiselt 554,33 eurot, vaid viimane makse 30.05.2012 pidi olema 554,39 eurot. Tulenevalt akti p-st 5 pidi kostja esitama elamu XXXkorteriomanikele arved 2011. aastal vahendatavate kommunaalteenuste eest seisuga 31.03.2011 ja haldusteenuste eest seisuga 15.04.2011. Samas punktis kinnitasid kokkuleppe pooled, et hagejal ei ole kohustusi kostja ees seisuga 07.06.2011. Seetõttu on tühine ka akti teise lehekülje lõppu omakäeliselt kirjutatud eriarvamus, mille kostja juhatuse liige Risto X kirjutas sinna oma büroos paar nädalat pärast akti allkirjastamist hagejaga kooskõlastamata. Hagejal ei ole seaduslikku alust nõuda korteri Läänemere tee 11-2 omanikult, kelle võlgnevusele eriarvamuses on viidatud, sisse võlga, mis on tekkinud ajaperioodil, mil elamu XXXvalitsejaks oli kostja. Isegi juhul, kui eriarvamust sooviks kostja käsitada tasaarvelduse avaldusena VÕS § 197 ja § 198 tähenduses, tuleks kohaldada VÕS § 200 lg 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja ei ole oma kohustusi, mis tulenevad „Elamu XXXhaldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise akti“ p-st 4, koos maksegraafikuga, hageja ees kohaselt täitnud ja tal on tekkinud võlgnevus ühistu ees 1108,90 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta, palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hagejate kanda. Vastuväidete kohaselt jääb kostjale nõue arusaamatuks, kuna hageja on esitanud kohtule mitu hagiavaldust. Kohtuistungil väitis kostja, et nad ei ole korteriomanikult raha kätte saanud. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et kostja oli elamu XXXvalitsejaks, kes vastavalt majanduskavale kogus raha vajalike remonditööde teostamiseks; et pooled sõlmisid 07.06.2011 kokkuleppe elamu XXXhaldamise ja majandamise üleandmises-vastuvõtmises ning, et akti kohaselt oli elamu remonttöödeks määratud ja remondiks tegelikult kulutatud summade vahe 6652,02 eurot. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal tuleb tasuda hagejale võlg 1108.90 eurot. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 sätestab, et elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002.aasta 31.detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud

subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta sätestatut. EES § 151 lg 5 kohaselt annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt või avalikul konkursil valitud juriidiline või füüsiline isik elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul vastava avalduse saamisest, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. EES § 152 lg 3 kohaselt korraldab linna- või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele. Vabariigi Valitsuse 01.07.1993.a määrusega nr 198 on kinnistatud Eluruumide erastamise kord (edaspidi Kord). Nimetatud Korra punkti 92 kohaselt annab eluruumide üleandmise kohustatud subjekt (üleandja) kolme kuu jooksul pärast korteriühistult või ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsevatelt korteriomanikelt (vastuvõtja) avalduse laekumisest elamu haldamise ja majandamise üle käesoleva Korra lisas 8 ettenähtud vormi kohase akti alusel korteriühistule või lepingu alusel tegutsevate korteriomanike poolt volitatud isikule või elamu omanikule. Nimetatud säte sätestab, et akti punktis 4 fikseeritakse üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 01.juulist 1994.a ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus. Korra punkti 93 kohaselt loetakse elamu haldamine ja majandamine korteriühistule üleantuks akti allakirjutamisel. Lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks. „Elamu XXXhaldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktiga“, punkt 4, on tõendatud, et elamu üleandmise hetkeks oli remondifondi kogunenud 6652,02 eurot, mille tagastamises hagejale lepiti kokku vastavalt lisas 1 sõlmitud maksegraafikule perioodil 30.06.2011 kuni 30.05.2012 igakuiselt 554,33 eurot, viimane makse 30.05.2012 pidi olema 554,39 eurot. Tulenevalt akti p-st 5 pidi kostja esitama korteriomanikele arved 2011. aastal vahendatavate kommunaalteenuste eest seisuga 31.03.2011 ja haldusteenuste eest seisuga 15.04.2011. Samas punktis kinnitasid kokkuleppe pooled, et hagejal ei ole kohustusi kostja ees seisuga 07.06.2011. Aktist nähtuvalt on kostja juhatuse liige Risto X omakäeliselt kirjutanud akti teise lehekülje lõppu eriarvamuse, mille kohaselt tasub kostja maksegraafikust 1184,93 euro suuruse osa pärast korteri Läänemere tee 11-12 Tallinnas võlgnevuse 1184,93 laekumist kostja arvele. Eriarvamuse järel hageja esindaja allkirja ei ole ning hagiavalduse kohaselt märkis kostja juhatuse liige eriarvamuse akti hiljem ning hagejaga kooskõlastamata. TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause kohaselt on mitmepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 13 lõikest 1 tulenevalt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Eelnevatest sätetest tuleneb, et kui lepingus on kaks või enam poolt, siis peavad selles tehtud muudatustega või lepingu lõpetamisega olema nõus kõik lepingupooled. Ühepoolne lepingu lõpetamine on lubatud ainult seaduses või lepingus sätestatud alustel. Erastamisseadusest ega lepingust ei tulene kostjale õigust lepingut ühepoolselt muuta. Kuna hageja ei ole kostja ühepoolse lepingu muudatusega nõustunud ning see mõjutab hageja õigust tagasi saada kostjalt tagasi kasutamata remondifondi raha, siis ei ole kostja aktile lisatud eriarvamus hagejale õiguslikult siduv. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Järelikult on kostja elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 4.2 ja lisas 1 koostatud maksegraafikus võetud kohustusi rikkunud, mistõttu tuleb temalt välja mõista võlgnevus 1108,90 eurot. Kuna kostja ei ole tasaarvestuse vastuväitele tuginenud, siis jätab kohus hageja hagiavalduses esiletoodud asjaolud ja vastuväited võimalikule tasaarvestusele tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 10 tunnistab kohus asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus lihtmenetluses näha ette menetluskulude suuruse juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 23.08.2013 avalduse lisana esitatud arves nr 141 04.04.2013. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 150 eurot hagimenetluses ja 45 eurot kiirmenetluses ning õigusabi kuluks 248 eurot. Menetluskulude arvest nähtuvalt seisnes hageja esindaja kulu hagiavalduse koostamises ja kohtusse esitamises. Hagiavaldusest, esindaja Sirje X volikirjast, ja lisatud tõendite avaldusest nähtuvalt koostas hagiavalduse ja esitas kohtule hageja lepinguline esindaja Sirje X . Arves märgitud teenuse hind 62 eurot ning dokumendi koostamiseks ja kohtusse esitamiseks kulunud aeg - 4 tundi, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik. Maksekorraldusega nr 63 22.04.2013 on tõendatud, et hageja on esindajale õigusabi kulud tasunud. Riigilõiv on asjas tasutud vastavalt avalduses märgitule ja riigilõivu tasumist on kohus hagi menetlusse võtmisel kontrollinud. Kostja ei ole menetluskulude koosseisule ja suurusele vastuväiteid esitanud.

Seega tuleb hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 443,00 eurot rahuldada täies ulatuses ja menetluskulu mõista välja kohtuotsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.