Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Xxxesitas 05.07.2013.a avalduse Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile XxxOÜ vastu nõudega tuvastada pooltevahelise töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel ja mõista XxxOÜ-lt Xxx kasuks välja hüvitis kolme kuu töötasu suuruses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 1050 eurot, hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatud aja eest summas 52.5 eurot ja hüvitis töötaja-poolse töölepingu ülesütlemise eest põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud kolme kuu töötasu suuruses summas 1050 eurot. Töövaidluskomisjon oma 21.08.2013.a otsusega rahuldas Xxx avalduse osaliselt, tuvastades XxxOÜ ja Xxx vahel 09.04.2013.a sõlmitud töölepingu 05.06.2013.a tööandjapoolse ülesütlemise tühisuse, lugedes töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.06.2013.a ja mõistes XxxOÜ-lt välja hüvitise Xxx kasuks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatud aja eest 52.5 eurot ning hüvitise Xxx 3 kuu keskmise töötasu 1050 eurot ulatuses. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata avaldaja nõude TLS § 100 lg 4 alusel. XxxOÜ esitas 16.10.2013.a kohtule taotluse Xxx töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja seisukoht ja selgitused Hageja töötas kostja juures alates 09.04.2013.a samal päeval sõlmitud töölepingu alusel. Hageja asus tööle abitöölisena töötasuga 350 eurot kuus. 21.05.2013.a jäi avaldaja töölt ära seoses haige lapse hooldamisega. Töövõimetusleht lõppes 04.06.2013.a ning pärast seda hagejat enam tööle ei lubatud. Tööandja väitel öeldi hageja tööleping üles 20.05.2013.a katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu. Hageja sai ülesütlemisest teada 05.06.2013.a. Töötaja nõudis tööle lubamist, kuid tööandja keeldus sellest. Hageja ütles kostjale töölepingu üles. Hageja nõue kostja vastu on tuvastada pooltevahelise 09.04.2013.a sõlmitud ja 05.06.2013.a töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõppenuks alates 05.06.2013.a ja mõista XxxOÜ-lt Xxx kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses s.o 1050 eurot ning hüvitis töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise eest 52.5 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt olid hageja katseaja tulemused mitterahuldavad ning seetõttu ütles kostja hageja töölepingu üles. Lisaks on hageja nõue aegunud, kuna töölepingu ülesütlemise aeg oli 20.05.2013.a ning viimane kuupäev töövaidluskomisjoni pöördumiseks oli 19.06.2013.a, hageja aga esitas komisjonile avalduse alles 05.07.2013.a. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja töötas kostja juures 09.04.2013.a sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel abitöölisena ja hageja töötasuks oli kokku lepitud 350 eurot neto, hageja katseajaks oli kokku lepitud 4 kuud (TVK tl 1314). Kostja ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles 20.05.2013.a käskkirjaga katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu alates 03.06.2013.a (tl 10). Hageja väidab, et ei ole kostja ülesütlemisavaldust 20.05.2013.a kätte saanud. Kostja väidab, et hageja keeldus 20.05.2013.a töölepingu ülesütlemise avalduse vastuvõtmisest. Kostja on esitanud tõendina töölepingu

ülesütlemise avalduse teatise, millest nähtuvalt tunnistajad Xxx ja Xxx tõendavad, et Xxx tutvustati teatist ja anti teine eksemplar, mille vastuvõtmisest ja allkirjastamisest ta keeldus (tl 45). Kohtu arvates kostja tõend selles, et hagejale tehti töölepingu ülesütlemise avaldus teatavaks 20.05.2013.a, ei ole usaldusväärne. Kostja ei ole nimetatud tõendit esitanud varasemas menetluses töövaidluskomisjonis ja esitas tõendi alles kohtus. Eeltoodust järeldab kohus, et tõendit (teatist) varasemalt ei olnud ja see vormistati tagantjärele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töövõimetusleht kestis 21.05.2013.a kuni 04.06.2013.a ning töötaja tuli tööle 05.06.2013.a. Hageja on omaksvõtnud, et sai tema töölepingu ülesütlemisest teada 05.06.2013.a tööle tulles. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sai ülesütlemisest teada varem. TLS § 100 lg 5 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Tähtaeg hakkas kulgema alates 06.06.2013.a, avaldaja pöördus töövaidluskomisjoni 04.07.2013.a, seega tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud ja kohus ei kohalda kostja taotlusel aegumist. Töölepinguseaduse (TLS) § 86 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates ja lg 4 kohaselt tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6 lg 1 kohaselt tuleb katseajal tuvastada kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötaja sobivus tuvastamine konkreetse töö tegemiseks on katseaja eesmärk. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama. Tööandja ei põhjendanud töölepingu katseaja mitterahuldavate tulemustega ülesütlemise avalduses töötajale, miks tööleping üles öeldakse, märkides vaid, et lepingu ülesütlemise põhjus on katseaja mitterahuldavad tulemused. Tööandja ei märkinud lepingut üles öeldes, milliste näitajate (tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused) põhjal on tööandja tuvastanud töötaja sobimatuse tööle. Eeltoodust nähtuvalt on kostja hageja töölepingu üles öelnud seadusele mittevastavalt. TLS 104 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemine ilma aluseta või seadusele mittevastav ülesütlemine on tühine. Käesoleval juhul on töölepingu ülesütlemine tühine, kuna tööandja ei põhjendanud, miks töötaja katseaja tulemused olid mitterahuldavad. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine ..., loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega ei ole hageja tööleping lõppenud kostja-poolse lepingu ülesütlemisega. TLS 107 lg 2 kohaselt paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja sai teada kostja tahtest tööleping üles öelda 05.06.2013.a, on töölepingu lõppemise kuupäev 05.06.2013.a. TLS § 96 lg 1 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja sai töölepingu ülesütlemisest teada 05.06.2013.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga alates 06.06.2013.a. Hageja avaldas kostjale 06.05.2013.a ekirjaga, et pooltevahelised töösuhted on lõppesid 07.06.2013.a (TVK lk 16). Kuna hageja ise ei

soovinud 15-päevase etteteatamistähtaja järgimist ja soovis töölt vabaneda alates 08.06.2013.a, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja 3 päeva töötasu 52.5 eurot. TLS §-de 107 lg 1 ja 2 ning 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus ei tuvastanud mingeid aluseid, mis tingiksid hüvitise vähendamise. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kolme kuu töötasu 1050 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.