Võlaõigus › Töövõtulepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue AS XXX esitas 14.10.2013 kohtule hagi AS XXX vastu ja palus kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevuse 19 854,14 eurot, viivise 1237,11 eurot ja edasi viivise kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kohtukulud jätta kostja kanda. Hagi kohaselt tegi hageja alltöövõtjana elektritöid objektil „XXX“. Tööde tellija oli OÜ XXXja peatöövõtja kostja. Kuivõrd tegemist oli ka varasemalt koostööd teinud lepingupartneritega, siis kirjalikku lepingut ei vormistatud. Hageja on eelnimetatud tööd teostanud kooskõlas XXXAS/XXXOÜ poolt koostatud objekti projektdokumentatsiooniga ja selle hilisemalt kooskõlastatud muudatustega nii tellija kui ka kostja poolt. Hageja poolt eelmärgitud tööd ja kostja poolt tellitud lisatööd on kostja 31.10.2012, 30.11.2012, 31.12.2012 ja 14.02.2013 poolte poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt vastu võtnud. Hageja on tulenevalt tööde vastuvõtmisest esitanud kostjale arved tehtud tööde eest. Kostja on nõuetekohaselt tasunud 31.10.2012 ja 30.11.2012 vastuvõetud tööde eest, 31.12.2012 ja 14.02.2013 vastu võetud tööde eest (arved nr 1212182 ja 1302015) hageja täielikult tasunud ei ole. Arvest nr 1212182 summas 37 058,17 eurot, maksetähtajaga 21.01.2013, on kostja tasunud 15 000 eurot, tasumata on 22 058,17 eurot. Arve nr 1302015 summas 846 eurot, maksetähtajaga 08.03.2013, on täies ulatuses tasumata. Hageja korduvatele nõuetele vaatamata ei ole kostja arveid tasunud. Hinnatabelis toodud tööde maksumusest on maha arvestatud seadmete kaabeldus summas 30003,05 eurot, ilma käibemaksuta, sest kostja neid töid ei tellinud, ja mittevajalik ning paigaldamata jäänud lüliti summas 38,79 eurot ilma käibemaksuta. Akteerimata on veel põhitööd summas 1310 eurot ilma käibemaksuta. Kostja tegi hagejale ettepaneku tasaarvestuseks, seega on kostja enda võlgnevust hageja ees tunnistanud. Tasaarvestuseks esitatud nõuet tunnistab hageja avade teemantpuurimist puudutavas osas summas 2541,69 eurot + käibemaks 20%, s.o 3050,03 eurot. Ülejäänud, kaabeldusega seonduvad nõuded on alusetud ja tasaarvestus selles osas põhjendamatu. Lisaks tasaarvestuse avaldusele on kostja oma võlgnevust osaliselt kinnitanud (arve nr 1212182 osas) hagejale edastatud saldokinnituses. VÕS § 197 lg 1 tuleneb, et nõude tasaarvestamiseks peab teisel poolel olema kohustus nõutud summa tasuda, üksnes arve esitamine ei tõenda kohustuse olemasolu. Hagejal puudub kohustus tasuda tegemata jäänud kaabelduste maksumuse vahe, samuti ei saa hagejat kohustada alandama kokkulepitud tasu vaskkaablite asendamise tõttu alumiiniumkaablitega, sest tööde üleandmisevastuvõtmise aktis on arvestatud juba alumiiniumkaablite maksumusega. Hageja on teostanud tööd vastavalt projektdokumentatsioonile, hinnapakkumisele ja lisatööde kokkuleppele, mistõttu ei saa kostjal olla poolte kokkuleppega seoses tekkinud mistahes täiendavaid nõudeid. Kuivõrd kaabeldusega seotud nõuetel puudub alus, väheneb kostja tasaarvestuse aktis viidatud võlgnevus hageja ees tasaarvestuse tulemusel üksnes 3050,03 euro ulatuses.

Viimatinimetatud nõude aktsepteerimisega väheneb hageja poolt kostjale esitatud arve nr 1212182 tasumata osa 19 008,14 euroni (sh käibemaks 20%) (22 058,17 eurot – 3050,02 eurot). Lisaks on kostjal kohustus tasuda arve nr 1302015 summas 846 eurot (sh käibemaks 20%). Seega on kostja võlgnevus kokku 19 854,14 eurot (sh käibemaks 20%). Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras. Arve nr 1212182 mittetasumise eest on viivis 1193,33 eurot (19 008,14 eurot*0,024% (8,75%/365)*160 päeva + 19 008,14 eurot*0,023% (8,5%/365)*106 päeva). Arve nr 1302015 mittetasumise eest on viivis 43,78 eurot (846 eurot*0,024%*114 päeva + 846 eurot*0,023%*106 päeva). Lisaks soovib hageja kostjalt viiviste väljamõistmist käesoleva hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta järgmisi hageja poolt esitatud faktilisi asjaolusid: Pooled on sõlminud alltöövõtulepingu. Objekti projektdokumentatsiooni alusel tegi hageja kostja alltöövõtjana elektritöid objektil aadressiga XXX, mille tellijaks oli OÜ XXX. Hageja on kostjale esitanud arve nr 1212182 summas 37 058,17 eurot, millest on kostja tasunud 15 000 eurot. Hageja on kostjale esitanud arve nr 1302015 summas 846 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Kostja on hageja vastu 2541,69 euro (+ km) suuruse nõude seoses avade teemantpuurimisega 17.05.2013 avaldusega tasaarvestanud. Kõiki projektis nimetatud töid kostja hagejalt ei tellinud, mistõttu lepingu alusel makstav tasu on võrreldes esialgse arvestusega väiksem. Projektis esitatud, kuid tellimata jäänud töödeks olid mh: lüliti summas 38,79 eurot; seadmete kaabeldus. Sealjuures ei nõustu kostja väitega, et seadmete kaabelduse hind pidi olema 30 003,05 (+ km). Tegelik kaabelduse arvestuslik hind oli 35 000 eurot (+ km). Kuna kaabeldus jäi hagejalt tellimata, on tellija hagejale makstavast summast maha arvestanud kaabelduse hinnana 35 000 eurot (lisanduva käibemaksuga), mistõttu puudub ka hagejal alus kostjalt 35 000 eurot nõuda. Kuna hageja on arvestanud maha üksnes 30 003,05 eurot +km, on 4996,95 + km eurot nõutud alusetult. 35 000 + km euro ulatuses on lepingu alusel makstavat tasu vähendanud kaabelduse ärajäämise tõttu ka tellija. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et arvetest 1212182 ja 1302015 tulenes hagejal kostja vastu nõue. Sellegipoolest on nõuded lõppenud 17.05.2013 arve nr 529 ja tasaarvestusavalduse esitamisega. Tasaarvestus on kehtiv. Pooltevahelise praktika kohaselt esitati lepingujärgse hinna alandamiseks arve ning osaliselt (teemantpuurimise osas) on hageja tasaarvestust tunnistanud. Projekti alusel kokku lepitud tasu oli esitatud arvestusega, et objektile paigaldatakse vaskkaablid ning selle alusel kujunes juhtide hinnaks 74 185,53 eurot. Hageja kohustus tegema töid projekti alusel. Projektis on märgitud, et jaotuskilpide toitekaablitena tuleb paigaldada 560 meetrit vaskkaableid (vastavalt kaablitüüpe MCMK4X120+70S ja MCMK4x95+70S). Vaskkaablite asemel paigaldas hageja odavamad alumiiniumkaablid. Kaablite materjali asendamise tõttu vähenesid hageja kulud 15 000 + km euro võrra. Vastavas osas on hageja vastavalt poolte praktikale teinud tasaarvestusavalduse. Odavamate kaablite tõttu on ka tellija OÜ XXX alandanud kostjale makstavat tasu 15 000+km euro võrra. Kostja on kõik omapoolsed lepingulised kohustused hageja ees täitnud või vastavas osas tasaarvestanud ning seega puudub hagejal kostja vastu nõue.

Kuna hageja nõue on kostja nõudega tasaarvestatud, siis nõuet ei eksisteeri. Seetõttu puudub ka viivisnõue. Hageja esitatud arve sisaldab 4996,95 euro ulatuses kaabelduse tasu, mida kostja ei ole tellinud ning hageja ei ole teostanud. Hageja väitel vähenes lepinguline tasu 30 003,05 (+km) euro ulatuses. Tegelikkuses vähenes lepinguline tasu 35 000 (+km) ulatuses. Selles ulatuses on ka tellija kostjale makstavat tasu vähendanud. Seega puudub hagejal õiguslik alus 4996,95 euro nõudmiseks kaabelduse eest, mida tegelikkuses ei teostatud. Hageja esitatud arve nr 1212182 on 15 000 (+km) euro ulatuses tasaarvestatud. Puudub vaidlus, et projektijärgsete vaskkaablite asemel paigaldas hageja odavamad alumiiniumkaablid. Hageja seisukoht on, et lepinguline tasu kaablite asendamise tõttu vähenenud ei ole ning et sõltumata materjali asendamisest võib hageja nõuda enne materjali asendamist kokkulepitud tasu. Materjali asendamise tõttu on tellija vähendanud kostjale makstavat tasu 15 000 (+km) euro ulatuses. Samas ulatuses on vähenenud hagejale kostja poolt makstav tasu. Tasu kaablite eest sisaldub aktide reas nr 12 „Juhid“, mille lepingujärgne tasu 74 185,53 +km eurot (esimene veerg) on jäänud muutumatuks alates esimese akti esitamisest 31.10.2012, kui materjali asendamist ei olnud veel kokku lepitud. Hageja märgib, et vaskkaablite asendamise kokkulepe toimus novembris 2012. Tasu juhtide eest on 74 185,53+km ulatuses toodud juba esialgses aktis (oktoobris 2012). Vastavat rida järgnevates aktides vähendatud ei ole. Hageja väited tasu vähendamata jätmise kohta on ebaõiged. Materjali asendamine toimus hageja poolt omavoliliselt. Kostja ei ole kunagi kooskõlastanud hagejaga vaskkaablite asendamist alumiiniumiga ega andnud asendamiseks nõusolekut. XXX, kes väidetavalt asendamise heaks kiitis, ei ole kostja esindaja, töötaja ega muul viisil volitatud isik ning ta ei ole pädev kostja nimel lepingus muudatusi tegema. Kui materjali asendamine toimus, ei saa eeldada, et kostja (ja tellija) nõustus juhtide sees odavama materjali kasutamisega, aga samal ajal jäi lepingujärgne tasu muutumatuks. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus 17.05.2013 aktiga hageja nõue tasaarveldada 19 996,95 (+km) euro ulatuses. Kuna hagejal kostja vastu nõuet ei eksisteeri, puudub alus ka viivise nõudmiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära tunnistaja ütlused ja poolte antud seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: • pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille alusel tegi hageja alltöövõtjana 2012 aasta lõpus ja 2013 aasta alguses elektritöid objektil „XXX“ aadressil XXX XXXvallas XXX– tööde tellijaks oli OÜ XXX ja peatöövõtjaks kostja AS XXX (t.lk 1, 42); • hageja teostas töid kooskõlas XXXAS/ XXXOÜ poolt koostatud objekti projektdokumentatsiooniga ja hilisemalt kooskõlastatud muudatustega (t.lk 72-100); • kostja tasus nõuetekohaselt 31.10.2012 ja 30.11.2012 vastuvõetud tööde eest; • kostja tasus arve nr 1212182 (t.lk 11) eest 37 058,17 euro asemel 15 000 eurot ja arve nr 1302015 (t.lk 12) summas 846 on täielikult tasumata – kokku on kostjal tasumata 22 904,17 eurot; • hageja tunnistas kostja tasaarvestusnõuet osaliselt ja tasaarvestas enda nõude kostja nõudega 3050,03 euro ulatuses (t.lk 16-18); • akteerimata on põhitööd summas 1310 eurot.

Menetlusosalised vaidlevad selle üle: • milline oli teostamata kaabelduse maht, mis tuli lepingusummast maha arvestada (t.lk 131) s.t millist osa kaabelduses kostja ei vahendanud hageja ja OÜ XXX vahel; • kas hageja on arvestanud arvete summas osaliselt vaskkaablite asemale paigaldatud alumiiniumkaablite hinda või jätnud esialgse lepingutasu muutmata, asendades objektil kallimad vaskkaablid osaliselt alumiiniumkaablitega (t.lk 131); • kas hageja arvetest nr 1212182 ja 1302015 tulenev ja osaliselt tasumata nõue 19854,14 eurot on lõppenud kostja poolt tasaarvestuse esitamisega. Leping Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille alusel tegi hageja alltöövõtjana 2012 aasta lõpus ja 2013 aasta alguses elektritöid objektil „XXX“ aadressil XXX XXXvallas XXX– tööde tellijaks oli OÜ XXX. Kohus loeb 02.04.2014 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud hageja volitatud esindaja XXXütlustega tõendatuks, et AS XXX teostas objektil töid läbi XXX OÜ, kes oli hageja objektidel elektritööde eest vastutav isik (t.lk 168). Kohus loeb tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 reaga 12 tõendatuks, et 31.12.2012 oli lepingus märgitud summast 74 185,53 eurost paigaldatud juhte 44 182,48 euro eest. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud akt oli viimane, millega akteeriti juhte. Akt on allkirjastatud nii hageja kui ka kostja poolt. Seega teostas hageja „XXX“ objektil kostja vahendusel töid vaid osaliselt. Hageja seaduslik esindaja selgitas 02.04.2014 istungil (t.lk 166-167), et ülejäänud osas teostas hageja OÜ-le XXX töid samal objektil kostja vahenduseta. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja teostas objektil „XXX“ aadressil XXX XXX vallas XXX kostja vahendusel töid vaid osaliselt. Lepingu muutmisest – vaskkaablite asendamisest alumiiniumkaablitega Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja paigaldas esialgse projektijärgselt ette nähtud vaskkaablite asemel alumiiniumkaablid. Vaidlus on selles, kas kostja kiitis asendamise heaks ja kui palju on lepinguline tasu kaablite asendamise tõttu odavnenud (t.lk 131). Kostja on seisukohal, et tasu kaablite eeest sisaldub aktide reas nr 12 „juhid“, mille lepingujärgne tasu 74 185,53 (+ km) eurot on jäänud muutumatuks alates esimese akti esitamisest 31.10.2012, kui materjali asendamist ei olnud veel kokku lepitud. Vastavat rida järgnevates aktides vähendatud ei ole. Samal ajal kui hageja on hagis kinnitanud, et vaskkaablite asendamise kokkulepe toimus novembris 2012 (t.lk 44). Hageja selgitas, et 08.10.2012 esitas OÜ XXX hagejale XXXAS-i/XXXOÜ poolt muudetud projekti elektritöödeks. Nimetatu alusel koostas hageja hinnapakkumise ja esitas selle 12.11.2012 kostja esindaja XXX vahendusel kostjale. 12.11.2012 edastatud pakkumise alusel teostas hageja objektil tööd, mis on kostja poolt ka hiljem aktsepteeritud. Samuti selgitas hageja, et kostja poolt koos vastusega kohtule esitatud pakkumises olid vaidlusaluste kaablite („juhid“) maksumus 80 721,24 eurot, muudetud hinnapakkumises oli maksumuseks 74 185,53 eurot. Seega on aktides kajastatud summas arvestatud vaskkaablite asendamist alumiiniumkaablitega (t.lk 68-69). Menetluses esitasid pooled kohtule kolm erinevat pakkumist (t.lk 101-105; 106-109 – 2 hageja menetluses esitatud dokumenti; 48-53 - kostja menetluses esitatud dokument).

Seega tuleb esmalt kohtul tuvastada, milline kohtule esitatud hinnapakkumine on õige dokument, kus pooled hinnas kokku leppisid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-89-12 punktis 24 leidnud, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul on põhimõtteliselt võimalik hind määrata ka VÕS § 28 alusel, kuid seda üksnes juhul, kui pooled ei ole hinnas selgelt kokku leppinud, kuid on kokku lepitud kauba müük või teenuse osutamine selliselt, et teisele poolele pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta. Sama kinnitab töövõtulepingu kohta VÕS § 637 lg 1. Kolleegiumi arvates (punktis 27) on taunitav töövõtjate praktika, mille järgi ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutmises kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu. Just sellise praktika vältimiseks ongi VÕS § 639 lg-s 1 sätestatud, et eeldatakse eelarve siduvust töövõtjale, ning § 639 lg-s 2 ette nähtud, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha, kuid sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama ning teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Seega on oluline tuvastada, kas poolte poolt allkirjastatud aktides on kajastatud real 12 („juhid“) esialgses pakkumises kokku lepitud hind või hiljem muudetud projekti alusel koostatud täpsutatud pakkumises kokku lepitud hind. Pooled ei vaidle muude aktides märgitud ridade õigsuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Lepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja vastuse lisana esitatud dokument (t.lk 48-53) on pakkumine, mille hageja kostjale edastas ja milles pooled kokku leppisid. Nimetatud dokumet ei sisalda hindu, vaid töid ja teostatavate tööde mahtusid. Seega ei saa nimetatud dokument olla hageja poolt kostjale esitatud pakkumine. Kohus leiab, et eluliselt usutav on hageja poolt väidetu (t.lk 69), et nimetatud dokument on tellija poolt koostatud dokument, millega küsiti erinevalt töövõtjatelt pakkumisi. Nimetatut kinnitavad ka tunnistajana 02.04.2014 kohtuistungil ära kuulatud XXX ütlused. Ütluste kohaselt (t.lk 168) tehakse töödele esimese ringi pakkumine mitmele ettevõtjale, kui töövõtja ei ole veel valitud. Esimene ring oli 2012 esimse kvartali lõpus. Pakkumine saadeti välja ka XXX OÜ-le, keda esindas XXX. XXX AS-il on XXX OÜ-ga pikaajalise kogemusega koostöö. XXX OÜ on olnud AS-i XXX objektidel elektritööde eest vastutav isik. Suve lõpul tuli XXX OÜ poolt aktsept, et XXX AS hakkaks antud objektil töid teostama. Pakkumise XXX AS-i poolt tegi elektriehituse osakond, kes andis töö üle XXX AS-i Tallinna osakonnale töö teostamiseks. Oktoobri teises pooles hakati antud objektil töid teostama. Oktoobris saadeti XXX OÜ poolt XXX AS-ile muudatustega projekt, millele XXX soovis uut hinnapakkumist. Novembris sai see talle esitatud. Pooled ei vaidle selle üle, et toimus projekti muudatus, mida kajastab ka hageja poolt esitatud projekt (t.lk 72-100). Tabeli vasakus nurgas on märge muudatus. Kohus leiab, et muudetud hinnaga tabeli edastamist XXX OÜ-le 12.11.2012 kinnitab e-kiri koos manusega (t.lk 101, 145), millest nähtub tabeli korrigeerimine.

Võrreldes kostja poolt esitatud esialgset pakkumiste küsimise tabelis juhtide teist ja kolmandat rida (t.lk 51), hageja esialgselt esitatud pakkumise juhtide ridu 3-4 (t.lk 108) ja hageja esitatud hilisema pakkumise ridu 3-6 (t.lk 104) nähtub, et pakkumistes märgitud juhtide kogus on sama, kuid esilagse pakkumise ringist erineb hilisema pakkumise juhtide rea materjali nimetus. Seega saab ka eriteadmisteta isikuna teha järelduse, et ühte liiki materjali on osaliselt asendatud teist liiki materjaliga. Võrreldes hageja varasema (t.lk 116) ja hilisema pakkumise (t.lk 104) osa „juhid“ hinda kokku, nähtub, et esialgselt oli hageja pakkumine 80 721,24 eurot ja hiljem 74 185,53 eurot. Hilisem hind kajastub ka kõigis aktides (t.lk 7-9), milles kajastati juhte. Hageja esindaja selgitas 05.02.2014 toimunud eelistungil (t.lk 129), et kaablit tähistatakse vastavalt selle valmistamise materjalile MCMK4x120+70S on neljasooneline vaskkaabel, mille ristlõike pindala on 120 mm2 ja MCMK4x95+70S on vaskkaabel, mille ristlõike pindala on 70 mm2. Tegemist on kallite kaablitega. Muudetud projektiga (t.lk 72-100) on kooskõlas muudetud pakkumine (t.lk 104). Hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt (t.lk 130) nähtub muudetud pakkumisest, et 60 meetri ulatuses vaskkaablit tähistusega MCMK4x120/70S asendati esialgses pakkumises neljasooneline alumiiniumkaabliga tähistusega AXCMK4x185 ristlõikega 185 mm2 ning vaskkaabel tähistusega MCMK4x95/70S asendati 36 meetri ulatuses alumiiniumkaabliga tähistusega AXCMK4x120. Metraaž kokku on jäänud hilisemas pakkumises samaks (340+60=400; 124+36=160). Kohus loeb tunnistaja XXX ütlustega (t.lk 169) tõendatuks asjaolu, et akteeriti igakuiselt ning et aktid allkirjastati umbes kolm nädalat hiljem peale aktis märgitud kuupäeva. Enne akti allkirjastamist toimus tööde ülevaatamine. Tunnistaja selgitas, et 31.10.2012 akt kannab varasemat kuupäeva, kuna selleks, et rahavood oleks positiivsed, üritati võimalikult palju akte panna eelmise kuu akti. Akt allkirjastati 2012 aasta novembri eelviimasel või viimasel nädalal. Seega leiab kohus, et hageja ja kostja leppisid kokku hinnapakkumises, mille esitas kohtule hageja (t.lk 102-105) ning, et muudetud hinnapakkumises oli juhtide hinnaks 74185,53 eurot, mis kajastub ka allkirjastatud aktides. Nimetatud pakkumise võrdlemisel esialgse pakkumisega nähtub, et vaskkaablid on asendatud alumiiniumkaablitega ning seetõttu on muutunud ka lepingus märgitud juhtide hind 80 721,24 eurolt 74185,53 eurole. Kohtu hinnangul on veenvad tunnistajana ülekuulatud hageja volitatud esindja XXX ütlused selle kohta, et 31.10.2012 akt allkirjastati pärast uue hinnapakkumise kinnitamist. Kohus leiab, et aktid 1-3 (t.lk 7-9) kajastavad poolte poolt juba kokkuleppeliselt muudetud hinda, mis on 74185,53 eurot. Nimetatud aktid on allkirjastatud nii tellija kui ka hageja esindaja poolt. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja ei aktsepteerinud XXX OÜ-d esindajat XXX , kes oli vaidlusalusel objektil kostja poolt aktsepteeritud isikuks ning kellel oli õigus hagejaga seoses objekti elektritöödega suhelda ja kokkuleppeid sõlmida. Kostja ei ole nimetatud ka isikut, kes oli pädev isik, kes hagejaga lepingu sõlmis ning hilisema muudatuse kooskõlastas. XXX pädevust kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused (t.lk 168). Teostamata kaabelduste vahe Kohus leiab, et hageja pidi teostamata tööde hinnana lahutama lõpphinnast hageja poolt märgitud juhtide real 30 003,05 eurot (t.lk 9; kokkulepitud tasu 74 185,53 eurot – 44 182,48 teostatud tööd) mitte kostja poolt märgitud 35 000 eurot. Kostja ei ole menetluse kestel arusaadavalt põhistanud, miks pidi hageja tööde maksumusest maha arvestama 35 000 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja ja kolmanda isiku (tellija) arveldused ning nende õigsus ei oma käesolevas menetluses tähtsust. Asjaolu, et poolte vahel kokku lepitud juhtide hind muutus on tõendatud esialgse ja hilisema pakkumise vahega. Esitatud aktid ja arved

Kohus loeb tuvastatuks, et põhitööd ja kostja poolt tellitud lisatööd on hageja poolt üle antud ja kostja poolt vastu võetud poolte poolt allkirjastatud järgmiste üleandmise-vastuvõtmise aktidega: • 31.10.2012 – akt (t.lk 7); • 30.11.2012 – akt nr 2 (t.lk 8); • 31.12.2012 – akt nr 3 (t.lk 9), mille alusel on 31.12.2013 esitatud arve nr 1212182 summas 37 058,17 eurot (t.lk 11); • 14.02.2013 – akt nr 4 (t.lk 10), mille alusel on 15.02.2013 esitatud arve nr 1302015 summas 846 eurot (t.lk 12). Kuivõrd kostjal on osaliselt tasumata arvete nr 1212182 ja 1302015 eest, millega vastavalt arvel märgitule nõuab hageja aktides 3 ja 4 märgitud tööde eest tasumist, siis on asjakohatu kostja vastuväide aktis nr 2 märgitud tööde vastuvõtmata jätmise kohta. Kostja poolt nimetatud akti allkirjastamata jätmine ei oma tähtsust, kuna akti nr 2 alusel esitatud arve on tasutud. Lisaks märgiti hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt (t.lk 128, 167) igas järgnevas aktis eelnevalt teostatud tööd ja tehti vastavad parandused s.t akt nr 3 sisaldas ka aktiga 1 ja 2 akteeritud töid. Nimetatud asjaolu nähtub ka aktidest. Tasaarvestatavad nõuded Kostja on hagejale esitanud tasaarvestusarve (t.lk 46) ja tasaarvestusavalduse (t.lk 47). Avalduses on kostja soovinud tasaarvestada teostamata seadmete kaabelduse vahe summas 4996,95 eurot, vaskkaabli asenduse alumiiniumkaablitega 15 000 eurot ja avade teemantpuurimise tööd 2541,69 eurot. Kostja väidetav tasaarvestatav summa on kokku 22 538,64 eurot (+ km). Hageja on nõustunud kostja poolt märgitud avalduses tasaarvestama avade teemantpuurimise tööd, mis on võlgnetavast summast ka maha arvestatud (t.lk 2). Kohus leiab, et kostja tasaarvestusavaldus ei ole ülejäänud ulatuses põhjendatud. Eelpool otsuses tuvastatust nähtub, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et hageja oleks valesti arvestanud kaabelduste vahe summa. Samuti ei leidnud tõendamist asjaolu, et hageja ei ole aktides arvestanud vaskkaablite alumiiniumkaablitega asendamisega kaasnenud hinnamuutust. Põhivõlgnevus VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli töövõtulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes tööde eest 19 854,14 euro ulatuses hagejale tasumata. Kostja on võlgnevust tunnistanud (t.lk 42), kuid leidnud, et võlg on kostja poolt tasaarvestatud. Kohus leidis (eelmises punktis), et tasaarvestus ei ole põhjendatud. Lisaks kinnitab kostjal 31.12.2012 arve nr 1212182 alusel 31.12.2012 seisuga võlgnevuse olemasolu 20.03.2013 saldokinnitus (t.lk 21). Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 19 854,14 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivised Hageja on palunud kokku viivisena välja mõista 1 237,11 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 16.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et hageja esitatud viivisearvestus ei ole õige. Hageja on märkinud esialgses hagis kogu viiviseperioodiks (22.01.2013-14.10.2013) intressimäärale lisanduva protsendina 7% ja täpsustuses 8% aastas, kuid õige olnuks märkida kuni 15.04.2013 7% ja peale märgutud kuupäeva 8%, kuna 15.04.2013 jõustunud seadusemuudatusel ei olnud tagasiulatuvat jõudu. 22.01.2013 kuni 15.04.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 7,75 % aastas, alates 16.04.2013 30.06.2013 8,75 % aastas ja alates 01.07.2013 kuni 14.10.2013 (hagi esitamise aeg) 8,5% aastas. Kohus esitab oma viivise arvestuse: Hageja on tasaarvestatud nõude osas vähendanud arvet 1212182 (t.lk 3, viimane lõik).

7,75% 19 008,14 339,02 eurot 16.04.2013 30.06.2013

8,75% 19 008,14 346,31 eurot 01.07.2013 14.10.2013

8,5% 19 008,14 469,21 eurot Kokku 1154,54 eurot

Perioodi lõpp 15.04.2013 30.06.2013 14.10.2013

Viivitatud päevi

Viivise määr 7,75% 8,75% 8,5%

Võlgnetav summa

Kokku

Viivis kokku 6,83 eurot 15,41 eurot 20,88 eurot 43,12 eurot

Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale kuni hagiavalduse esitamiseni viivisena kokku 1197,66 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus jätab hagi rahuldamata osaliselt hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise 39,45 euro osas. Viivised hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus AS-ilt XXX AS-i XXX kasuks alates 14.10.2013 viivis põhinõudelt (19854,14 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude 19 854,14 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 18 656,48 eurot (19 854,14 põhinõude summa – 1197,66 juba väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi 99,82% ulatuses, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.