lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul peale kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu võla nõudes Menetluskulude jaotus Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 19 173,49 eurot ja viivise 19 173,49 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2-13-39612
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2009 laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 300 000 (kolmsada tuhat) krooni intressiga 5% kuus ja tähtajaga 28.02.2009. 07.10.2011 kirjaga (meeldetuletus) andis hageja kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ühe kuu jooksul arvates käesoleva hoiatuse kättesaamisest (TsÜS § 176 lg 2). Kostja võlgnevust tasunud ei ole.
3.Hageja on arvestanud viivist määraga 0,5% päevas perioodi 29.02.2009-29.02.2010 (365 päeva) eest summas 34 988,90 eurot, millist hageja vähendab põhinõude summani 19 173,49 eurot.
4.Hageja märgib, et esitatud nõue ei ole aegunud. Nõue oli peatunud tulenevalt TsÜS § 167 lg 1 ja 2 läbirääkimiste ajaks. Aegumine peatus 07.10.2011 kirjaga (meeldetuletus), millega hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Lisaks on pooled 07.10.2011-03.07.2012 mitmel korral suhelnud telefoni teel ja pidanud läbirääkimisi võla kustutamise teemal, mistõttu oli aegumine peatunud nimetatud ajal.
5.Kostja on telefonivestlustes tunnistanud võlgnevust ja on lubanud võlgnevuse tasuda, seega aegumine katkes juhindudes TsÜS § 158 lg 2 kostja poolse võlgnevuse tunnistamisega, mida kinnitab ka kostja poolt hagejale 01.06.2012 saadetud SMS. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja on seisukohal, et esitatud nõue on aegunud juhindudes TsÜS § 146 ja § 147 lg 1 ja 2. Hageja oleks pidanud esitama hagi hiljemalt 29.02.2012. Hagi on esitatud 27.08.2013. Kostja ei ole hagejalt saanud meeldetuletusi ega nõudeid võla tasumiseks. Isegi kui kostja oleks saanud 07.10.2011 dateeritud meeldetuletuse kätte oleks aegumine pikenenud ühe kuu võrra ehk hageja nõue aegus hiljemalt 29.03.2012.
8.Kostja ei ole hagejalt mistahes sõnumeid saanud ega neid ka saatnud. Hageja poolt esitatud dokumentides viidatud telefoninumber ei kuulu kostjale, vaid kostja endisele elukaaslasele ning numbrit kasutasid erineval ajahetkel erinevad inimesed. Samuti ei luba sõnumid teha ühest järeldust, et teemaks on vaidlusaluse laenu tagasimaksmine. Kostja märgib ka, et väljavõtted sõnumite osas ei ole tõendina lubatavad, kuna väljavõttest ei ilmne, millisest andmebaasist on väljatrükk tehtud ja kuidas see peegeldab konkreetse sõnumi saatmist, tõend ei kinnita, et sõnum oleks saadetud. Kõnede väljavõte ei tõenda tehtud kõnede sisu. Hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid aegumise peatumise ega katkemise kohta.
9.Kostja palub TsÜS § 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja teha vaheotsus. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all üle tunnistajad XXX(I kd, tl 183-185) ja XXX(I kd, tl 186-188) ning hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2009 laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 300 000 (kolmsada tuhat) krooni (so 19 173,49 eurot) intressiga 5% kuus ja tähtajaga 28.02.2009 ning laenusumma kantakse kostja pangakontodele nr XXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXX XXX nimele (I kd, tl 4-6). Puudub vaidlus, et kostja laenu tagastanud ei ole.
2-13-39612
13.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 19 173,49 eurot ja viivised 19 173,49 eurot.
14.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist.
15.Kohus käsitleb esmalt kostja esitatud aegumise vastuväidet ja aegumise kohaldamise taotlust, sest kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata ning nõude olemasolu tuvastamine ei ole üldjuhul vajalik (vt Riigikohtu 11.12.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19).
16.Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega kõrvalkohustusest tulenev nõue ka juhul kui see ei oleks eraldi veel aegunud.
17.Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülaltoodut arvestades, muutus hageja 29.01.2009 laenulepingu järgne nõue tähtaja 28.02.2009 sissenõutavaks 01.03.2009. Samast kuupäevast tuleb vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 arvestada ka TsÜS § 146 lg 1 kohase 3-aastase aegumistähtaja algust. Nõude aegumistähtaeg lõppes 29.02.2012 kell 24.00. Hageja on esitanud nõude rahuldamiseks hagi 27.08.2013.
18.Kuna hageja on esitanud väite, et esitatud nõue ei ole aegunud, sest aegumine oli katkenud ja peatunud hageja poolt 07.10.2011 kirjaga (meeldetuletus) kostjale antud täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks ning perioodil 07.10.2011-03.07.2012 on pooled mitmel korral suhelnud telefoni teel ja pidanud läbirääkimisi võla kustutamise teemal (TsÜS § 167 lg 1 ja 2), siis annab kohus edasi hinnangu sellele, kas aegumine oli katkenud kostja poolt võla tunnistamisega ja peatunud poolte vaheliste läbirääkimiste ajaks.
19.Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta hageja 07.10.2011 kirja saanud, hagejaga läbirääkimisi pidanud ning aegumine ei ole olnud katkenud ega peatunud, mistõttu kostja palub hageja nõudele kohaldada aegumist.
20.Hageja on esitanud dokumentaalse tõendina väljavõtte 01.06.2012 saadetud lühisõnumist telefoninumbrilt XXX, mille sisuks on lause „Ma teen selle mis lubasin“ (I kd, tl 73), mille kostja väidetavalt saatis vastuseks hageja 29.05.2012 edastatud sõnumile numbrile XXX „XXX, kogda poluchu dengi? Nichego net!“ (I kd, tl 72). Hageja leiab, et kostja on sellega nõuet tunnustanud ja nõude aegumine on vastavalt TsÜS § 158 lõikele 1 katkenud. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kohus hinnangul esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole aru saada, et kostja oleks hagi aluseks olevat võlgnevust tunnistanud. Lisaks on tõendatud, et number XXX (I kd, tl 109, 140) ei kuulu kostjale, vaid juba alates 20.01.2010 kostja endisele elukaaslasele. Hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, et just kostja kasutas nimetatud numbrit ja, et just kostja on saatnud hagejale nimetatud numbrilt sõnumi ja seda veel olukorras, kus hageja on sama laenulepingu alusel püüdnud võlgnevust sisse nõuda ka hageja endiselt elukaaslaselt XXX(I kd, tl 59-60). Isegi, kui 01.06.2012 sõnumi oleks saatnud kostja, siis kohtu hinnangul sõnum „Ma teen selle mis lubasin“ ei viita kuidagi asjaolule, et kostja tunnistab
2-13-39612 mingit võlgnevust. Sõnum sisuga „ma teen selle mis lubasin“ võib tähendada ka mingi muu teo tegemise lubadust.
21.Kohus märgib ka, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast saab katkeda aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnistamise ajaks möödunud (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-146-13, p 24, lahend kohtuasjas 3-2-1-122-02, p 11). Vastavalt pooltevahelisele laenulepingule tuli laenusumma tagastada ja intressid tasuda hiljemalt 28.02.2009. Nõue muutus seega sissenõutavaks ja aegumustähtaeg algas 01.03.2009 ning lõppes 29.02.2012. Kuivõrd kõnealune 01.06.2012 saadetud lühisõnum telefoninumbrilt XXX on saadetud pärast aegumistähtaja lõppemist, ei mõjuta see enam aegumistähtaja kulgemist.
22.TsÜS § 167 lg 1 alusel nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Sama § lg 2 järgi õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni
23.Hageja leiab, et nõude aegumine oli peatunud tulenevalt TsÜS § 167 lg 1 ja 2 läbirääkimiste ajal, mil hageja andis 07.10.2011 kirjaga (meeldetuletus) (I kd, tl 9) kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning poolte väidetavate läbirääkimiste ajal 07.10.2011 - 03.07.2012, mida tõendavad kõnede väljavõte ja tunnistajate ütlused. Kostja eitab läbirääkimiste pidamist. Kostja ei ole hagejalt saanud meeldetuletusi ega nõudeid võla tasumiseks
24.Aegumise peatumise aluseks ei ole ainuüksi võlgnikule korduvate kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole sellele läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17810, p 28, otsus kohtuasjas 3-2-1-162-13, p 32). Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kätte saanud hageja 07.10.2011 kirja (meeldetuletus) või, et kostja on meeldetuletusele vastanud tahtega pidada läbirääkimisi. Seega ei olnud aegumine peatunud hageja poolt kostjale 07.10.2011 edastatud kirjaga (meeldetuletus), millega hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
25.Kohtupraktika põhjal saaks TsÜS § 167 lg 1 tähenduses läbirääkimisteks pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks (vt nt: Riigikohtu 13.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-11, p 10). Kohtu hinnangul ei võimalda tuvastatud asjaolud käesoleval juhul järeldada sisuliste läbirääkimiste toimumist.
26.Kohus toetab kostja seisukohta, et kõnede väljavõtetega ei saa tõendada poolte vahelisi läbirääkimisi. Kõnede väljavõttest (I kd, tl 70-71) ei ole nähtav kõnede sisu ning asjaolu, kes on omavahel rääkinud. Riigikohus on leidnud, et kõneeristusest, millest nähtuvalt üks isik helistas teatud kuupäevadel teisele isikule, ei saa ilmselgelt vahetult kinnitada talle etteheidetud tegu. Kohus on tõdenud, et esitatud dokumentidega (sh kõneeristus) ei ole asjas õnnestunud koguda mingeid kõneeristuse objektiks olnud isikute omavahelise telefonivestluse sisu kohta (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-1-1-10-11, 23). Lisaks, kuna on tõendatud, et kõneeristustel olev number ei kuulu kostjale, siis ei ole kohtule ka teada, kas hageja üldse rääkis kostjaga. Seega ei ole kohtu hinnangul kõnede väljavõttega tõendatud poolte vahelised läbirääkimised vaidlusaluse laenu tagastamiseks, mistõttu ei ole kõnede väljavõttega tõendatud ka aegumise peatumine.
27.Kohus leiab, et ka tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud poolte vahel läbirääkimiste pidamine vaidlusaluse laenu tagastamiseks. Tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ja on
2-13-39612 vasturääkivad. Lisaks on tunnistajate näol tegemist hageja endise abikaasaga ( XXX) ja vana tuttavaga (XXX), kes on asjast huvitatud isikud.
28.Kohtu küsimustele vastates märkis tunnistaja XXX(I kd, tl 183-185), et viibis juures, kui hageja kandis kostjale oma arvelduskontolt raha jaanuaris 2010, kuid summat ei mäleta. Tunnistaja väitel on kostja küsinud mitu korda laenu nii tunnistajalt kui hagejalt, kuid laenu andis ainult hageja. Esimest korda küsis kostja laenu jaanuaris 2010 tähtajaga veebruar 2010. Kostja võttis laenu ka märtsis 2010 tähtajaga suvi 2010, summat tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kostjat viimast korda hageja korteris 2011 lõpus, kui tunnistaja ka ise viibis hagejal külas, ning kuulis köögist vestlust, kuidas hageja ja kostja rääkisid laenu 300 000 krooni tagastamisest. Peale 2011 nägi tunnistaja kostjat harva. Hageja küsimustele vastates tunnistaja ütluste kohaselt kostja lubas korduvalt raha tagastada; 2010 märtsis, suvel, siis 2011. Kostja küsimustele vastates tunnistaja ütluste kohaselt ta kuulis korduvalt laenust summas 300 000 krooni, kuid ei tea, millal see laen kostjale anti. Tunnistaja ütluste kohaselt hilisemalt ta kuulis kuidas kostja küsis hagejalt mitmel korral „Anna palun mulle raha laenuks ning“ kuulis ka korduvalt, kuidas kostja lubas tagastada 300 000 krooni hagejale. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja soovis arendada hagejaga ärilisi suhteid kinnisvara valdkonnas, kuid hageja ei nõustunud kostja ettepanekutega.
29.Tunnistaja XXX(I kd, tl 186-188) oma ütlustega kinnitab, et viibis hageja ja kostja jutuajamise juures jaanuaris 2010, kus kuulis laenust summas 300 000 krooni. Jutuajamine toimus hageja ja XXX korteris ajal, kui XXX elas veel seal. Jutt oli kinnisvara ostmisest, kostja pakkus mingit kinnisvara müüki. Hageja teatas, et andis juba kostjale 300 000 krooni laenuks ja soovis teada, millal kostja selle tagastab. Laenu andmist tunnistaja isevei näinud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt, ilmselt 2011 sügisel oktoobris hageja ja XXX korteris, kuulis ta hageja ja kostja jutuajamist laenu tagastamise osas. Tunnistaja saabus korterisse, kui kostja hakkas lahkuma. Rohkem tunnistaja kostjat näinud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt nii 2010 kui ka 2011 kostja lubas hagejale tagastada 300 000 krooni. 20011 mais või juunis viibis tunnistaja juures hageja ja kostja vahelisel telefonivestlusel, kui tunnistaja nägi hageja telefonil, et helistajaks on XXX ja kuulis, kuidas XXX küsis laenu 300 dollarit, misjärel saab hagejale tagastada 300 000 krooni.
30.Kohtule veenvad ja usutavad ei ole tunnistajate ütlused hageja ja kostja vestlusest üksnes raha tagasimaksmise kohta ja kostja lubadusest raha tagastada, kuid ülejäänud vestlust kumbki tunnistaja ei mäleta, ning asjaolu, et hageja ja kostja rääkisid just sel hetkel 300 000 krooni tagastamisest, kui tunnistajad hetkeks nende vestlust pealt kuulsid. Samuti annavad mõlemad tunnistajad ütlusi kostjale laenu andmisest 2010, mis ilmselgelt ei ole seotud vaidlusaluse 29.01.2009 laenulepingu alusel kostjale antud laenuga. Lisaks märgib tunnistaja XXX, et viibis küll maksekorralduse tegemise juures, kuid samas ei mäleta, millises summas laenu anti, kuid kinnitab, et hageja on andnud kostjale laenu nii jaanuaris kui ka märtsis 2010. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis kostja laenu ka temalt, kuid laenu andis ainult hageja. Seega, kuna tunnistaja ütluste kohaselt hageja on kostjale korduvalt andnud laenu, siis ei ole tunnistajate ütlustega tõendatud, et pooled pidasid väidetavaid läbirääkimisi just vaidlusaluse laenu tagastamise osas. Kuidagi usutav ei ole ka, et kui hageja andis kostjale korduvalt laenu, siis just tunnistajate juuresolekul räägiti üksnes ja ainult vaidlusaluse laenu tagastamisest. Seega leiab kohus, et tõendamata on poolte läbirääkimised vaidlusaluse laenu tagastamiseks, mistõttu ei ole aegumine peatunud.
31.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning kohus jätab hageja nõuded nende aegumise tõttu rahuldamata. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea kohus vajalikuks käsitleda otsuses kostja muude vastuväidete õiguslikku põhjendatust. TsÜS §-st 144 lähtuvalt on koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegunud ka viivitusintressi tasumise kohustus. Menetluskulud
32.TsMS §-ga 162 lg 1, 2 kohaselt jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda.
2-13-39612 Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
33.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 124, § 133 lg 1 ja 2 alusel 38 346,98 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.