Tsiviilasi 2-14-3855
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
8. mai 2014.a Tartu kohtumajas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-3855
Menetlustoiming
Menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Korteriühistu Ülenurme XXX hagi Harles Asu vastu võla nõudes
• hageja korteriühistu Ülenurme XXX(registrikood 80229366; asukoht XXX, Ülenurme alevik, Ülenurme vald, Tartu maakond 61714), seaduslik esindaja Kaspar Parkja • kostja Harles Asu (isikukood 38903305717, elukoht
10.06.2014
10.07.2014
10.08.2014
10.09.2014
10.10.2014
10.11.2014
10.12.2014
Korteriühistu Ülenurme XXX esitas 27.01.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 518,79 euro saamiseks. Vastavalt Pärnu Maakohtu 07.04.2014 määrusele anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.04.2014 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 28.04.2015 avalduse puuduste kõrvaldamiseks ning 30.04.2014 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kohaselt kostja tunnistab kommunaalmaksete võlgnevust 29.04.2014 seisuga summas 1 761,58 eurot ning kohustub selle tasuma kompromissis sisalduva maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 10.05.2014 kuni 10.12.2014. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. ˇ
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kuna asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). Vastavalt kompromissile jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tulenevalt TsMS § 150 lõikest 4 tagastatakse riigilõiv selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.