Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle

selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja ja kostja kaasomandis on vallasasjana ehitis, mis asub XXXXXXX aadressil XXXXXXX XXX XXXX (ehitusregistri kood XXXXXXXXX). Hagejale kuulub ehitisest 3⁄4 ja kostjale 1⁄4 mõttelist osa ehitisest. Kaasomandiosad on hageja ja kostja omandanud pärimise teel. XX.XX.XXXX.a. surnud EP`i pärandvara pärisid JP, LK, TL ja MP võrdsetes 1/16 osades ja AP 4/16 osas. XX.XX.XXXX.a. surnud AP`i pärandvara pärisid JP, LK, TL ja MP võrdsetes osades. JP ja LK on oma kaasomandiosade omandiõiguse andnud MP`ile. Eeltoodust tulenevalt on MP`i kaasomandiosaks 3⁄4 ja TL`il 1⁄4. Kaasomandis oleva ehitise väärtuseks on ekspert hinnanud 15 000 eurot, seega on 1⁄4 kaasomandi väärtuseks 3750 eurot. Hageja palub lõpetada kaasomand XXXXXX XXX XXXX asuvale ehitusele selliselt, et ehitis jääks hageja ainuomandisse ning hageja maksab kostjale tema osa rahas välja summas 3750 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-le 2 ja on seisukohal, et kõik kaasomandi lõpetamise viisid vaidlusaluse kaasomandi puhul võimalikud ei ole. Ehitist ei ole võimalik jagada reaalosadeks, võttes arvesse kaasomandiosade suurust ning ehitise projektlahendust. Sellest tulenevalt tuleks kaasomand lõpetada muul viisil, kui seda on reaalosadeks jagamine. Järelikult jääb üle antud juhul üle kaasomandi lõpetamise viisina võimalus anda asi ühele kaasomanikule või müüa asi enampakkumisel. Hageja leiab, et ehitis tuleks tervikuna anda tema omandisse ning hageja hüvitaks kostjale viimase osa kaasomandist. Kostja vastuväited hagile Kostja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata ja kaasomand lõpetamata. Dominus Kinnisvara on hinnanud vaidlusaluse vallasvara turuväärtuseks 15 000 eurot. Juhul, kui TL pakutava kompensatsiooni vastu võtaks ja MP saaks 100% omanikuks, kannaks MP vallasasja hoonestusõigusena kinnistusregistrisse ja XXXXXX XXX XXXX turuväärtus oleks 79 000 eurot, mis ei oleks õiglane kostja suhtes, seda enam, et TL on kodutu ja elab telgis. MP ei luba kostjal XXXXXX XXX majas isegi ööbida. XXXXXX XXX XXXX on kostja lapsepõlvekodu ja kostja ei soovi sellest loobuda ning rõhutab, et hageja on teinud omal ajal kõik selleks, et nende isa majast eemale saada ning kostjalt majaosa välja petta. Kostja nõue Kostja ei soovi MP oma 1⁄4 osa ära kinkida ega müüa. Ta soovib talle kuuluvat 1⁄4 ise kasutada ja seega palub kohtul kindlaks määrata kasutuskord selliselt, et TL`i ainukasutusse jääks I korrusel asuv küttekoldega tuba ja tualettruum ning ühiskasutusse jääksid ruumid, kustkaudu TL pääseks oma ainukasutuses olevasse tuppa. Sellega oleks tagatud kaasomanike maksimaalne eraldatus ja see koormaks kaasomanikke kõige vähem (põhiasi tl 165). Hageja vastus kostja nõudele Hageja on seisukohal, et kasutuskorra kindlaksmääramine ei ole võimalik juba ainuüksi põhjusel, et pooled ei saa omavahel läbi ja seega ei ole mõeldav samas majas koos elamine. Kostja on

varasemalt XXXXXX XXX XXXX asuvas majas samaaegselt hagejaga elanud. Sel ajal ei maksnud kostja arveid kommunaalteenuste tarbimise eest ja keeldus tema poolt tarbitud teenuste maksumust hagejale hüvitama. Samuti on kostja pikka aega ladustanud kinnistule suurel hulgal prügi ning keeldunud selle äraviimisest, mistõttu on hageja pidanud korduvalt kinnistut koristama ning on olnud sunnitud kandma kulutusi prügi äravedamise eest. Kulutusi kostja hagejale hüvitanud ei ole ning on hoopis jätkanud krundile prügi vedamist. Hageja viitab poolte vahel nüüdseks lõppenud kohtuvaidlusele tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, milles hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamist. Kui kohus määraks kindlaks kasutuskorra kostja nõutud viisil, hakkaks kostja vedama prügi nii ainukasutuses olevasse tuppa kui ka ühiskasutuses olevatesse ruumidesse, samuti jätkaks prügi ladestamist kinnistule ning keelduks hagejale hüvitama tarbitud kommunaalteenuste maksumust. Selline olukord oleks hageja hinnangul probleemne ning äärmiselt ebamugav, normaalne igapäevaelu hageja kodus muutuks võimatuks. Hageja peaks pidevalt kostjaga vaidlema ning tõenäoliselt tekiks vajadus uute nõuete esitamiseks kohtusse. Kostja on oma käitumisega näidanud, et ta ei lähtu kaasomandi kasutamisel seadusest ega arvesta teise kaasomaniku õigusega. Hageja arvates on kõnealusel juhul kasutuskorra kindlaksmääramine välistatud, mistõttu tuleb lahendada vaidlus kaasomandi lõpetamise teel. Hageja on seisukohal, et kasutuskorra kindlaksmääramine oleks vastuolus nii hea usu kui ka mõistlikkuse põhimõttega, ei arvestaks kaasomanike huve ning oleks pooltevahelisi halbu suhteid arvestades ka võimatu. Täpsustavalt on hageja selgitanud, et XXXXXX XXX XXXX elamu on ühepereelamu ning ei ole mõeldav selle „jagamine“ kaheks eraldi osaks. Kui kaasomanikud, kelle eluviisid on erinevad ja suhted halvad, peavad jätkuvalt kasutama eluruume ühiselt, siis ei ole tagatud kaasomanike normaalne igapäevaelu ja kaasomanike huvid ja õigused oleks hoopis liigselt koormatud. Kohtu seisukoht Hageja ja kostja kaasomandis on vallasasjana ehitis (ehitusregistri kood XXXXXXXX), mis asub XXXXXXXX aadressil XXXXXXX XXX XXXX. Seda, et MP`i kaasomandiosaks on vaidlusalusest ehitisest 3⁄4 ja TLil 1⁄4, tõendavad pärimistunnistused ja pärandvara ühisuse mõtteliste osade tasuta võõrandamise lepingud (põhitoimik tl 4-5; 6-7; 8-11). AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul kaasomanikevahelist kokkulepet kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta ei ole. AÕS § 77 sätestab, kuidas kaasomandi lõpetamine saab toimuda. Kuivõrd kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus AÕS § 77 lg 2 kohaselt hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda ühele või mitmele kaasomanikele, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja seisukoht on, et ehitist ei ole võimalik jagada reaalosadeks, võttes arvesse kaasomandiosade suurust ning ehitise projektlahendust. Sellest tulenevalt tuleks kaasomand lõpetada muul viisil, kui seda on reaalosadeks jagamine. Kostja on palunud jätta kaasomand lõpetamata ning määrata kindlaks kasutuskord tema poolt pakutud viisil. Kohus nõustub hagejaga selles, et kasutuskorra kindlaksmääramine ja kaasomandi lõpetamata jätmine ei lahendaks olemasolevaid probleeme ning tekitaks lisapingeid. Pooled ei vaidle selle üle, et samaaegselt XXXXXX XXX XXXX asuvas majas elades olid probleemid ehitise korrashoiu ja kulutuste hüvitamisega pidevad, mida kinnitab ka kohtulahend tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Kohtu arvates kostja käsitlus ka kohtuistungil kaasomandiga kaasnevate kulutuste, selle remondi, korrashoiu jm seonduvaga välistab kostja koostöö teise kaasomanikuga ning kostja poolt nõutud kasutuskord ei lahenda kaasomanike probleeme kaasomandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. Olukorras, kus kaasomanike eluviisid on erinevad ning suhted halvad, peavad nad jätkuvalt kasutama eluruume ühiselt, mis ei taga kaasomanike normaalset igapäevaelu. Kohus võib jätta kaasomandi lõpetamata, kui lõpetamine või

taotletav lõpetamise viis on vastuolus hea usu põhimõttega ega oleks õiglane. Käesoleval juhul kohtu arvates selliseid asjaolusid ei esine. Kohus ei eita, et kostjal on XXXXXX XXX XXXX koduga emotsionaalse side, kuid ta ei ole seal ise elanud, vähemalt pidevalt, pikka aega. Kostjal on olemas oma elukoht ning puuduvad muud asjaolud ja tõendid, mis annavad alust väita, et kaasomandi lõpetamine oleks kostja jaoks ebaõiglane. Riigikohus on oma lahendites (näit 3-2-1-12-08; 3-2-1-151-10) selgitanud, et kohus lähtub kasutuskorra kindlaksmääramisel muuhulgas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja arvestab kaasomanike ühiste huvidega, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega. Eeltoodust lähtudes ei arvestaks kostja poolt pakutud kasutuskord kaasomanike huve ning oleks pooltevahelisi halbu suhteid arvestades ka võimatu. Kostja ei ole esitanud ka ühtki sisulist tõendit, muuhulgas ehitusasjatundja arvamust, mis võimaldaks ehituslikult lubataval viisil kasutuskorra määramist kostja poolt nõutud viisil. Kostja on leidnud ka, et kompensatsioon, mis talle pakutakse, on ebaõiglane. Hageja on lähtunud kompensatsiooni määramisel XXXXXXX XXX XXXX kui vallasvara väärtusest vastavalt eksperthinnangule nr 0480-11 (põhitoimik tl 12-39). Hageja on põhjendatult osundanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-33-12 selle kohta, et hoone(te) kui vallasasja(de) ja kinnisasja kaasomandi lõpetamise haginõue ei ole sama, sest tegemist on erinevate asjadega. Kuna tegemist on vallasasjaga, tuleb lähtuda vallasaja turuväärtusest, milleks on hindamisakti järgi 15 000 eurot. Kohus ei saa vallasasja turuväärtusena arvestada 79 000 eurot, mis on hindamisakti kohaselt turuväärtus eeldusel, et hinnatavaks objektiks on hoonestusõigus kui kinnisasi, kuna objekt pole kinnisi. Kinnistamine eeldab palju toiminguid, mis nõuavad kulutusi ning kostja ei ole oma väiteid võimaliku muu hinna kohta tõendanud. Hindamisakti õigust ei ole kostja vaidlustanud ning ka pärandvara ühisuse mõtteliste osade tasuta võõrandamise lepingu kohaselt on hinnatud lepingu eseme väärtuseks 10 000 eurot (põhitoimik tl 9). Seega leiab kohus, et hageja on põhjendatult lähtunud teisele kaasomanikule tema osa arvestamisel 15 000 eurost. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-61-12 tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolt huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kaasomandi lõpetamine hageja poolt pakutud viisil on õiglane, mõlema poole huvides ning koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus nõustub hagejaga, et kasutuskorra kindlaksmääramine kostja soovitud viisil aga ei oleks eesmärgipärane ning tekitaks juurde tarbetuid probleeme ja vaidlusi. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks ning rahuldamata tuleb jätta kostja avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda TsMS § 174 lg 1 alusel asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalise kindlaksmääramist lahendis sisalduva jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.