Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.01.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-47801
Tsiviilasi
M. P hagi T. L vastu 2389.56 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 903.37 eurot Vastuapellatsioonkaebus hind 1486.19 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T. L apellatsioonkaebus ja M. P vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. P (isikukood XXX, elukoht XXX pst XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja T. L (isikukood XXX, elukoht XXX XX, XXX küla, XXX vald, XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaido Ehasoo
Kohtuistungi toimumise aeg
11.12.2013
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 15.04.2013 otsus tühistada osas, millega jäi rahuldamata hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Selles osas menetlus lõpetada nõudest loobumise alusel.
2.Pärnu Maakohtu 15.04.2013 otsus tühistada osaliselt elektrienergia eest kulutuste väljamõistmata jätmise osas. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
Parandada otsuse resolutsioonis viga seoses hagiavalduse esitamisel veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise arvestamise alguskuupäevaga, lugedes õigeks 06.10.2011. Samuti parandada otsuse põhjendustes ilmsed trükivead, lugedes XXX pst XXX asemel õigeks XXX pst XXX.
4.Muus osas jätta otsus muutmata.
5.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1) Lõpetada menetlus hagi esitamise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivise osas seoses hagist loobumisega; 2) Hagi rahuldada osaliselt; 3) Mõista T. L välja M. P kasuks kahjuhüvitis 903.37 eurot ja ühisele asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks 143.47 eurot; 4) Mõista T. L välja M. P kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 06.10.2011 kuni põhivõlgnevuse 1046.84 eurot täieliku tasumiseni; 5) Jätta maa- ja apellatsioonikohtu menetluskulud kummagi poole enda kanda.
6.Apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.06.10.2011 esitas M. P (hageja) Pärnu Maakohtule hagi T. L (kostja) 2389.56 euro ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt elas kostja XXX pst XXX XXX asuvas elamus perioodil 01.05.2010–28.01.2011, kuid ei tasunud arveid ega pidanud kinnisasjal korda. 2010. aasta maikuus paigutas hageja kostja eluruumi juurde voolumõõtja, mille alusel esitas arveid elektrienergia tarbimise eest. Arved on täielikult tasumata summas 9119.22 krooni (582.82 eurot).
3.Lisaks kogus kostja XXX pst XXX territooriumile suurtes kogustes prügi, mille äraveo organiseeris hageja. Prügi äraveole kulutas hageja 27 500 krooni (1757.57 eurot). Lisaks Veolia Keskkonnateenuste AS-lt tellitud prügiveole toimetas hageja korduvalt ka isiklikult prügi ära, kulutades haagise rendile 12.75 eurot ning tasudes Tallinna Prügila AS-i arveid summas 36.42 eurot. Asjaõigusseaduse (AÕS) regulatsiooni kohaselt on kostjal kohustus kanda asja valdamise ja kasutamisega seotud kulutused ja kahjud. Kostjal oli kohustus koristada kinnisasjale tekitatud risustus Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lõikest 2 tulenevalt, mille kohaselt on risustuse kohustatud puhastama selle tekitaja. Kuna kostja rikkus nimetatud kohustust, on kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lõike 1 punkti 7 ja § 1043 alusel kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju.
4.Lisaks põhinõudele nõudis hageja VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivitusintressi tasumist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
5.Kuigi hageja täitis A. P kohustuse AS-i Eesti Energia ees, on tal õigus VÕS § 78 lõike 4, § 1023 ja § 1018 lõike 1 punkti 2 alusel nõuda kostjalt kui isikult, kelle suhtes hageja oli käsundita asjaajaja, kulutuste hüvitamist (t II kd lk 81). Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et elas XXX pst XX asuvas majas kuni jaanuarini 2011, kui kasutas koos poolte isa A. P majas ühte tuba. Tema peamine põhjus seal elamiseks oli vajadus hooldada haiget isa. Peale poolte ja nende isa elas samal ajal majas veel hageja pere, seega vähemalt 7 inimest. Isegi juhul, kui elektrikulud osutuvad tõendatuks, tuleb need jagada kõikide erinevatel perioodidel XXX pst XX majas elanud isikute vahel.
7.Arvest nr 08 ei nähtu väidetavalt kostja poolt tarbitud elektri kogused ega maksumus. Arvel on viide nii varasemale arvele, mida ei ole esitatud, kui ka viivisele, kuid kokkulepet viivise tasumiseks 0,1% päevas esitatud ei ole. Kostja kasutuses olnud eluruumile eraldi voolumõõtjat paigutatud ei olnud ning tasu elektri eest, mida hageja nõuab, on ebareaalselt suur ega vasta tegelikule tarbimisele.
8.Jäätmeveo arvete tasumise nõue on põhjendamatu, kuna prügi tekitajaks oli ka hageja ise, sest kostjale teadaolevalt ei ole tal sõlmitud jäätmeveo lepingut. Samuti on XXX pst XX krundi näol tegemist alaga, mis oli pikka aega aiaga piiramata, mistõttu oli krundile ligipääs ka kolmandatel isikutel. Hageja püüab näidata, et on koristanud kogu kinnistul asuva prügi, kuid tegelikkuses on kinnistut korduvalt korrastatud nii Tallinna linna kui Nõmme LOV algatusel. Samuti nähtub Nõmme Linnaosa 2008–2012 arengukavast, et nimetatud kinnistul asetseva omavolilise prügimäe korrastamine oli planeeritud 20102012 ning seda finantseeriti linna eelarvest. Esimese astme kohtu otsus
9.Pärnu Maakohus rahuldas 15.04.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 903.37 eurot ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 06.10.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jaotas kohus TsMS § 163 lõike 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 62% hageja ja 38% kostja kanda.
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja elas ajavahemikul 01.05.2010–28.01.2011 XXX XXX pst XX asuvas elamus, mis oli ka poolte ühise isa A. P elukohaks. Hagiavalduse esitamise ajaks on A. P surnud. Ka ei ole vaidlust selles, et kostja kasutas nimetatud ajaperioodil elamiseks koos isaga elamus omaette eluruumi. Kostja ei eita, et mingid kulutused elektrienergia kasutamise näol tekkisid, kuid kuna ta elas seal tingituna vajadusest hooldada isa, ei pea ta hageja poolt tasutud elektrienergia eest kulutusi hüvitama. Samas mingit tõendit selle kohta, et kostja võiks kõnealusel elamispinnal elada tasuta, esitatud ei ole.
11.Hageja nõuab kostjalt elektritarbimisega seotud kulutusi arve nr 08 (t I kd lk 5) alusel ning on esitanud tõendid selle kohta, et on XXX pst XX elektrienergia kulutusi kandnud (t I kd lk 90 lisa 2). Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla lisavoolumõõtja olemasolu kostja kasutuses olnud eluruumi elektritarbimise mõõtmiseks, on hageja selgitanud, et see ei asunudki kostja eluruumis, vaid tuulekojas välisukse kõrval kilbis ning esitas selle
kinnituseks ka lisavoolumõõtjast tehtud fotod (t I kd lk 90 lisa 3). Hageja on selgitanud, et arved esitas AS Eesti Energia ühe näidu alusel tervele majale (t I kd lk 90 lisa 2). Kostja on leidnud, et isegi siis, kui on olemas lisavoolumõõtja, on see ebaseaduslik ning selle näit ebausaldusväärne. Samas nähtub AS Eesti Energia arvete võrdlusest hageja poolt kostjale esitatud arvetega (t I kd lk 90 lisa 1), et kostjale ei ole esitatud arvet kogu majas tarbitud elektri eest. Hageja on kohtu arvates usutavalt selgitanud ka tagasiulatuvalt esitatud arve nr 1 (t I kd lk 90 lisa 1) arvestuskäiku ja põhjendusi. Seega on kohtu arvates hageja poolt kostjale esitatud elektriarvete kujunemine jälgitav ja arusaadav. Kostja on küll väitnud, et elektri tarbimine tema ja isa kasutuses olnud toas ei saanud olla nii suur, kuid kostja poolt väidetu on tõendamata. Hageja väitel olid ajal, mil majas elas kostja, elektriarved oluliselt suuremad, kui peale kostja väljakolimist ning oma väiteid tõendab hageja AS-i Eesti Energia poolt esitatud koondarvetega (t I kd lk 53–62). Seega on tõendatud, et kostja poolt kasutatavas ruumis oli elektrit tarbitud olulises määras. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja poolt nõutud kulutused elektrienergiale on põhjendatud.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtub ja pooled ka ei vaidle selle üle, et hageja tasus AS-i Eesti Energia poolt esitatud arved, kuigi leping oli viimasel sõlmitud A. P ning et hageja on tasunud VÕS § 78 lõike 1 kohaselt lepingujärgse kohustuse A. P eest kolmanda isikuna. Kohus nõustus kostjaga, et VÕS § 78 lõike 4 kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kulutuste tasumist elektritarbimise eest ning et see nõue peaks olema suunatud A. P pärijate vastu, kelleks kostja ainuisikuliselt ei ole. Hageja väited, et kostja ei vabane kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et leping on sõlmitud tema isaga, ei muuda hageja kui kolmanda isiku seadusest tulenevat nõudeõigust kohustuse täitnud lepingujärgse võlgniku, seega A. P pärijate vastu, mitte aga kostja kui soodustatud isiku vastu. Nõuet kostja kui pärija vastu ei ole antud vaidluses esitatud. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja poolt nõutud kulutused elektrienergiale on küll põhjendatud, kuid puudub seaduslik alus nende kulutuste hüvitamise nõudeks kostjalt.
13.Hageja on esitanud VÕS § 113 lõike 1 alusel elektritarbimise eest esitatud arve tasumisega viivitamise eest viivise nõude. Kuivõrd põhinõue elektritarbimise kulutuste osas jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue summas 33.51 eurot.
14.Hagiavalduse kohaselt kogus kostja kinnisasjale suurtes kogustes prügi, mille äraveo organiseeris hiljem hageja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXX pst XX nii seeskui ka väljaspool maja krundil oli prügi, kuid kostja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et see prügi oleks tekkinud just tema tegevuse tulemusena. Samas on kostja ka ise tunnistanud, et käis prügikastides ning vedas leiduvat XXX pst XX, mida sorteeris, osaliselt kasutas, osaliselt viis ära ja osaliselt jäi ka krundile maha. Seda, et kostja vedas krundile ja majja kõiksugust kraami, on kinnitanud nii hageja kui ka tunnistaja M. P. Kostjat on karistatud alates 06.05.2011 toimepandud jätkuva XXX pst XX territooriumi risustamise ja reostamise eest (t II kd lk 97–113), mis ei hõlma küll perioodi, mille eest hageja kulutuste hüvitamist nõuab, kuid ometi iseloomustab see kostja tegevust elatuda prügi sorteerimisest ja taara korjamisest, mida kostja ei ole ka ise eitanud. Sellega haakuvad ka hageja pöördumised politseisse (t I kd lk 13–50), samuti fotod kostja kasutuses olnud eluruumist (t I kd lk 150–170).
15.Kostja esitatud vastuväidete kohaselt on vaidlusaluse krundi näol tegemist omavolilise prügi ladustamise alaga, kuid vastavalt Tallinna Linnavalitsuse istungi protokollile räägitakse omavoliliste prügimägede likvideerimisest muuhulgas alast XXX pst XX ja XXX pst XX vahel (t II kd lk 4–5), mitte aga XXX pst XX territooriumist. Kostja väitel on XXX pst XX territooriumit koristatud korduvalt nii Tallinna linna kui ka Nõmme Linnaosavalitsuse algatusel, kostja esitas väljavõtte Nõmme Linnaosa 2008–2012.a
arengukavast (t I kd 23–25). Antud arengukavast nähtub tõesti, et Nõmme Linnaosa on planeerinud XXX pst XX ala korrastamise, kuid hageja on pöördunud avaldusega Nõmme Linnaosavalitsuse poole, taotledes eelpoolnimetatud arengukavale tuginedes hüvitist juba korraldatud prügiveo eest ning paludes linnal jätkata XXX pst XX kinnistu koristamist ja finantseerida korrastamist linna eeleravest, kuid sai sellele eitava vastuse (t II kd lk 50– 52). Seega on alusetu kostja väide, et XXX pst XX krundi korrastamist finantseeritakse linna eelarvest või et linn oleks sellel territooriumil midagi teinud.
16.Tsiviilasjas kogutud tõenditega kogumis on kohtu arvates leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lõiget 2, mille kohaselt kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kostja ei ole seda teinud, hageja on esitanud tõendid omapoolsete kulutuste kohta seonduvalt prahiveoga (t I kd lk 5-12) ning nii hageja kui ka tunnistaja M. P on kinnitanud koristustalgute tegemist ja prahivedu XXX pst XX krundil. VÕS §-st 1043 ja VÕS § 1045 lõike 1 punktist 7 tulenevalt on hageja õigustatud kostjalt nõudma viimase õigusvastase tegevuse tulemusena tekitatud kahju hüvitamist.
17.Samas leidis kohus, et asjas kogutud tõenditest lähtuvalt puudub seaduslik alus kogu prahiveoga seonduvate kulutuste hüvitise nõudmiseks kostjalt. Nimelt nähtub poolte seletustest, et praht, mis oli nii maja sees kui ka väljas, kogunes sinna juba pikema ajaperioodi jooksul ning puuduvad tõendid selle kohta, et see praht, mille vedamisega seonduvaid kulutusi nõutakse, oli just kostja tekitatud. Pikema ajaperioodi jooksul elas majas rohkem inimesi ning olemasolevate tõenditega ei ole ümber lükatud kostja väide, et vähemalt osa prahti võis kuuluda poolte isale. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kogu prahi nimetuse all äraveetav oli ikka mittevajalik ning et selle kulutuse tekkimine oli möödapääsmatu. Kuivõrd ei ole võimalik täpselt kindlaks teha kostja osa prahiveoga seonduvate kulutuste tekkimises, rahuldas kohus eeltoodust lähtudes hageja nõude risustuse koristamise ja äraveoga seotud kulutuste hüvitamiseks nõutust pooles ulatuses summas 903.37 eurot.
18.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus ja seisukoht hageja vastuapellatsioonkaebuse osas
19.13.05.2013 esitas kostja isiklikult ja 15.05.2013 esindaja kaudu apellatsioonkaebuse, milles palutakse maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
20.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, tuginedes VÕS §-dele 1043 ja 1045, kuid ei kontrollinud sätete kohaldamiseks vajalike eelduste olemasolu. Hageja ei tõendanud asjaolu, et prügi, mille äraveo hageja organiseeris, on krundile tekitatud kostja poolt. Sama on leidnud ka kohus otsuse punkti 3 viimases lõigus. Seega ei ole kohus tuvastanud, et kostja on üldse prügi ladustanud, millest tulenevalt ei saanud kohus hagi ka mitte osaliselt rahuldada.
21.Maakohus ei põhjendanud, kuidas ta määratles kahjunõude sissenõutavuse eelduse puudumisel hüvitatava kahju ulatuse. Kuna kostja hinnangul on hageja nõue alusetu, on ka väljamõistetud viivis alusetu. Lisaks on kohus teinud kaevatava otsuse resolutsioonis vea viivise alguskuupäeva märkimisega. Kohus mõistis välja viivise alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagi esitati 06.11.2010 ehk on eksitud aastaarvuga. Seega tuleb igal juhul viia otsuse resolutsioon kooskõlla otsuse põhjendustega.
22.Lisaks on kostjal kohtule etteheited seoses asjaoluga, et kohus on otsuses valesti viidanud aadressidele XXX XX ja XXX pst XX, milliseid ei ole olemaski.
23.Vastuapellatsioonkaebusele vaidles kostja vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja vastuapellatsioonkaebus ja seisukoht kostja apellatsioonkaebuse osas
24.Vastuapellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema hagi ei rahuldatud ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt võlgnevus välja täies ulatuses koos viivisega. Menetluskulud jätta kostja kanda.
25.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja hindas tõendeid ebaõigesti, mille tulemusena on kohus rahuldanud hagi väiksemas osas kui põhjendatud ja tõendatud. Hageja on endiselt seisukohal, et tal on VÕS § 78 lõike 4 järgi õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist elektritarbimise eest. Esiteks on tuvastatud asjaolu, et kostja ise elas XXX pst XX majas ning kasutas elektrit. Kostja ei vabane kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et leping Eesti Energia AS-ga oli sõlmitud A. P nimele. Arved, mille tasumist hageja nõuab, on esitatud perioodi eest, mil kostja reaalselt majas elas. Hageja arvates tuleneb kulutuste hüvitamise õigus käsundita asjaajamisest. Kuna majas elas ka kostja, kes elektrit tarbis, siis on hageja ka kostja suhtes käsundita asjaajaja. Hagejal on seega VÕS §-s 1023 sätestatud õigused, sest ta on maksnud elektriarveid ehk teinud teo A. P ja kostja kasuks ning arvete maksmine vastas soodustatud isikute huvile.
26.Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Seisukoht, et kostja vastu oleks pidanud esitama nõude kui pärija vastu, mitte kui soodustatud isiku vastu, on hagejale üllatuslik, sest kohus ei ole eelnevalt sellist seisukohta välja toonud. Kui kohus oleks suunanud hagejat esitama nõuet kostja kui pärija vastu, ei oleks hagi jäänud ka nii suures osas rahuldamata ning vastuapellatsiooni esitamine ei oleks olnud vajalik.
27.Asjaolu, et prügi on krundile tekitatud kostja poolt, tuvastamisel tuleb aluseks võtta see, et kostja oli ka enda eluruumi prügi täis tassinud ning see asjaolu näitab kostja üldist käitumist. Kostja väited, et hageja ei ole kostja poolt prügi ladustamist tõendanud, on paljasõnalised. Hageja on esitanud tõendina pildi- ja videomaterjali ning saab hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada ka tunnistaja ütlustega. Kostja ei ole vastuväidete toetuseks esitanud tõendeid, seega tuleb kostja vastuväited lugeda paljasõnaliseks. Kinnistu reostamine on õigusvastane tegu ning kui kostja ei oleks kinnistule sellises koguses prügi ladestanud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust kinnistu korrastamiseks kulutusi kanda. Järelikult on olemas põhjuslik seos kostja tegude ning hagejale tekkinud kahju vahel.
28.Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kohtuotsusest sai hageja üllatuslikult teada, et tema mõned seisukohad on tõendamata, mille pärast ei rahuldatud hagi ka täies ulatuses. Kohus ei ole menetluse jooksul kordagi andnud mõista, et hageja peaks tõendama veel mingeid seisukohti. Sellega võttis kohus hagejalt võimaluse kaitsta oma õigusi menetluses. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu on maakohtu otsus hagejale üllatuslik. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on asja lahendamisel osaliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu on alust otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse, rahuldades hagi osaliselt ka elektrienergiaga seotud summade osas. Hagi rahuldamise ulatuse muutumisel tuleb uuesti jaotada ka menetluskulud. Otsust tuleb muuta ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivisnõude alguskuupäeva osas. Samuti tuleb parandada
otsuse põhjendustes ilmsed trükivead, mis ei mõjuta lahendi sisu. Nii apellatsioon- kui vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
30.Ringkonnakohus ei näe alust muuta maakohtu otsust osas, millega rahuldati hageja nõue osaliselt prügiveoga tekitatud kahju sissenõudmiseks. Kolleegium nõustub selles osas täielikult maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõike 6 alusel esimese astme kohtu põhjendusi ei korda. Asjaolu, et ka tuba, kus kostja vaidlusalusel perioodil elas, oli prügi täis tassitud, võib küll näidata kostja üldist käitumist, kuid ei tõenda, et kogu prügi, mille hageja oli sunnitud elamut ümbritsevalt territooriumilt ära vedama, oli tekitatud (kokku korjatud) kostja poolt. Kostja ei eitanud maakohtus, et osa prügist oli tema korjatud (t I kd lk 177; II kd lk 145). Sama kinnitas tunnistaja M.P. Samas on KOV materjalidega tõendatud, et selles piirkonnas oli ka omaalgatuslik prügimägi, mille likvideerimist nõuti (t II kd lk 7). Kostja ei väitnud territooriumi korrastamisel osalemist. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et kostja, kuid mitte ainult tema, rikkus Tallinna linna heakorra eeskirju, risustades vaidlusalust territooriumi ja jättes selle koristamata. Hageja tegeles koristamisega, millega tekkis talle varaline kahju ja kuna kostja täpset osa risustamises ei ole võimalik tuvastada, siis rahuldas maakohus hagi 1⁄2 osas. Sellise kaalutlusõiguse olemasolu kahjuhüvitise määramisel tuleneb VÕS § 127 lõikest 6, mille kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab kahju suuruse kohus. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millised annaksid aluse kahju suuruse muutmiseks. Maakohus ei ületanud hüvitise määramisel seadusega talle antud kaalutlusõiguse piire.
31.Poolte vahel puudub vaidlus, et elektrienergia eest tasumisel täitis hageja poolte isa sõlmitud lepingut isa elu ajal. Hageja tõi vande all esile, et isa keeldus ise maksmast, mistõttu tasus arved tema, muidu oleks elekter välja lülitatud (t II kd lk 144). Ei saa olla vaidlust, et selline täitmine toimus A.P huvides, sest üldiselt teadaolevalt katkestab Eesti Energia AS tarbitud elektrienergia eest tasumata jätmise korral tõepoolest objekti elektrienergiaga varustamise, kuid igapäevane elu elektrita Tallinna linnas asuvas elamus ei ole inimväärne. Seega ajas hageja Eesti Energia AS-le arveid tasudes isa asja ja saab nõustuda, et tegemist oli käsundita asjaajamisega VÕS-i mõttes. Küll aga ei ole alust väita, et selle suhte teiseks pooleks (soodustatuks) oli lisaks isale ka kostja. Eesti Energia AS-i ees oli kohustatud isikuks poolte isa A.P, kelle kohustuse hageja arvete tasumisega täitis.
32.Kostja kui isa pärija vastu oleks hagejal nõue vaid juhul, kui tal oleks olnud nõue isa enda vastu. VÕS § 1023 lõike 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Sama sätte lõike 3 kohaselt puudub asjaajajal nimetatud õigus juhul, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Käesolevas asjas esile toodud elulistest asjaoludest ei nähtu hageja kavatsust nõuda Eesti Energia AS-le makstud summade hüvitamist isalt viimase elu ajal. Hageja vande all antud seletuse kohaselt otsustas ta elektriarved maksta põhjusel, et isa keeldus seda tegemast ja elektri väljalülitamine oleks olnud „maja surm“. Kuna tõendatud on, et samal ajaperioodil (16.11.2010) kirjutas isa hageja kasuks testamendi ja oli halva tervisliku seisundi tõttu piiratud teovõimeline (nähtub tsiviilasja nr 2-11-37980 otsusest 22.06.2012), siis on ka eluliselt arusaadav, miks hageja ei kavatsenud nõuda isalt tehtud kulutuste hüvitamist. Nimetatud asjaolu välistab nõudeõiguse aga ka isa teiste pärija(te) vastu. Seega ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, nagu oleks hagejal alust esitada nõue kostja kui hageja pärija vastu.
33.Küll aga on kolleegium seisukohal, et hagejal on kostja vastu nõue AÕS § 75 lõike 1 alusel. TsMS § 436 lõike 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike
väidetega ja § 438 lõige 1 annab kohtule õiguse otsustada tuvastamist leidnud eluliste asjaolude alusel, millist õigusakti tuleb kohaldada. Ringkonnakohtu menetluse ajal puudub pooltel vaidlus, et vaidlusaluse elektrienergia tarbimise ajal kuulus elamu vallasasjana 4/16 mõttelises osas isale ja neljale õele/vennale võrdsetes 1/16 suurustes mõttelistes osades (vastavad dokumendid on esitatud tsiviilasja nr 2-13-13743, kus samad pooled vaidlevad kaasomandi lõpetamise üle). Seega tegi hageja kaasomanikuna poolte ühise asja kasutamisega seotud kulutusi. AÕS § 75 lõike 1 alusel lasub vastav kohustus igal kaasomanikul vastavalt temale kuuluva osa suurusele ja kohustuse täitnud kaasomanikul on nõudeõigus teise kohustatud kaasomaniku vastu. Hageja on tõendanud, et tegi elamule kulutusi kokku 35 916.30 krooni (arved ja maksekorraldused t III kd lk 4360), millest kostjal tuleb hüvitada 1/16, see on 2244.77 krooni, mis vastab 143.47 eurole.
34.Asjakohane on kostja viide maakohtu otsuse resolutsioonis ebaõigesti märgitud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks mittemuutunud viivise arvestamise alguskuupäevale. Hagiavaldus esitati tõepoolest 06.10.2011, kuid maakohus on resolutsioonis ekslikult märkinud 06.10.2010. Vastav parandus tuleb otsuse resolutsiooni sisse viia.
35.Ka on asjakohased hageja etteheited maakohtule seonduvalt kohtuotsuse põhjendustes sisalduvate vaidlusaluse elamu aadressi eksimustega. Lisaks õigele XXX pst XX on kohus mõnel korral kasutanud ekslikku aadressi XXX pst XX. Vastavad parandused tuleb otsuse põhjendustes teha. Küll aga ei saa nõustuda etteheitega aadressi XXX pst XX kasutamisel. Maakohus viitas selle kasutamisel Tallinna Linnavalitsuse istungi protokollile (t II kd lk 45). Vastavast dokumentaalsest tõendist nähtub, et KOV pidas silmas nimelt omavolilise prügimäe asukohana „XXX pst XX ja XXX pst XX vahel“.
36.Hageja loobus ringkonnakohtu istungil hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudest. TsMS § 429 lõike 1 alusel võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse.
37.Kuna ringkonnakohtu otsusega muutub hagi rahuldamise ulatus (2389.56-st kuulub rahuldamisele 1046.84), tuleb muuta ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele 56% ulatuses, samas loobus hageja ühest oma nõudest, samuti, et nii apellatsioon- kui vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, peab kolleegium õiglaseks ja mõistlikuks jätta kummagi poole menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lõike 1 alusel vastava poole enda kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.