2-10-62492/35 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Tartu Maakohus rahuldas 03.10.2013 otsusega hagi ja mõistis välja H.S. lt OÜ Bussimüük kasuks 7988,96 eurot ja viivise 3909,72 eurot ning viivise alates 10.10.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Sõlmitud lepingu p 4.1 järgi on objekti ostuhind 7988,96 eurot (125 000 krooni), milline summa on ostja poolt tasutud müüja arveldusarvele ülekandega enne lepingu sõlmimist ja millise summa saamist kinnitab müüja oma allkirjaga lepingul. Hagiavalduse järgi olid Liis Varahalduse OÜ juhatuse liige L.S. ja H.S. vend R.F. lepingu sõlmimise ajal ning ka pärast seda isiklikes lähedastes suhetes. Isiklike suhete ning usalduse tõttu kinnitas L.S. äriühingu juhatuse liikmena müügilepingus, et lepingu sõlmimise hetkeks oli ostusumma juba tasutud. L.S. oli seisukohal, et ostusumma tasutakse. Pooled on mõlemad kohtumenetluses tunnistanud, et tegelikult ei kantud ostusummat enne tehingu toimumist üle. Selles osas vaidlus puudub. Vaidlus on selles, kas hagejale on tasutud korteri ostusumma sularahas või mitte. Kostja on 07.09.2012 vastuses väitnud, et notar on ekslikult kirjutanud, et ostusumma on tasutud ülekandega (pidi olema „üleandmisega“). Tegelikkuses oli ostusumma tasutud sularahas enne tehingu toimumist. Seda kinnitab lepingu p-i 4.1. viimase lause lõik „ millise summa saamist müüja kinnitab oma allkirjaga käesoleval lepingul“. Kohus leidis, et selline kostja väide lepingu punkti tõlgendamise kohta on alusetu ja põhjendamata. Lepingu lõppsätete (p 11.1.) järgi on leping pooltele ette loetud. Kui notar eksis lepingu kirjutamisel, siis oleks pidanud sellele juhtima notari tähelepanu ja valesti märgitu parandama. Kohus leidis, et kui lepingus on kirjas „ülekandega“, siis ei ole seda kuidagi võimalik lugeda või tõlgendada „üleandmisega“. Selline lepingupunkti tõlgendamine ei ole põhjendatud ega võimalik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ostuhinna tasumise kokkuleppe märkimine müügilepingusse selliselt, et ostja tasub müüjale ostuhinna enne müügilepingu sõlmimist, on käsitletav täitmise kviitungina VÕS § 95 järgi, millega saab võlgnik tõendada oma kohustuse täitmist. Sellise dokumendi väljaandmisel eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale.

Kohus leidis, et täitmise kviitung võib olla ka notariaalselt sõlmitud lepingus märgitu, kuid käesolevas asjas on nii kostja kui hageja tunnistanud, et tegelikult raha üle ei kantud. Seega ei saa viidatav täitmise kviitung usaldusväärselt tõendada, et raha oli lepingu tegemise ajaks makstud. Kohus leidis, et kostja viited tõendina notari hoiatusele, ei ole asjakohased. Notari hoiatused on märgitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktis 4.2. Kostja ei ole ümber lükanud lepingus märgitut, et notar on selgitanud valeandmete avaldamise tagajärgi ning osalejad avaldasid notarile tõtt selles, et rahaline kohustus on täidetud. Kohus leidis, et kostja etteheited L.S. , et ainult tema pidi saama aru notari selgitustest, on põhjendamatud ja alusetud. Ka kostjale on notar selgitanud lepingu sisu ja hoiatanud teda. Kohus nõustus hageja väitega, et tal on raske tõendada raha mittesaamist. Kohus leidis, et kostja peab tõendama, et ta on lepingujärgse ostusumma tasunud. Kostja on leidnud, et hageja oleks pidanud esitama kohtule 2007. a detsembri käibedeklaratsiooni. Kohus leidis, et käibedeklaratsioon esitatakse kogu käibe kohta ja üksikuid tehinguid käibedeklaratsioonis ei kajastata. Kostja esindaja kinnitas 07.09.2012 vastuses kohtule, et kostja tasus ostusumma hagejale enne tehingu toimumist. Antud ostusumma üleandmise juures oli kostja vend R.F. (tl 26 pöördel). Ostusumma korteri ostmiseks sai kostja oma emalt. Kohus leidis, et maksekorraldus R. F. 652 927 krooni (tl 29) ülekandmise kohta 14.08.2006 ei tõenda, et selle raha eest tasuti hagejale korteri ostu eest. Kohus kuulas kohtuistungil 06.05.2013 ära tunnistaja R.F. Tunnistaja andis ütlusi, et tema isiklikult andis 125 000 krooni üle L.S. . L.S. andis tunnistajana ütlusi, et tema ei ole korteri eest raha saanud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, et ta on lepingujärgse ostusumma hagejale üle kandnud. Kohus leidis, et kostja väited ostusumma tasumise kohta, on vastukäivad ja erinevad. Kohus, hinnanud kõiki kostja esitatud väiteid kogumis, leidis, et tunnistaja R.F. ütlused ei ole usaldusväärsed. Muid tõendeid kostja esitanud ei ole, seega leidis kohus, et nimetatud rahasumma on tasumata ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus luges usaldusväärseks L.S. ütlused. Hageja on saatnud kostjale 29.11.2010 pretensiooni, kus on palunud tasuda tasumata lepingujärgse summa hageja arveldusarvele hiljemalt 10.12.2010 (tl 7). Kostjale on kiri väljastatud 03.12.2010 (tl 9). Kohtule on hageja esitanud tõendina arve nr 37 (tl 22), mille kohaselt oli kostjal korteri eest tasumise tähtaeg 30.12.2007. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millal ja mil moel väljastati arve kostjale. Kostja väitel sai tema arvest teada alles kohtumenetluse käigus. Kohus leidis, et tunnistaja L.S. ütlused arve koostamise ja üleandmise kohta on nii vastukäivad, et neid ütlusi, mis puudutavad arve esitamist, ei saa pidada usaldusväärseteks. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei oma arve esitamise asjaolud tähtsust. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tal ei olnud arvet või et ta ei teadnud, kuhu raha kanda. Seega kohus leidis, et vajalik ega põhjendatud ei ole käsitleda kõiki kostja väiteid, mis ta on kohtule esitanud seoses arvega nr 37. Kohus leidis, et kostjal oli õigus esitada kohtusse hagi kuni aegumistähtaja lõpuni. See, millal hagi esitati, ei tõenda, et kostjal ei ole hageja ees võlga. Viivise nõue seisuga 12.09.2013 on 4004,81 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust

4.H.S. esitas 11.11.2013 apellatsioonkaebuse, milles taotleb aegumise kohaldamist; maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) palub apellant kohaldada aegumist. TsÜS § 146 ja § 147 lg 2 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Apellant on tõendanud ja ka vastustaja on kohtuistungil kinnitanud, et kokkuleppe kohaselt oli vaja ostusumma tasuda 13.12.2007. Nõue aegus 13.12.2010. Hagiavaldus esitati 14.12.2010, s.o pärast kolme aasta möödumist; 2) on hagi esitatud ebaõige kostja vastu. Maakohus ei ole hinnanud tunnistaja L.S. väidet, et tegelik lepingu täitmise kohustus oli apellandi vennal R.F. 3) ei ole kohus põhjendanud, miks on tunnistaja L.S. ütlused usaldusväärsemad. Samas on kohus leidnud, et tunnistaja L.S. ütlused arve koostamise ja üleandmise kohta on vasturääkivad. Apellant on arvamusel, et kohus ei saa ütlustele tugineda valikuliselt, vaid peab andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna. Apellant leiab, et L.S. ütlused tuleb tervikuna jätta tähelepanuta; 4) on tunnistaja L.S. ütlused vasturääkivad. L.S. on oma põhiväiteid menetluse jooksul korduvalt muutnud. Käesoleval juhul ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi faktiväidetega ja miks ta nõustub vastustaja muudetud faktiväidetega; 5) on kohus jätnud analüüsimata ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu p-i 4.1 teise osa, milles vastustaja on kinnitanud, et ta on ostusumma kätte saanud. TõS § 18 lg 1-3 sätestab, et notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Notari hoiatused on toodud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktis 4.2. Kahtlust ei saa olla selles, et notar on selgitanud valeandmete avaldamise tagajärgi ning osalejad avaldasid notarile tõtt selles, et rahaline kohustus on täidetud; 6) ei ole apellandi väited ostusumma tasumise kohta vasturääkivad. Apellant ei ole kordagi väitnud, et ta oleks tasunud ostusumma ülekandega. Apellant on kogu menetluse vältel kinnitanud, et ta on oma kohustused vastustaja ees õigeaegselt täitnud, mida tõendab täitmise kviitung. Hiljem täpsustas apellant, kuidas toimus ostusumma tasumine; 7) ei nõustu apellant kohtu seisukohaga selles, et arve esitamise asjaolud ei oma tähtsust. Vastustaja väitel esitati arve apellandile enne notari tehingut, et apellant saaks ülekande enne tehingu toimumist ära teha. Seega on arvega nr 37 seonduv oluline. Kui tuvastatakse, et arvet ei ole esitatud ning ühtegi tõendit selle kohta, et apellant sai arveldusarve numbri muul moel, ei ole samuti esitatud, on selge, et enne tehingu toimumist ega ka peale tehingu toimumist

ülekannet teha ei saanud. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas vastustaja esitas arve apellandile ning millal apellant arve kätte sai; 8) ei ole kohus hinnanud apellandi väidet selles, et vastustaja on jätnud kasutamata seadusest tulenevad õiguskaitsevahendid. Tegelikult oli vastustaja ostusumma sularahas kätte saanud; 9) on apellant tõendanud, et korteriostuks oli olemas vajalik rahasumma, mille apellandi vend sularahas vastustaja esindajale enne tehingu toimumist üle andis. Samuti on apellandi tunnistaja kohtuistungil kinnitanud, et korteriostuks saadi raha emalt. Järelikult on apellant oma väidet tõendanud. Vastustaja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid; 10) pidi juhatuse liige L.S. notari selgitustest aru saama. L.S. on kõrgem juriidiline haridus ja ta töötab juristina Northern Star Partners OY-s ning on juhatuse liige ettevõttes LS Finance & Law OÜ. L.S. on tegutsenud ärimaailmas mitu aastat; 11) on vastustaja leidnud, et apellant on ostusumma tasumisega viivituses alates 15.12.2007. Järgmises menetlusdokumendis esitas vastustaja arve nr 37 (tl 22) maksekuupäevaga 30.12.2007. Apellandile jääb arusaamatuks, miks nõudis vastustaja viiviseid enne väidetava kohustuse sissenõutavaks muutumist. Apellant on seisukohal, et tegemist on võltsitud ehk tagantjärele koostatud arvega, mida tegelikkuses apellandile ei esitatud; 12) ei ole apellant nõus kohtu väitega, apellant ei ole vaidlustanud seda, et ta ei teadnud kuhu raha kanda. Apellandi kohustus ei ole tõendada, et tal ei ole vastustaja arveldusarve numbrit. Vastustaja peab tõendama, et ta on arveldusarve numbri apellandile edastanud; 13) tõendab apellant ostusumma tasumist notari ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu p-iga 4.1. Asjaolu, et lepingujärgse ostusumma maksmise kohustus oli apellandil enne tehingu toimumist ehk hiljemalt 13.12.2007, apellant ei vaidlusta. Vastustaja ei kontrollinud raha olemasolu kontol. Vastustaja ei palunud võlgnevuse tasumist. Vastustaja ükskõiksest käitumisest võib järeldada, et tegelikult oli vastustaja ostusumma kätte saanud. Samuti on tunnistaja ütlustega (06.05.13 kohtuistungil) tõendatud raha üleandmine R.F.poolt tolleaegsele juhatuse liikmele L.S. Vastustaja ei ole tõendanud ostusumma mittesaamist; 14) on hea usu põhimõtte vastane nõuda alles kohtumenetluses viiviste tasumist. Kostja taotleb viiviste vähendamist. Samuti on vastustaja nõudnud viivist aja eest, mil apellandil ei olnud viiviste tasumise kohustust (arve nr 37 kohaselt oli arve maksmise kuupäev 30.12.2007), kuid vastustaja nõuab viivist alates 15.12.2007.

siis märgib vastustaja, et vastavalt TsÜS § 167 lg-le 2 aegumine peatus. Apellant sai vastustaja pretensiooni kätte 03.12.2010 (tl 9), milles vastustaja andis apellandile 10 päeva oma kohustuste täitmiseks. Seega oli aegumine peatatud 10 päevaks alates apellandi poolt pretensiooni kättesaamisest. Tulenevalt eeltoodust, oli hagi esitamise viimaseks päevaks 23.12.2010, vastustaja on hagiavalduse esitanud 14.12.2010; 2) on apellandi väide, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, uus asjaolu, mille esitamist ei ole apellant kaebuses põhjendanud. Nimetatud väide tuleb jätta tähelepanuta. Hagi esitati notarilepingus märgitud isiku vastu, kes võttis lepingu allkirjastamisega endale siiani täitmata kohustuse, väidetav kasutamine kolmanda isiku poolt ei saa olla hagemise aluseks. Apellant tunnistas enda kohustust vastustaja ees; 3) puudub kohtul kohustus anda vastus igale üksikule apellandi tõlgendusele tunnistaja L.S. ütluste kohta, vaid ainult faktiväidetele. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud; 4) ei vasta tegelikkusele apellandi väide, et maakohus ei ole analüüsinud notarilepingu p-is 4.1. toodud kinnitusi; 5) tuvastas maakohus õigesti, et apellandi väited ostusumma tasumise kohta on vasturääkivad ja erinevad. Kohus on otsuses konkreetselt välja toonud, et algselt väitis apellant, et täitis kohustuse sularahas venna juuresolekul ning hiljem, et täitis hoopis vend ning selle juures ei olnud ühtegi tunnistajat. Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistaja R.F.väited on ebausaldusväärsed; 6) oli apellant teadlik oma kohustusest sõltumata arve nr 37 kättesaamisest, mistõttu apellandi väited, et ta ei teadnud arveldusarve numbrit ning temal ei olnud võimalik raha üle kanda, ei ole tõsiseltvõetavad ning tuleb jätta arvestamata. Arveldusarve väidetav teadmatus ei vabasta apellanti endale võetud kohustuste täitmisest. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul tuleb jätta tähelepanuta väited arve nr 37 kohta, kuna arve väljastamine on tõendatud hageja poolt 12.09.2013 esitatud tõenditega ning selle konkreetne üleandmine kostjale ei oma käesolevas asjas olulist tähtsust. Arve väljastamise asjaolud ei lükka ümber fakti, et L.S. ei ole saanud korteri ostusummat sularahas; 7) ei nõustu vastustaja kohtu seisukohaga, et tunnistaja L.S. ütlused arve koostamise ja üleandmise kohta on vasturääkivad. Arve väljastamine on tõendatud vastustaja poolt 12.09.2013 menetlusdokumendis esitatud tõenditega ning selle konkreetne üleandmine apellandile ei oma käesolevas asjas olulist tähtsust; 8) ei ole õiguskaitsevahendite kasutamise analüüs kohtu poolt vajalik, kuna seda otsustab võlausaldaja; 9) jõudis kohus põhjendatult seisukohale, et apellandi ema poolt tehtud ülekanne ei tõenda raha üleandmist. L.S. haridus või ärimaailmas tegutsemine ei oma seost käesoleva vaidlusega. Vastustaja on seisukohal, et kohus leidis põhjendatult, et apellandi viited notari hoiatustega seoses on asjassepuutumatud, kuna hoiatused kehtivad ka apellandi suhtes ning ei ole seotud tema ega L.S. haridusega; 10) on vastustaja seisukohal, et apellandi väited seoses lepingu tõlgendamisega ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna asja vaidlusese taandub asjaolule, kas ostusumma oli üle antud enne lepingut sularahas või mitte. Apellandi väited vastustaja väidetavale ükskõiksele